Õpetajate Leht 18. septembril
Kas muusikaõpetus muutub senisest arvutipõhisemaks?
Viirusekriisi ajal kasvas muusikaõpetajate huvi digipõhise muusikaõpetuse vastu väga suurel määral. Kas see tähendab pööret meie muusikaõpetuses? Teemat analüüsivad Facebooki grupi IKT-muusikas aktiivsed liikmed Aet Mikli, Jaanus Kann, Kalli Rõõmusaare ja Anu Sepp.
Kärsitu tudeng tahab kampusest koju
Kevadel sündinu tundus otsekui unenäona: ülikoolide hooned pandigi tudengite jaoks kinni. Välisustele kleebiti napisõnalised sildid, täpsem info tõsteti veebi ja saadeti igale asjasse puutuvale meiliga. Kõik tundus kiire, uuenduslik ja … ajutine. Nüüd levib arvamus, et vanad ajad enam tagasi ei tule. „Veel on vara hinnata, kas „linnakust lahkumise“ pööre saab olema kiire või pikaldane, aga kindel on see, et vanad ajad enam tagasi ei tule,“ leiab Sulev Oll.
Osaline distantsõpe Tallinnas
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula kirjutab, missugusteks osalise distantsõppe variantideks on linna koolid valmistunud
Cambridge’i õppima Puhjast lahkumata?
Üha enam mainekaid ülikoole viib üliõpilaste värbamise ja ka õppimise internetti. Näiteks Cambridge’is tänavu kontaktloenguid polegi. Äkki on see hea võimalus Eesti ambitsioonikatele noortele, küsib haridus- ja noorteameti analüütik Einar Rull.
Tark rahvas – realistlik rahvas
Kui rahvusringhääling otsustas panna uuele haridusteemalisele lühisarjale nimeks „Maailma kõige targem rahvas“, siis kostis juba enne esimese saate eetrisse minekut siit ja sealt rahulolematuid hääli. On see nüüd mingi peen iroonia või mis? Või vahest hoopis häbitu ja labane eneseimetlus? Ent kui esimene episood ära nähtud, siis selgus, et pole kumbagi. Saate sisu lahkab õpetaja Martin Pent.
Kas me ei muretse üle?
Väiketeatrit eest vedav Kadri Paldra tunneb muret väike- ja lasteteatrite käekäigu pärast. „Me ei saa jätta lapsi mitmeks järgnevaks aastaks ilma teatri-, kino-, muuseumi-, kontserdi-, näituseelamustest, nagu ka raamatukogudest, huviringidest, treeningutest,“ leiab ta. „Juba kurdavad ka muusikakoolide õpetajad, et uusi õpilasi tuli sel sügisel kooli palju vähem. Või sulgedagi kõik need asutused?“
Keelepraktika värskes õhus, keset päris elu ja eestlasi
Multilingua keelekeskuse metoodik Ly Leedu tutvustab üleilmset eesti keele õpetamise nädalat. Tallinnas saavad eesti keele õppijad sel puhul mängida nutitelefoni juhitud eesti keele vanalinna mängu.
Matemaatika on karjääriaine ja nõuab pingutust
Tänavu Tartu õpetaja elutöö auhinna pälvinud Viia Varula on 49 aastat matemaatikat õpetanud. „Matemaatika on paljudele raske, aga paneb mõtlemise korda. Kes on matemaatikas hea, on seda ka teistes õppeainetes ja oskab probleeme lahendada,“ arvab Varula.
Tondi kool uueneb
Tallinna Tondi kooli õpilased alustasid tänavust õppeaastat uues nüüdisaegses koolimajas, kus lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel õpib kokku 256 õpilast.
Ka õppetöö korraldus on muutunud. Koolis on loodud uus õpipesade süsteem ja õppetöö on korraldatud kogupäevakooli põhimõttel.
1960-ndate esimene uus koolihoone
10.‒13. septembrini toimunud muinsuskaitsepäevade teema oli „Kool ja haridus“. 1964. a ehitatud Häädemeeste keskkooli hoone tähistab muutust koolimajade arhitektuuris. Nimelt 1960-ndatel hakati ehitama uut tüüpi koolihooneid, mille suurepärane näide on arhitektide Mart Pordi ja Allan Murdmaa projekteeritud Häädemeeste kool.
Teadushuvihariduse erileht uurib, kuidas valdkond muutunud oludes toime tuleb.
Tänase lehe vahel on Koolibri Uudised.