Uus võimalus praegusel kirjandusmaastikul – heliraamat
Läinud nädalavahetusel Kadriorus toimunud Kirjandustänava festivalil räägiti rahvusraamatukogu telgis digi-, õigemini heli- ehk audioraamatutest. Kui vaadata muu maailma suundumusi, on heliraamatud üks kiiremini kasvavaid kirjastusvorme ja naaberriigis Rootsis on digi- ja heliraamatute käes kokku juba ligi pool kirjastusturust. Heliraamatute kuulamise statistika näitab, et selle formaadi tulek on noored raamatute juurde tagasi toonud.
Tänavu algatas rahvusraamatukogu digikultuuri aasta raames riigihanke, millega telliti viiekümnest eesti autori teosest audioraamatu valmistamine ja turustamine. Sellega oli plaan panna alus audioraamatute tootmisele ja turustamisele Eestis. Oma audioraamatute platvormiga tuli välja mitu ettevõtet. Üks neist, kirjastuste Pegasus, Eesti Raamat ja Hea Lugu ühine ettevõtmine – Eesti audioraamatute keskus (EARK) – seadis eesmärgiks toota ja turustada audioraamatuid platvormil Digiread. Riigihanke projekti raames avaldatud heliraamatute seas on praeguseks sisse loetud poolsada raamatut, nende seas on nii tõsisemaid kui kommertslikumaid teoseid.
Tiit Treimuth (Eesti Raamat), kas ja mil määral teie kirjastus vaagis audioraamatute kirjastamist enne 2020. aastat? Olid audioraamatud üldse päevakorral?
Eesti Raamat on aastaid olnud digiraamatute turul üsna aktiivne, seni oleme teinud e-raamatuid, huvi audioraamatute tegemise vastu tekkis paari aasta eest. Audioraamatute tegemist on Eestis varemgi proovitud, aga üsna väikeses mahus. Peamine takistus on olnud tootmise kõrge hind võrreldes e-raamatutega ning nagu uue asja puhul ikka – ebakindlus selles, kui suur on kuulajate huvi.
Samas ei saa öelda, et raamatu kuulamine oleks Eestis uus või tundmatu tegevus. Kes meist ei teaks Tõnu Aava loetud „Onu Remuse jutte“ või „Vahva sõdur Šveiki juhtumisi“? Vikerraadio ja Kuku järjejutud on samuti väga populaarsed. Küsimus on seni olnud pigem valiku piiratuses ja võimaluse puudumises – raamatuhuvilisel pole olnud võimalik raamatuid kuulata.
Digikultuuri aasta tõstis teema tugevamalt fookusse ja seetõttu otsustasime koos kirjastusega Hea Lugu ja Pegasus just nüüd luua spetsiaalselt raamatute kuulamiseks mõeldud platvormi Digiread ja hakata audioraamatuid tegema. Muu maailma kogemus näitab, et kui alguses valmistasid audioraamatuid peamiselt selleks loodud ettevõtted, siis nüüd huvituvad neist üha enam kirjastused ise. Raamatu mõiste on muutunud avaramaks – tähtis on sisu, mis tuleb panna huvilisele sobivasse vormi, olgu selleks siis trükitud raamat või audiofail.
Millisena näete audioraamatute tulevikku Eestis – kellele ja mille arvelt see turgu võidab?
Audioraamat on igas mõttes uus võimalus praegusel Eesti kirjandusmaastikul. Kui e-raamat on siiski pigem traditsiooniline – lugemise kogemus ei erine oluliselt paberraamatu lugemisest –, siis audioraamat pakub täiesti uusi võimalusi. Raamatute kuulamiseks ei pea laua taga või tugitoolis istuma, kuulata saab ka näiteks sportides või lemmikloomaga jalutades. Raamatuid saab kuulata muu tegevuse kõrvalt, mis tähendab, et raamatute jaoks on lihtsam aega leida.
Seetõttu võib eeldada, et uus formaat toob raamatute juurde uusi huvilisi – eelkõige neid, kellel seni pole olnud aega või võimalust raamatuid lugeda, aga ka neid, kellel kuulamise kogemus olemas, näiteks muusika või podcast’ide näol. Raamatute kuulamine sobib näiteks ka neile, kes töötavad palju arvutiga ega taha töövälisel ajal silmi lugemisega koormata. Kuulamine on sel juhul mõnus alternatiiv.
Meie naabrite juures Põhjamaades on raamatute kuulamine järjest populaarsem. Seejuures on populaarsuse tõus käinud käsikäes valiku paranemisega – mida rohkem nimetusi audioraamatuks tehakse, seda enam kuulajaid. Möödunud aastal moodustasid audio- ja e-raamatud Rootsis umbes kolmandiku kõigist loetud ja kuulatud raamatutest.
Audioraamatute populaarsusele aitab kaasa ka nende kuulamise võimaluste mitmekesisus. Kuulata võib telefonist, tahvlist või arvutist, raamatuid saab osta ükshaaval või kuutasupõhise paketina. Praegu on veel vara öelda, millist võimalust Eesti raamatuhuviline eelistab. Siiski on selge, et tänu audioformaadi tulekule on raamatud kättesaadavad suuremale hulgale huvilistele.
Ma ei usu, et audioraamatute tulevik peab olema millegi arvelt, pigem on õige väide, et audioversioon toob juurde uusi lugejaid. Olgu siis neid, kes muidu raamatuid ei ostaks, või neid, kes audioformaadis valivad raamatuid žanrist, mida nad paberraamatuna ei ostaks.
Milline võib olla audioraamatu mõju eri kirjandusžanritele, nt kas see aitab populariseerida ilukirjandust, sh laste ja noorte seas?
Põhjamaade kogemusest lähtuvalt võib öelda, et kuulajad eelistavad ilukirjandust, väga populaarsed on krimi- ja ajaviiteromaanid. Loogilistel põhjustel on aimekirjanduse osakaal audioraamatute seas väiksem, kuid populaarteaduslikud raamatud on näiteks Inglismaal olnud vägagi edukad.
Noorte toomine raamatute juurde on üks olulisi põhjuseid, miks otsustasime audioraamatuid kirjastama hakata. Muu maailma kogemus näitab, et audioraamatute kuulajate seas moodustavad noored väga olulise osa. Kui asetada siia kõrvale fakt, et audioraamatute kuulajate hulk tervikuna kasvab jõudsalt, siis võib liialdamata öelda, et audioraamatute tulek on noored raamatute juurde tagasi toonud.
Meie jaoks on lapsed ja noored oluline sihtgrupp, kuna neile on lugude kuulamine loomulik tegevus. Iga laps alustab just sellest – ema või isa või vanema õe-venna etteloetud raamatute kuulamise kogemus on meil kõigil. Oluline on, et valik oleks piisavalt suur ja kuulamine mugav. Kui traditsiooniliselt on olnud eesmärk, et lapsed ja noored tuleb tuua raamatute juurde, siis audioraamatu tulekuga on tekkinud uus võimalus: raamatu saab viia lugeja juurde, keskkonda, mis on talle harjumuspärane ja meeldiv.