Tähelepanu, klassis on andekaid lapsi!

25. sept. 2020 Annika Poldre toimetaja - 1 Kommentaar
Rocca al Mare kooli algklass pesatunnis, kus igaüks tegeleb sellega, mis teda köidab. Foto: RAM kool

Uues haridusstrateegias peetakse oluliseks nii andekuse kui ka andekate laste vanemate toetamist. MTÜ Eesti Talendikeskus korraldas Viljandis suveseminari, mille teema oli „Paindlik on võimalik“. Kõneldi õppe diferentseerimisest taseme ja tempo järgi, nn pull-out-programmidest ja andekatele mõeldud paindlikest erilahendustest. Kogemusi jagasid õpetajad, kes on andekatega edukalt töötanud.

MTÜ Eesti Talendikeskus on seadnud eesmärgi teadvustada hariduse sidusrühmadele andekusega seotud erivajadusi ning andekatega töö teaduspõhiseid lähenemisi. Neist teemadest Viljandis kõneldigi. Koolitöö kogemusi jagasid Rocca al Mare ja Veeriku kooli, Tapa gümnaasiumi ja Tallinna ühisgümnaasiumi ning Pärnu Kuninga tänava kooli pedagoogid. Bakalaureusetöö autor tutvustas lasteaiaõpetajate arusaamu andekusest ja tööst andekatega. Pärnu linnavalitsuse esindajalt kuuldi haridusasutuste koostööst.

Uues haridusstrateegias väärtustatakse õpilase individuaalsusega arvestamist ja selle poole püüdleb oma tegevuses ka MTÜ Eesti Talendikeskus. See koondab lapsevanemaid, õpetajaid, tugispetsialiste, haridusjuhte jt, kes on andekatega seotud küsimustes keskmisest haritumad ning võiksid olla teatud mõttes nagu misjonärid, kes viivad teadmised ka laiema üldsuseni. „Andekate haridus on olnud vedur, mis on ajalooliselt hariduse innovatsiooni eest vedanud,“ lausus MTÜ Eesti Talendikeskuse juhatuse liige, andekushariduse ekspert Viire Sepp. „Hea kool andekatele on hea ja huvitav kool kõikidele õppijatele.“

Erilahendused tööks talentidega

Viire Sepa sõnul tuleks keskmisest võimekamate lastega töötada nii, et ei läheks kaduma nende geneetiline eelis ja keskkond selle arenguks oleks soodne. Selleks on olemas mitmeid teaduspõhiseid erilahendusi, mille peamine eesmärk on, et niisugused lapsed ei tunneks koolis igavust ja saaksid töötada vastavalt oma võimete tasemele.

Andekate programmid ei lähtu mitte lapse vanusest, vaid tema vaimsetest võimetest ja vajadustest. Talendikate hariduse esiletõus on Sepa sõnutsi olnud vastukaaluks klassi ja vanuselise jaotusega koolile ja nivelleerivale õppekavale. Viimast on nimetatud Eesti koolide kõige suuremaks puuduseks.

Programmide üks oluline eesmärk on andekatele emotsionaalse ja sotsiaalse toe pakkumine võimalusega töötada koos sarnaste huvide ja võimetega õppijatega. Tavaklassis võivad andekad olla tihti üksi. Õpetaja või lapsevanem võib olla olukorras, kus väga võimekast lapsest saab kirstunael, kes segab tundi ja rikub korda. Keskmisest võimekamate puhul tuleb arvestada ka nende ülitundlikkuse ja tunnete ülevõimendamisega, olgu selleks hirmud, ärevus, stress vm.

Teadmised ühtsesse süsteemi

„Eesti kool on aastakümneid olnud otsiv ja eesrindlik,“ sõnas Sepp, „ning koolid on väga palju toredaid algatusi ellu kutsunud.“ Suurim häda on tema sõnul selles, et saadud teadmisi ja kogemusi pole suudetud süsteemi panna selliselt, et lapse heaolu ja turvatunde eest oleks hoolt kantud lasteaiast kuni täisealiseks saamiseni. Andekate programmide printsiipe sobib kohandada igasuguste haridusprogrammidega.

