Pärandivaderid – pärandipaiga heakorratalgud ja akende inventeerimine

11. sept. 2020 Elle Lepik Pärandivaderite projekti koordinaator, MTÜ Estlander - Kommenteeri artiklit
Valjala põhikool tegutseb kolmandat aastat Valjala vanal kalmistul. Sel varasuvel täienes matmispaik 8. klassi loovtööna valminud puidust prügikastiga, autor Roomet Kaljuste. Loovtööd juhendas Tõnu Soots. Foto: Tõnu Soots

Pärandivaderite algatus kutsub kooliõpilasi kodukohas kultuuriloolistele paikadele vaderiks olema. See tähendab eelkõige talgute korras pärandipaikade korrastamist ja hooldamist, nende tutvustamist koolikaaslastele ja laiemale avalikkusele. Loodame, et aktiivselt käsi külge pannes õpivad lapsed ja noored kohalikku ajalugu vahetult, luues paigaga isikliku sideme.

Sel kevadel, kui õpilased jäid distantsõppele, kuulutasime koostöös Eesti vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskusega välja akende inventeerimise talgud „Mida aken peegeldab?“.

Maa-arhitektuuri keskus viib alates eelmisest aastast läbi üle-eestilist teabeüritust „Vaata vana akent!“, mis on saanud innustust rootslaste igal kevadel toimuvast akende restaureerimise päevast. Pärandivaderite projektis on tegevused suunatud kooliõpilastele. Aktsiooni eesmärk on õpetada lapsi väärtustama kodukoha pärandit, märkama väärtuslikke arhitektuuridetaile ja avardada ajalooteadmisi. Laiem eesmärk on aga koguda õpilaste abil andmeid Eesti eri piirkondade akendest: tüüpidest, piirkondlikust eripärast, säilivusest jms.

Inventeerimistalgud toimusid kevadel projektõppe vormis kontaktivabalt. Iga õpilane käis kodukohas inventeerimisretkel üksi, seejärel liideti kogutud materjal ühtseks uurimistööks. Õpilaste tehtud fotode põhjal tegid kokkuvõtteid ja tutvustasid nende kodukandi ehituslikku kujunemist veebitunni või videoklipi kaudu muinsuskaitseeksperdid. Kindlasti on õpilaste ja eksperdi ühiselt kokku pandud ajalootund meeldejääv ja ehk oskavad lapsed edaspidi ajalugu meie ümber rohkem märgata.

Mais ja juuni alguses toimusid akende inventeerimised Harjumaal Tallinnas (Püha Miikaeli kool ja Kalamaja põhikool) ja Kuusalu vallas (Kolga kool), Jõgevamaal Põltsamaa vallas (Esku-Kamari kool), Lääne-Virumaal Tapa linnas (Tapa gümnaasium), Põlvamaa valdades ja Põlva linnas (Põlva kool), Raplamaal Kohila alevis (Kohila mõisakool) ning Saaremaal Kuressaare linnas ja Saaremaa vallas (Saaremaa ühisgümnaasium ja Valjala põhikool). Osalesid õpilased esimesest kaheksanda klassini.

Kõige mahukama uurimistööna dokumenteeriti tänavate kaupa Tallinnas Kalamaja asumi mõned kvartalid, mida inventeerisid Kalamaja põhikooli 4.a ja 4.b klass. Kokku jäädvustasid 49 õpilast 146 hoone aknad (nendest 112 Kalamajas). Õpilaste kogutud materjalide põhjal teeb piirkonna kohta ajaloolise kokkuvõtte uue kooliaasta alguses ajalootunnis restaureerimisekspert Tarmo Elvisto säästva renoveerimise infokeskusest.

Kui mai lõpus avanes võimalus taastada koolides osaline kontaktõpe, korraldasid kaks kooli ka väikesi heakorratalguid kultuuriloolistes paikades. Esku-Kamari kooli pärandivaderid tegid Jõgevamaal õppeaasta lõpus toreda kokkuvõtva talgupäeva, käies kõigis viies pärandipaigas, kus nad kolme varasema aasta jooksul oma panuse on andnud. Õpilased jagati kahte väiksesse rühma, esimene meeskond toimetas hommikupoolikul ja teine pärastlõunal.

Algatusega kevadel liitunud Vodja kool on vaderiks kooli juurde eelmisel aastal püstitatud Vabadussõjas peetud murdelahingu mälestuskivile. Kivi on toodud lahinguväljalt maa seest ning mälestusmärgina sai see paika, kui möödus sada aastat Vodja lahingust, milles löödi tagasi Punaarmee. Maikuu lõpus tegutsesid kolmel päeval kivi ümber väikeste meeskondadena pärandivaderid, et korrastada selle ümbrust. Abijõuna olid kaasatud lapsevanemad, kellele usaldati kuivanud puude saagimine. Õpilased ladusid oksi kärule ning ajasid kivi ümber maapinna tasandamiseks mulda laiali, lisaks külvasid muruseemet.

Väga tubli panuse pärandipaiga hoidmisesse andis Valjala põhikooli 8. klassi õpilane Roomet Kaljuste Saaremaal. Roomet ehitas loovtööna Valjala vanale kalmistule korraliku puidust ja kaanega prügikasti. Eelmisel aastal tegid kaks tema koolivenda (samuti loovtöö raames) puidust aluse matmispaiga ajalugu tutvustava infotahvli jaoks. Infotahvli sisu koostas õpilaste kaasabil ajalooõpetaja Ester Vaiksaar. Veel kolm aastat tagasi hüljatud vanast kalmistust on praeguseks pärandivaderite abil kenasti hooldatud ja tähistatud mäletuspaik saanud. 

Ootame uusi pärandivadereid nii heakorratalgutel kui akende inventeerimises kaasa lööma. Osalemissoovist andke palun märku pärandivaderite algatuse koordinaatorile Elle Lepikule elle@estlander.org, kelle käest saab soovitusi ja nõuandeid, samuti teavet selle kohta, milliste piirkondade aknad on juba inventeeritud. Lisainfot leiab veebilehelt
http://pärandivaderid.ee ning uudiseid pärandivaderite tegemistest saab jälgida meie Facebooki-lehel https://www.facebook.com/parandivaderid/.

Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet ja rahvakultuuri keskus.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!