Priit Reiska: „Osa õppest jääbki internetti!“

4. sept. 2020 Sulev Oll Tallinna ülikooli kommunikatsioonijuht, ajakirjanik - Kommenteeri artiklit
Priit Reiska kõneles Tallinna ülikooli rektori kohusetäitjana 31. augustil ülikooli hoovialal peetud aktusel. Foto: Arno Mikkor

Tallinna ülikooli rektori kt arvates jääb osa õppest igaveseks internetti. Kas see on 10, 20 või koguni 50%, näitab aeg.

Uuest õppeaastast Tallinna ülikooli rektori kohusetäitjana töötav Priit Reiska nendib, et rohkem kui 90-protsendilise e-õppe aja läbi elanud ülikool on valmis õpetust ja nõu andma nii e-õppe, põimõppe kui ka hübriidõppe alal.

Priit Reiska, kas Tallinna ülikooli nõukogu nimetas teid rektori kt-ks seetõttu, et töötasite pikka aega õppeprorektorina ning just see on valdkond, mis praegu ja ilmselt ka lähemas tulevikus väga suuri muutusi läbi elab?

Tallinna ülikooli nõukogu soovis rektori kohusetäitjaks inimest, kellel on rektoraadis töötamise kogemus – ning ma olen prorektor juba aastast 2009. Hiljutised muutused ja väljakutsed õppetöö valdkonnas ei mänginud valiku tegemisel minu arvates olulist rolli.

Kuidas ülikool möödunud õppeaastal toime tuli? Millised olid kõige suuremad raskused, aga ka rõõmud?

Nii nagu ka kõik teised ülikoolid, olime sunnitud ilma igasuguse ettevalmistuseta oma õppe täies mahus ümber korraldama. Arvan, et saime sellega väga hästi hakkama. Ka esmane tagasiside näitab, et meie töötajad tundsid, et on informeeritud, et neid toetatakse. See teeb rõõmu!

Samas on loomulikult veel palju arenguruumi kvaliteetse e-õppe läbiviimisel. Usun siiski, et oleme nüüd juba paremini võimalikeks ootamatusteks valmis, seda nii tehniliselt kui ka pedagoogiliselt.

Tallinna ülikoolil on rohkem kui saja-aastase järjepideva õpetajahariduse kandjana suur roll ja vastutus kogu Eesti hariduse edendamisel. Millises suunas praegu õpetajaharidust arendate? Millise kvaliteediga peaksid olema pedagoogid, kes järgmistel aastatel TLÜ lõpudiplomi saavad?

Õpetajaharidus on üks meie vastutusvaldkondi ja äärmiselt oluline terve ülikooli jaoks. Oleme viimastel aastatel tegelnud eelkõige õpetajakoolituse paindlikumaks muutmisega, soovime tuua õpetajaks õppima uusi sihtrühmi. Ma ei tea, kas need on juba nimetatud suuna esimesed tulemused, kuid sellel aastal tuli aineõpetajaks õppima tervelt 30% rohkem üliõpilasi kui eelmisel aastal. Arvuliselt on see üle 50 ja see on väga suur hulk! 

Varasemast oluliselt rohkem tähelepanu pöörame õpetajakoolituses kaasavale haridusele, digipädevuste arendamisele ning uutele õppemetoodikatele. 

Kindlasti vaatavad paljud praegu töötavad pedagoogid ootuse ja huviga ülikooli poole, ootavad nõuandeid ja soovitusi, kuidas tulla õpetamisega kõige paremini toime ajal, kui täna saab laps koolimajja tulla, aga homme võib-olla enam mitte.

Ma usun, et nad ei pea meis pettuma. Pakume väga palju erinevaid koolitusi ja seminare, sh selliseid, mis on mõeldud e-õppe, põimõppe, hübriidõppe jms edukaks läbiviimiseks.

Kas nn kontaktivaba õpe teeb võidukäiku ka siis, kui viirusehirm kaob? Oleme me selleks vaimselt ja tehnoloogiliselt valmis?

Tallinna ülikoolis viisime me olude sunnil üle 90% õppest läbi e-õppe vormis. Ma isiklikult arvan, et mingi osa õppest jääb nüüdsest igaveseks internetti. Kas see on 10, 20 või koguni 50%, näitab aeg.