„Eesmärk ei peagi olema panna nendele programmidele andekuse silti,“ sõnas Sepp. „Pigem rõhutada ka nimedes nende sisu.“

Iga programmi väljatöötamine algab vajaduste ja olukorra väljaselgitamisest. Tallinna linnavalitsuse eestvedamisel on tööks andekatega algus tehtud ning viidud läbi fookusgrupi intervjuud kõige kriitilisemas eas õppijatega, need on põhikooli teise astme õpilased. Sepa sõnul on just esimene kooliaste sageli see, kus võimekas laps õpib mitte õppima ja tema potentsiaal jääb märkamata. Seetõttu oligi tema soovitus intervjuudes välja selgitada teise kooliastme õpilaste ja lapsevanemate ning õpetajate ootused ja vajadused. Tähtis on, et lapsed ei kaoks kõrvalistesse huvidesse.

„Need lapsed on meie ühiskonna tulevane eliit, neid tuleks kasvatada nii, et nad hooliks inimestest ja ühiskonna arengust,“ viitas Sepp õpetajate vastutusele.

Kes on andekad?

Valikuprintsiip, keda kaasata võimekatele õppijatele suunatud erilahendustesse, võib kooliti erineda. Andekuse kriteeriumid erinevadki Sepa sõnutsi annetest ja programmide eesmärkidest lähtuvalt. Kõige keerulisem on selgitustöö lastevanematele ja seetõttu on tähtis kaasata andekate laste vanemaid täienduskoolitusse või ka näiteks kogemusreisidele.

Rääkides andekate väljaselgitamisest, ei pidanud Sepp testimist kohustuslikuks, kui üldse, siis lähtuda kohalikest normidest. Eriti andekate laste võimed võivad tavatestidega jääda avastamata, hoiatas Sepp ja arvas, et teste ja hindeid tuleb arvestada, kuid neid ei tohi üle hinnata. Testide puhul võib varitseda nende ületähtsustamise oht, olulist infot lapse andekusest annavad tema tööd, mis tehtud koolis või huviringis. Tähele tuleb panna mitte ainult klassi priimuseid, vaid ka rüblikuid. Valiku puhul saab toetuda nii õpetaja, lapsevanema, õpilase kaaslaste kui ka lapse enda enesehinnangule.

Andekate laste väljaselgitamisel pidas Sepp oluliseks, et ei tekiks diskrimineerimist. Suurem on oht, et märkamata võivad jääda muude erivajadustega, kehva toimetulekuga või teistest erineva kultuuritaustaga peredest pärit laste võimed.

Talente toetavad meetodid

Andeka lapse õppimist saab kiirendada nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Esimesel juhul tähendab see teistest varasemat kooliminekut, klassi või mõne aine vahelejätmist, kõrgkoolikursuste läbimist gümnaasiumis vm. „Kiirendamine üks ei aita,“ lausus Sepp õpilase varasema koolimineku või järgmisse klassi üleviimise kohta. Soovitatav on anda lapsele ka teadmisi rikastavat ja süvendavat lisategevust.

Teisel juhul on õpilase ainekava kompaktsem, tal on paralleelõppekava või iseseisvad tööd. Andekate rühmitamiseks on samuti mitu võimalust, näiteks samade võimetega lastest õppegruppide loomine ja nende tegevuste täiendamine nii, et see vastaks andekate õpilaste ootustele. Sellekski on palju võimalusi: erikoolid ja -klassid, klastrid ehk valdkonnagrupid jm. Oluliseks pidas Sepp, et nii pedagoogide kui tugistruktuuri vastutus oleks selgelt välja toodud ning et andekatega tegelemist toetaks ka kooli juhtkond.

Kui enamasti on koolis tähelepanu rohkem nõrkadel õpilastel, keda püütakse toetada, siis selle kõrval võiks igas koolis olla ka talendikeskus, mille tegevuse eesmärk oleks märgata laste tugevusi ja andeid. Andekad vajavad ülitundlikkuse tõttu eritähelepanu ning väga läbimõeldud karjäärinõustamist.

Mõtteid arutelult

Aruteluringis, kus kõneldi haridusstrateegiast 2035 ja andekatest, vestlesid Einar Rull haridus- ja noorteametist, Liina Kersna riigikogust ja TLÜ õppejõud Halliki Põlda, kes on kirjutanud doktoritöö andekusest.

Vestlusringist jäi kõlama mitu mõtet: alustada tuleks ülikoolist – TÜ õppekavas on andekuse erikursus vaba- ehk valikaine, Tallinna ülikoolis on see kohustuslik vaid eripedagoogidel.

Koolid ootavad, et keegi ütleks, et andekus on oluline teema ja sellega tegelemiseks on ka raha.

Oluline on õpetaja usk, et laps on võimeline arenema, ja tähtis on, et õpetaja märkaks lapse võimekust.

