Tallinna Linnateater ootab vanemat kooliiga Salme kultuurikeskusesse

25. sept. 2020 Triin Sinissaar dramaturg - Tallinna Linnateater ootab vanemat kooliiga Salme kultuurikeskusesse kommenteerimine on välja lülitatud
Priit Pius lavastuses „Nad tulid keskööl“. Foto: Siim Vahur

Tallinna Linnateater toob sel sügisel välja kaks lavastust, mis võiksid pakkuda huvitavat täiendust gümnasistide õppeprogrammile. Mõlemad neist etenduvad Salme kultuurikeskuse suurel laval, mis teeb loodetavasti ka piletite hankimise tavalisest lihtsamaks.

Diana Leesalu käe all valmib 24. oktoobriks lavastus „Nad tulid keskööl“. Seni eduka telestsenaristina tegutsenud Mark Hayhursti 2014. aastal valminud esiknäidend viib vaataja Hitleri-aegsele Saksamaale. Loo peategelane on noor juudi päritolu advokaat Hans Litten, kes söandas 1930. aastate alguses avalikult oponeerida tollal alles võimu poole pürgivale Adolf Hitlerile, süüdistades teda natsipartei baasil asutatud rünnakrühma Sturmabteilung liikmete ehk pruunsärkide vägivallategude mahitamises. Litteni terav ristküsitlemine pani Hitleri nii poliitiliselt ebamugavasse kui ka isiklikult piinlikku olukorda ning seda alandust tulevane füürer ei andestanud. Hitleri võimule tulles oli Litten üks esimesi, kes segastel ajenditel Riigipäevahoone põlengu ööl arreteeriti.

Hayhursti näidend jälgib Hans Litteni edasist saatust vanglates ja koonduslaagrites, kus teda kinni hoiti, ning Hansu ema Irmgard Litteni väsimatuid pingutusi oma poja päästmiseks. Kuigi Littenile, keda vahel ka Hitleri isiklikuks vangiks kutsuti, langes osaks palju kannatusi, pääsesid isegi laagritingimustes mõjule tema ärgas vaim, laialdased teadmised, erakordne mälu ja sisemine vabadus ning ta sattus seal kokku mitmete saatusekaaslastega, kes olid samavõrra silmatorkavad isiksused.

Sellel lool ei ole klassikalises mõttes õnnelikku lõppu, ometi on Hayhursti näidend kantud vankumatust usust inimväärikusse ja headusesse ning teadmiste, kunsti ja kirjanduse tervendavasse mõjusse isegi kõige rängemates oludes. Lugu annab palju mõtlemisainet nii ajaloo kui ka tänapäeva poliitiliste ja ühiskondlike suundumuste teemal.

Hans ja Irmgard Littenit mängivad Priit Pius ja Anu Lamp, teistes rollides astuvad üles linnateatri näitlejad Argo Aadli, Kalju Orro, Indrek Ojari, Egon Nuter, Tõnn Lamp ja külalistena Aksel Ojari, Egert Kadastu, Ando Tammsaar, Jarko Rahnel ja Joonas Eskla. Näidendi tõlkis Triin Sinissaar, lavastuse kunstnik on Jaagup Roomet, muusika loob Ardo Ran Varres, valguskujundaja on Rene Liivamägi, helikujundaja Arbo Maran ja videokujundaja Lauri Urb.

Ühe värvika ja kultuurilooliselt olulise inimese ümber keerleb ka linnateatri selle sügise teine lavastus Salme kultuurikeskuses. Riina Roose lavastus „Osnap“ on pühendatud linnateatri (toonase Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri) esimese peanäitejuhi, legendaarse lavastaja ja eesti teatrihariduse alusepanija Voldemar Panso 100. sünniaastapäevale. Pansost kui teatrimehest ja isiksusest on kirjutatud mitu näidendit, linnateatri lavastus aga püüab avada tema vähem tuntud külgi. „Osnap“ kannab alapealkirja „Muusikarännak Voldemar Panso jälgedes ehk Kirev kava kupleest missani“, niisiis on väga oluline komponent lavastuse juures muusika. Riina Roose on öelnud, et ennekõike sai ta inspiratsiooni oma lavastuse jaoks avastusest, et teiste annete kõrval olid Pansol üllatavalt suured teadmised muusikast, ta nautis väga erinevaid muusikastiile orelikontserdist Bellmani lauludeni ning oskas ise koduorelit mängida.

Samuti oli Panso suur rännumees ja Nõukogude ajale ebatüüpiliselt õnnestus tal maailmas palju ringi reisida – ka tema reisiseiklustest ja -muljetest tuleb „Osnapis“ juttu, lisaks on teatri disainiosakonnal plaanis Salme kultuurikeskuse fuajees üles panna näitus Panso reisimeenetest ja -fotodest.

Kolmanda komponendina vaatleb Riina Roose lavastus Pansot kui kirjameest, kelle sulest on lisaks teatritekstidele pärit följetone, portreeartikleid jpm. Nooruses avaldas ta oma kirjutisi Osnapi pseudonüümi all – sealt ka lavastuse pealkiri.

„Osnap“ valmib trupi ühistööna nagu Roose eelmisedki lavastused linnateatris, mis tutvustasid vaatajale eesti teatri- ja filmimuusikat. „Mind julgustas, et olen saanud teha meie teatris mitu kava, „Eesti teatri laulud“ ja „Eesti filmi laulud“,“ on Riina Roose öelnud. „Esiteks on olemas potentsiaalne seltskond, kellega sellist lavastust teha, ja teiseks on need kavad pakkunud tegijatele ja kuulajatele-vaatajatele nii rõõmu kui ka teadmisi. On oluline, et lavastus oleks hariv. Sest ega me ülearu palju oma kultuurist ei tea – või õigemini, alati võiks rohkem teada – ja see on üks võimalusi ise teada saada ja teistele oma avastusi jagada.„

30. novembri ehk Voldemar Panso sünniaastapäeva eel on Tallinnas plaanis terve hulk Pansole pühendatud sündmusi, näiteks tema Traadi-dramatiseeringu „Tants aurukatla ümber“ lavastatud lugemine Eesti Draamateatris, lavakunstikooli ning Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühenduse korraldatav teatrihariduse konverents, mitmed raamatuesitlused ja näitused, postmargi esitlus ja Panso preemia üleandmine koos EMTA lavakunsti osakonna etendusega, mis seekord leiab aset Theatrumis.

„Osnap“ esietendub Panso nädala raames 25. novembril. Meeskonda kuuluvad veel lavastaja abi Anu Lamp, kunstnik Kristjan Suits ja kostüümikunstnik Anu Konze, näitetrupis on Hele Kõrve, Sandra Uusberg, Kristiin Räägel, Andero Ermel, Argo Aadli, Mart Toome, Kaspar Velberg, Indrek Ojari, Simo Andre Kadastu, klaveril saadavad Jaak Jürisson ja Riina Roose.