Sule silmad ja vaata kunsti ehk Miks näitusesaalis külastajatega mediteeritakse
Kunsti mõistmiseks ja vaatamiseks tuleb võtta aega nagu hea toidu nautimiseks. Kunstihoones saab seda teha turvalises keskkonnas.
Sügisel 2018 avati kunstihoones kuraator Mari Laanemetsa näitus „Abstraktsioon kui avatud eksperiment“. Sirje Rungel oli peale maalide pakkuda midagi väga erilist: Heiko Sikka film „Suur armastus“. Taustal kõlas Olafur Arnaldsi muusika, vaataja nägi sugestiivselt liikuvaid kaadreid Runge hiiglaslikust monokroomsest maalist, mida eksponeeriti 2011 Kumus. Kuus minutit video vaatamist ja meie ümbert kadusid aeg ning ruum. Jäi vaid sügav harmoonia ja kindel teadmine, et tahame seda meistriteost külastajatega jagada.
Mis juhtuks, kui vaataksime näitust eriliselt selges ja harmoonilises seisundis, andes aega süveneda? Otsustasime luua midagi uudset: meditatiivse ringkäigu väikese juhendatud lõõgastumisega. Runge õrnad pliiatsitehnikas portreed olid selliseks kogemuseks täiuslikud: neis oli vaevu tajutavaid nüansse, mis nüüd märgatavaks muutusid. Värviline „supergraafikad“ ehk Runge diplomitöö, mis esitas tulevikulinna ideid, sobis mõtteis animeerimiseks. Enda sees oli põnev uurida, millised abstraktsed maalid mõjusid ergutavalt, rahustavalt, tõmbasid. „Suur armastus“ finaalina justkui pitseeris kogemuse. Lõpuks toimus jagamisring: refleksioon on meditatiivsete sündmuste juures väga oluline.
Mõtteid meditatiivsetelt ringkäikudelt
Kahe aasta jooksul on toimunud mitu ringkäiku. Algul ütlesid osalejad, et said tõelise elamuse, aga oleksid võinud maalide ees veel kauem seista ja süveneda. Igaühel on oma sisemine tempo. Soovijatele tuleb anda aega ja teistele muud tegevust, näiteks uurida mõnd videoteost või teisi saale.
Iseendasse ja sügavamatele kogemustasandite minek on tundlik protsess ning vajab turvalist keskkonda. Ringkäigud ongi eksklusiivsed, pärast ametlikku sulgemisaega. Kui liigutakse sarnases võnkes ja sama eesmärgiga, võimendab see kõigi kogemisvõimet.
Lisaks erisündmustele on meditatiivne element sisenenud ka Kunstihoone haridusprogrammidesse. Oleme võtnud 5–15 minutit, et tuua tähelepanu enda sisse. Rahu ja suurem süvenemisvõime on seda väärt. Õpilased on uue meeldiva kogemusena nimetanud just meditatsiooni.
Näitusesaalis mediteerimine aitab aja maha võtta ja süveneda, märgata nüansse, leida uusi seoseid, tulla peast südamesse, kogeda teoseid sügavamalt, märgata nende kaudu iseendas tähelepanuta jäänut.