Erikoolid on lõpetanud tegevuse, kõik lapsed on tavakoolis ja õpetajal ei jää aega ega jõudu andekatega tegelda.

Vaja oleks, et riik ja HTM väärtustaksid andekaid ja tunnistaksid nende tähtsust.

Õpetaja on paindlik, kui on rahuldatud tema kolm vajadust: kompetentsus-, autonoomia- ja kuuluvusvajadus.

Oluline on rakendada inimesi, kes on kompetentsed andekatega töötama, ja luua selleks keskusi.

Ka topelterivajadustega lapsed peaks olema kaasatud töösse andekatega.

Huviharidus peaks olema kättesaadav ka riskirühma lastele.


Andekad tähelepanu all

Tööst andekatega võib tuua Eestis häid näiteid. Alates 1953. aastast on korraldatud olümpiaade, mis on kõige stabiilsemalt püsinud Eesti haridussüsteemis. 2001. aastast saadik koordineerib olümpiaade TÜ teaduskool. Õpilastele on teadustööde, leiutajate ja õpilasfirmade konkursid, tegutsevad TÜ teaduskool, TLÜ õpilasakadeemia, kõrgkoolid tutvustavad oma erialasid ja teadustegevust. Käima on pandud mobiilsed ainelaborid-õpikojad, 2011. aastast tegutseb veebis Kahn Academy Eesti versioon KAE kool jm.


MTÜ Eesti Talendikeskus

MTÜ Eesti Talendikeskus loodi nelja aasta eest koondamaks Eestis olevat valdkonna kompetentsust. Talendikeskuse võrgustik ühendab andekushariduse eksperte, andekate laste vanemaid, andekuse temaatikast sügavamalt huvitatud pedagooge, tugispetsialiste, haridusjuhte jt huvilisi. Keskus eesmärk on jagada andekusalast teoreetilist teadmist ja praktilisi kogemusi – julgustuseks ja toetuseks koolidele, lasteaedadele jt haridusasutustele. Keskuse kodulehel ja Facebookis on teavet ja näiteid tegevusest andekatega.

Korraldatakse andekusseminare ja -koolitusi, igal aastal toimub üle-eestiline suveseminar, kus antakse välja Talenditähe auhind. (Vt www.talendikeskus.ee.)

Talendikeskuse suveseminaril osalesid pedagoogid, haridusjuhid, tugispetsialistid ja lapsevanemad. Foto: Sulev Kuuse

MTÜ Eesti Talendikeskuse suveseminarist osavõtnute pöördumine riigikogu, kohalike omavalitsuste, haridus- ja teadusministeeriumi ja kõrgkoolide poole

Peame oluliseks riigi ja rahvuse suurima rikkuse – inimeste talendi – väärtustamist kogu elukaare vältel.

Eriline vastutus laste ja noorte annete ja potentsiaali märkamisel ja toetamisel on perel ja haridussüsteemil alates lasteaiast, lõpetades kõrgharidusega. Selleks vajavad kõik osapooled

  • riigi ja omavalitsuste materiaalsete võimaluste suurendamist sihipäraseks tööks tippudega,
  • andekuse määratlemist haridusliku erivajadusena ja selle selget sõnastamist haridusseadustikus,
  • andekuspedagoogikaalase ettevalmistuse tõhustamist õpetajakoolituses ja andekusega seonduvate erivajaduste osas tugispetsialistide ettevalmistuses,
  • erinevate haridustasemete edenenud õppijatele paindlike koostöiste õpivõimaluste loomist ja selle toetamist ressursside, õpivara ja seadusandlike garantiidega,
  • üleriigiliste ja kohalike teadmus- ja kompetentsikeskuste toetamist, sh nõustamisteenuste olulisemat laienemist andekusega seonduvate erivajaduste osas,
  • andekuse ja selle arengu toetamisega seonduva positiivse kuvandi võimendamist poliitikute, haridusjuhtide, teadlaste retoorikas ja meedias,
  • talentide ja nende toetajate tegevuse märkamist ja tunnustamist.