Kontaktivaba õppe levik toob kindlasti muutusi ka ülikooli jaoks. Milliseid plaane peate? Milleks valmis olete?

Jah, see paneb ilmselt kõik ülikoolid järele mõtlema, milline võiks olla e-õppe tulevik. Moodustasime digiõppe strateegia rakkerühma, mille ülesanne on valmistada laiapõhjaliseks aruteluks ette nii digiõppe kontseptsioon kui ka selle rakendamise plaan. 

Viimastel kuudel on ajakirjanduses palju poleemikat tekitanud välistudengite teema. Mille poolest välistudengid ülikoolile tegelikult olulised on? 

Välisüliõpilased on väga oluline  osa rahvusvahelisest õpikeskkonnast. Me ei kujuta ette, et meil on ingliskeelsed õppekavad ja ingliskeelsed õppejõud, kuid ainult eesti üliõpilased. Rahvusvahelise õpikeskkonna edukaks toimimiseks on vajalikud kolmnurga kõik nurgad – ingliskeelsed õppekavad, välisüliõpilased ja välisõppejõud. Selline keskkond annab olulise lisaväärtuse ka eesti üliõpilasele. Tihti pole tal ju aega või võimalust saada rahvusvahelist kogemust välismaal, praegune mudel annab aga võimaluse saada rahvusvahelise õppe kogemus oma koduülikoolis.

Mida ütlesite tudengitele 1. septembri tervituses?

Kinnitasin, et Tallinna ülikool on õpinguteks parim koht, sest meie ülikooli juhtimine ei ole hierarhiline. Iga töötaja ja tudeng võib astuda sisse igast uksest – ka rektori omast – ja oma mure või rõõmu ära rääkida.

Esmakursuslastele tutvustasin ka kõigile kohustuslikku õppeainet ELU – erialasid lõimiv uuendus. See kohustuslikkus on aga petlik: ainus, mis ette kirjutatud, on see, et õppeaine tuleb läbida. Kõik muu on tudengi vaba valik. Soovitasin kõigil valida endale sobiv ELU projekt – või teha hoopis iseenda oma, pakkuda välja idee ja saada ainulaadne võimalus kaasata teisi üliõpilasi, tegutseda koos ühise eesmärgi nimel. Teadmised ei tule ise teie juurde – jahtige neid!

Tallinna ülikooli uus rektor inaugureeritakse mais 2021. Mõnes mõttes on selleni vähe aega, teisalt aga sisuliselt terve õppeaasta. Millised peamised ülesanded teil rektori kt-na eelkõige lahendada tuleb?

Algaval õppeaastal ootab ees mitmeid suuri väljakutseid – valmistume kevadiseks institutsionaalseks akrediteerimiseks, jätkame uuele karjäärimudelile üleminekut, sh tenuurisüsteemi käivitamist, täidame mitmeid arengukavast tulenevaid ülesandeid – olgu neist siinkohal nimetatud head akadeemilist tava puudutavate kokkulepete sõlmimine ja nõustamissüsteemi käivitamine, õppe- ja teadustöö parem sidustamine Akadeemia+ käivitamise kaudu, TLÜ tippkeskuste meetme uuendamine, mitmed IT-süsteemide arendused. Tõsiseid arutelusid ja otsustuskohti toob kindlasti kaasa ka 2021. aasta eelarve koostamise protsess ja seda nii ülikooli sees kui ka väljaspool. Tuleb tegus aasta!  

Muutused ja mõnetine määramatus tuleviku suhtes toovad alati kaasa ka kahtlusi. Millega julgustate targemaks saada soovijaid ikkagi ülikooli tulema?

Alati on õppida midagi uut. Ja õppida ei ole mitte kunagi liiga hilja! 


PRIIT REISKA

  • Sündinud 3. jaanuaril 1970.
  • Kaitses aastal 1999 Saksamaal doktorikraadi.
  • Aastast 2007 TLÜ loodusteaduste didaktika professor.
  • Aastast 2009 TLÜ õppeprorektor.
  • Alates 1. septembrist 2020 TLÜ rektori kohusetäitja.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!