Usaldusest sünnib õpirõõm

Annika Poldre

Rocca al Mare ehk RaM-kooli algklassiõpetajad Kristel Nuume, Kristel Einaste-Lukk ja Sigrid Sõggel on oma koolis sisse seadnud pesatunnid. Need toimuvad ruumis, kus pole tavapärast koolimööblit ja iga laps tegeleb sellega, mis teda köidab või mida parasjagu vaja teha. „Me teadsime, et kõige aluseks on õpirõõm,“ rääkis Einaste-Lukk kahe aasta eest alanud uuenduse algusest. Õpirõõm on tema sõnul seotud õpiedukuse ja lapse eneseusuga. „Meile sai selgeks, et peame loobuma kontrollimisest ja usaldama lapsi, õpetama neid analüüsima ja ise ennast hindama,“ lisas Nuume.

Õpetajate kasutuses olnud kolmest klassiruumist tehti üks mööblist tühjaks. Loodi neli pesa ning lastele anti võimalus valida, kellega nad koostööd teevad ja kuidas pesade vahel liiguvad. Pesatunnid võimaldavad erinevat tempot ja erinevaid ülesandeid lahendada. Kolme õpetaja tööna valmistatakse üheks pesatunniks ette neli tundi. Tunnis kinnistatakse õpitut ja õpitakse uut.

Vahetundide ajal antakse lapsele võimalus esineda – lugeda omakirjutatud jutukest, mängida klaverit vm teha. Nii sünnivad isemõtlejad ja -tegutsejad, usuvad õpetajad.

Õpilastel on oma raamatuklubi. Lapsed ise valivad, mida tahavad lugeda. Lugema peavad nad iga päev, oskama loetut jutustada ning vastata selle kohta küsimustele. Õpetajate sõnul innustab raamatuklubi lapsi lugema. Vähem oluline pole ka laste huvi lugemisvara vastu.

Kool suhtleb tihedalt lastevanematega. Igal nädalal käib üks lapsevanem lastele ette lugemas, mõnda lugu jutustamas või lastega koos meisterdamas. Vanemate kaasamine tuli nende enda algatusel. Viis korda aastas käib koos vanemate klubi, kus nad loengu või mõne tegevusega ise oma aega sisustavad.

Õpetajad on loonud projektid „Õpisõber“, „Liikumissõber“ jt, mis lähevad käiku juhul, kui mõni laps ei leia sõpru. Siis viiakse ta kokku sotsiaalse lapsega.

„Praegugi tundub kõhe, kui mõelda, kuidas alustasime,“ tunnistas Nuume. „See oli superkogemus,“ lisas Einaste-Lukk ja soovitas kolleegidel lasta lastel tegutseda ning ise otsustada. Õpetajad tõdesid, et sellise süsteemiga vähenes neil koormus.

Kaks tundi nädalas istuvad kolm õpetajat koos, plaanivad järgmise nädala tunde ning jagavad lapsed rühmadesse. Nad lähtuvad õppekavast, kuid iga õpetaja teeb ise ka midagi teistest erinevat.

Praegu on nende õpilased 3. klassis, viienda kooliaasta järel saavad lapsed uue klassijuhataja. „Me tahame üle anda 6. klassi lapsed, kes teavad oma annet ja oskavad ennast analüüsida,“ lausus Nuume.

Esitlusele järgnes küsimuste laviin. Mis osutus õpetajatele raskeks? „Kontrollist loobumine, nii laste kui vanemate usaldamine,“ vastas Nuume.

Mida teete õnnetu lapsega? Nuume: „Suurem areng toimub ebaõnnestumiste kaudu, kuid lapse hing peab terveks jääma.“

„Meil on ka mõni piinatud geenius,“ lisas Einaste-Lukk. „Oleme andnud neile ruumi ja õhku, jälginud olukorda. Mõttekas on lapsevanemaga rääkida, ja rääkida ka lapsega, kuulata tema küsimusi.“

Kas annate isiksuse arengulist või ainealast tagasisidet? Nuume: „Mõlemat. Iga nädala lõpus tehakse tean-ja-oskan-töö, mida laps ise hindab. Laps on hinnates aus.“ „Tagasisidestamine on aeganõudev ja mahukas töö,“ tunnistas Einaste-Lukk.

On see metoodika või projekt? Nuume: „Projektile andis tõuke kool ja haridusentusiastist lapsevanem Annika Tallinn, lähtusime ka haridusstrateegiast.“

Kuidas teie lapsed jätkavad 6. klassis laua taga õppides? Einaste-Lukk: „Üks kolmest klassiruumist on tavapärane. Harjutame õpilasi selle mõttega.“


Väikerühmad Tapa gümnaasiumis

Tapa gümnaasiumi andekate õppetooli koordinaator Külvi Kivisild nimetas oma kooli tugevuseks suurt tähelepanu HEV-õpilastele, keda on koolis 160. Sellise hulga puhul tekkis oht, et kaotsi võivad minna talendid. Et seda ei juhtuks, seati eesmärk võimaldada erinevaid arenguteid võimalikult paljudele õpilastele ning luua neile võimalus huvitavaks õppeks ja silmaringi laiendamiseks.

Tähelepanu alla võeti 5.–12. klassi õpilased. Andekaks tunnistati need kõrge õpimotivatsiooniga lapsed, kes tahavad õppida ja keda kodu toetab. Õpilasrühmas osalejate piiriks seati kümme last. Klasside ja õpilaste kaupa koostati ülevaatlik tabel neist, kellega õpetajad teevad lisatööd. Tegevusse kaasati aineõpetajad, klassijuhatajad ja lapsevanemad.

Andekate laste väikerühmad töötasid oktoobrist aprillini. Need õpetajad, kes tahtsid süvendatult oma ainet õpetada 1–2 tundi nädalas, said selle töö eest tasu. Kõigile väikerühmas õppijatele loodi individuaalne õppekava. Väikeses rühmas õppis koos 4–7 last, kes puudusid väikerühma tunni ajal ainetunnist, mille materjali nad hiljem järele õppisid. Väikerühmas õppides tekkis lastel hasart ja soov õppida. Kokku osales eelmisel õppeaastal väikerühmade töös 41 õpilast, ülevaatlikus tabelis oli kirjas 108.

Paindlikud väikerühmad loodi ka olümpiaadide eel ning õpetajatele need tunnid tasustati. Nelja-aastase kogemuse põhjal hindas Kivisild õnnestumiseks selle, et õppimine on väärtustatud ja rohkem õpilasi on õppimisse kaasatud. 2017/2018. õppeaastal laienes kooli osavõtt aineolümpiaadidest. Paranesid ka tulemused.

Kivisild nimetas ka raskusi: väikerühma tunni ajal puuduvad selles osalevad õpilased ainetundidest, keeruline on koostada tunniplaane ja leida huvitatud õpetajaid – individuaalne lähenemine neile on isegi suurem töö kui tavatundide ettevalmistamine – ning üldiselt on õpilastel õpimotivatsioon madal.

Käesoleval õppeaastal kasutatakse väikerühmades e-õppe ja kontakttundide kombinatsiooni ning väikerühmade kontakttundide plaan tehakse poolaasta peale, seega puudutakse tundidest tunduvalt vähem.


Veeriku kooli pull-out-programmis osalejad teevad lõputööd. Foto: Veeriku kool

Pull-out-programm Veeriku koolis

Tartu Veeriku koolis loodi pull-out-programm matemaatikas võimekatele 3. klassi õpilastele.

Laste võimed, õppimise tempo ja oskused võivad väga suuresti erineda. Juba kooliteed alustades on lapsed väga erineval stardipakul – üks on juba lugenud „Harry Potterit“, teine alles veerib. Algklassiõpetaja Karin Konksi sõnul on seetõttu 24 lapsega klassis kõikide lasteni jõuda keeruline. Tavapärane on, et keskendutakse nende laste vajadustele, kes vajavad kooliprogrammi omandamisel tuge ja järeleaitamist. Igas klassis on aga ka selliseid lapsi, kelle jaoks on õppekava liialt lihtne. Nende laste õpirõõmu hoidmise nimel tuleb samuti pingutada.

Lisatuge vajavate laste jaoks on koolides töötatud välja toimiv õpiabitundide süsteem. Õpiabirühmad on väikesed, mis võimaldab individuaalsemat lähenemist, ning lapsed saavad teadmisi omandada neile sobivas tempos ja vormis. See mudel on sarnane pull-out-programmiga – andekate õpilaste toetamise meetmega, mille puhul suunatakse kindlas ainevaldkonnas võimekamad õpilased tavatundidest välja õppima teatud ainet/teemat õppekavaga võrreldes süvendatult. Meetodi katsetamiseks loodi Veeriku koolis matemaatika pull-out-programm esialgu 3. klassidele.

Eeltöid tuli alustada 3. klasside jaoks pull-out-tunde toetava tunniplaani koostamisest. Selleks oli vaja, et kõigil viiel paralleelil oleks kord nädalas tunniplaanis samal ajal matemaatika. Samuti oli vaja ühtlustada matemaatikatundide nädalaplaanid. Pull-out-tunnid hakkasid toimuma õpetaja Konksi juhendamisel kord nädalas reedeti. Kui matemaatikas võimekad matemaatikatundidest välja nopiti, said teised 3. klassi õpetajad ülejäänud lastega nädala jooksul õpitud oskusi korrata ja harjutada.

Kuidas lapsi programmi valiti?

Kõik 110 Veeriku kooli 3. klassides õppivat last tegid matemaatikaoskuste ja -võimete testi. Testi tulemuste ning õpetajate hinnangute põhjal valiti programmi 17 õpilast. 11 õpilast said programmi nii testitulemuste kui õpetajate soovituste järgi, neli last ainult õpetaja soovituse ning kaks last ainult testi tulemuse põhjal. Programmis osalejate arv oli pull-out-programmi kohta suur, kuid kuna tegemist oli eelkõige tegevusuuringuga, siis otsustati andmete kogumise eesmärgil võimalikult paljudele võimalus anda. Koolis nimetati programmi matemaatikaringiks ning selles osalemine oli vabatahtlik.

Programm toimus teisel ja osaliselt kolmandal õppetrimestril. Tunnid olid kord nädalas reedeti ja kestsid 90 minutit. Programm oli seotud õppekavaga, mida laiendati, kuid mitte järgmise klassi programmi järgi ette rutates, vaid pigem 3. klassi õppekava laiendades ja süvendades, arvestades laste huvisid ja võimeid.

Läbi võetud teemad hõlmasid probleemülesandeid, geomeetriat, robomatemaatikat, modelleerimist, programmeerimist ja ehitusinseneeriat. Lõpuprojekti teema valisid õpilased ise ja otsustasid ka seda, kas teevad lõputöö üksi või rühmaga.

Positiivne tagasiside

Programm andis õpilastele õpirõõmu ja -kogemust, motiveerivalt mõjus tavatunnist ärasaatmine. Lapsed nautisid raskeid ülesandeid. Programmi tunnis tekkis sünergia, mida tavaklassis ei teki. Tund õpetas pingutama. Mitu last leidsid selles rühmas endale hea sõbra.

„Vajalik on õpetajate koostöö,“ rõhutas Konksi. Omavahel tuleb kokku leppida teemad, anda infot, kuidas programmis osalevatel lastel tavatundides läheb. Õpetajatega oli kokkulepe, et kui tavatundides tekib mahajäämus, siis laps pull-out-tundi ei saa. Oluline on ka koostöö lastevanematega, sest sel viisil õppimiseks on vajalik lapsevanema nõusolek ja tugi. Konksi sõnul olid vanemad väga innustunud, et nende laste võimeid märgatakse ning arendatakse.

Ka õpetajad on pull-out-programmidest väga huvitatud. Koostööd kavatsetakse laiendada teise kooliastmesse ning juba esimese klassi alguses lapsi võimete ja oskuste põhiselt pull-out-tundidesse kutsuda, et kooliteed alustavatel andekatel oleks koolis käia huvitav ja õpirõõm ei kaoks. „Hea, et võimekad ei tegutsenud pärast tunde, vaid koolipäeva jooksul,“ kommenteeris andekushariduse ekspert Viire Sepp. Talendikeskus soovitab seada tööks andekatega sisse kindel päev näiteks kord kuus – see loob stabiilsuse.

Pull-out-programm oli Karin Konksi TÜ magistritöö.

https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/68307/konksi_karin_ma.pdf?sequence=1&isAllowed=y


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Tähelepanu, klassis on andekaid lapsi!”

  1. Minnie ütleb:

    Vaesed andekad lapsed, sellise lähenemisega neil küll ei vea. Rahvusvaheliselt on teada, et IQ mõõtmiseks tehakse rahvusvaheliselt tunnustatud testid ning kõrge tulemuse võib saada Eestis koolist väljalangeja, seda mitmetel põhjustel. Õnneks on koole, kuhu saabki sisse ainult andekana (näiteks Reaalkool). Mõnede õpetajate puhul, kes tegelevad üliandekatega, on küll tunne, et tädi Maali tegeleb modellindusega, teadmata, milles üldse asi on. Õnneks veel see, et väga andekad lapsed, keda taolised õpetajad masendavad, lahkuvad hiljem Eestist. Jumal õnnistagu üliandekaid lapsi ja juhtigu neid mööda artiklis toodud takistustest (milleks oli esiteks juba artikli kirjutaja ja järgnevalt õpetajad, kes ebaratsionaalsed kriteeriumid, mida rahvusvaheliselt ei tunnustata, on aluseks võtnud).

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!