„Vau, seda poleks sinult küll oodanud!“

„Seda poleks sinult küll oodanud,“ ütles õpetaja. Üldiselt saavad Soomes sisserännanute lapsed koolis kehvemini hakkama kui põhielanikkonna järelkasv. Teadlaste meelest esineb koolis diskrimineerimist ja soome keele õpe, kutsenõustamine ning üleminek ühelt kooliastmelt teisele tekitavad noorte vahel ebavõrdsust.

On 2020. aasta juuli algus ja kell on kaks päeval. Helsingi Itäkeskuses on taas üks suvekoolipäev lõppenud. Täna vaadati Youtube’i kosmosevideoid, käidi raamatukogus ja turniti ronimistellingutel. Farhia (20), Ixsaan (19), Aisha (19), Hani (18) ja Sabrin (18) korjavad kokku pliiatseid ja vihikuid. Nad esinevad ainult eesnimedega, sest pole valmis rääkima oma kogemustest täisnime all. Nad õpetavad viieteistkümnele somaali algkoolilapsele soome keelt, matemaatikat ja kõike muud, milles lapsed abi vajavad.

Paljud sisserännanute lapsed ei julge koolis kätt tõsta, sest kardavad eksida, ütleb Farhia.

Püüame neid julgustada. Teeme ettevalmistusi sügiseks.

Vastastikust toetust pakkuv ja koosõppimisel põhinev Buddyschooli rühm (sõprade kool) tegutseb talviti koolide juures. Suvise rühma koostamine ning tegevuse laiendamine kõigi algkoolilaste kaasahaaramiseks oligi Farhia idee. „Oleks äärmiselt kasulik olnud, kui selline võimalus oleks olnud ka siis, kui ma ise koolis käisin.“

Soome tulemused PISA testides on OECD maade hulgas kõige ebaühtlasemad

Detsembris 2019 avaldati OECD maades 2018. aastal tehtud PISA testide võrdlus, milles selgus, et soome lapsed kuuluvad testiparemiku hulka oma lugemisoskuselt, kuid vähem pöörati tähelepanu samas raportis esile toodud puudustele. Ilmnes, et Soome polegi eeskujulik, kui võrrelda põhielanikkonna ning esimese ja teise põlvkonna immigrantide lugemisoskust. Selles valdkonnas oli punktide vahe OECD maade suurim. Erinevust ei saa seletada immigrantide madalama sissetuleku või koolitustasemega.

Juba aastatel 2012 ja 2015 tehtud PISA uuringud viitavad nähtusele, et sisserändajate õpitulemused on Soomes millegipärast palju nõrgemad kui enamikus teistes maades. Nii olid aastal 2012 tehtud PISA uuringu tulemuste põhjal isegi veel teise põlvkonna sisserändajate matemaatikaoskused kaks aastat soome põhielanikkonda kuulujate oskustest maas. Miks see nii on? Arvatakse, et see on tingitud vananenud jäikadest õppeviisidest ja ka rassistlikust suhtumisest.

Edutuse üks põhjus on kehv keeleoskus, mis saab alguse juba enne kooliminekut. Sotsioloog Elina Kilpi-Jakonen nendib, et koolieelsetes kasvatusasutustes käib Soomes väiksem protsent lapsi kui teistes Põhjamaades. Kooli minnakse alles 7-aastaselt ja kuna koolipäevad on lühikesed, ei piisa sellest keele heaks omandamiseks.

Koolis võib soome ja rootsi keelt õppida teise keelena (S2) ja Itäkeskuse suvekooli noortel õpetajatel pole keeleõppe kohta häid sõnu öelda.

S2-tundides tehakse lihtsaid harjutusi ja vaadatakse filme. Seejärel imestatakse, miks meie õppetulemused on viletsamad.

Aisha räägib, et osales gümnaasiumi ajal soome keele tundides nii tasemel S2 kui ka soome keele (emakeelena) tundides. Õpetaja oli sama, aga muud ühist neil tundidel polnudki. S2-õpilaste harjutusi ja kontrolltöid ei kontrollitud ning vahel jäi õpetaja hoopiski tulemata. Aisha meelest oli selge vahe ka õppetöö sisus.

Tundides, kus õpitakse soome keelt emakeelena, on eesmärk areneda ja kontrolltööd muutuvad üha raskemateks. Aga S2-tasemel tehakse ikka uuesti samu lihtsaid harjutusi ja vaadatakse filme. Ja õpilaste teadmiste vahe aina kasvab. Seepeale veel imestatakse, miks õppetulemused on viletsamad.

Õpetajate ametiühingu 2019. aasta integratsiooniuuringu põhjal on 95–100%-l põhikooliõpetajatest ja klassiõpetajatest erialane diplom, kuid sisserännanute õpetajate hulgas on diplomiomanikke kümnendiku võrra vähem.

Omaette kiuslik küsimus on seegi, keda siis ikkagi suunatakse S2-taseme keeleõppesse. S2-taseme keeleõppele suunamist võidakse pidada rassiliseks diskrimineerimiseks, ütleb doktorant Tuuli Kurki. Rassiline diskrimineerimine tähendab juhindumist inimese etnilisest kuuluvusest või nahavärviga seotud eelarvamustest.

Asjalugu on tuttav ka Itäkeskuse suvekooli noortele õpetajatele. Ehkki enamik neist on sündinud Soomes, suunati nad automaatselt õppima soome keelt teise keelena, millest jääbki külge S2-lapse märk. Vestluses tuleb ilmsiks, et koolis võidakse isegi keelduda tegemast õpiraskusi väljaselgitavat testi ettekäändel, et test ei sobi S2 lastele.

Riigiteaduste doktor Mira Karalahti möönab, et keelelisi raskusi aetakse segi õpiraskustega. Samal ajal kui osa on sunnitud vastu oma tahtmist õppima soome keelt S2-tasemel, ei pakkunud 2015. aastal rahvusliku koolituse hindamiskeskuse avaldatud raporti põhjal 37% gümnaasiumidest ja 16% kutsekoolidest üldse S2-taseme keeleõpet.

Kui pole rassiste, siis miks on nii paljudel rassismikogemus?

Kõiki õppeedukuse probleeme ei saa panna kehva keeleõpetuse süüks, esineb ka otsest tõrjutust ja rassismi. Esmase küsimise peale leiavad suvekooli abiõpetajad, et kool on nende keeleõpinguid enamasti toetanud. Aga kui hakatakse meenutama ebameeldivaid olukordi, selgub, et kõigil neid on.

Ära abiellu 18-aastaselt ega hangi lapsi, ütles kutsenõustaja 14-aastasele Ixsaanile.

Kas sul polnud raha õpikute ostmiseks, küsis õpetaja Aishalt, kui ta gümnaasiumi esimesse tundi õpikuteta saabus.

Pikk matemaatika pole sinu jaoks, vaheta lühikese vastu, ütles matemaatikaõpetaja immigrantidele.

Vau, poleks sinult oodanud, imestas õpetaja, kui andis tagasi hea hindega kontrolltöö.

Seda viimast lauset on pidanud kuulma kõik viis abiõpetajat ja neli viiest on pidanud jääma pärast tunde, et teha uuesti kontrolltöö või kirjutada kodukirjand õpetaja silme all, sest neid kahtlustati mahakirjutamises või internetist kopeerimises.

Aisha on teinud üht ja sama matemaatika kontrolltööd lausa kolm korda. Kolmanda korra järel tuli õpetaja vahetunnis kontrolltööküsimusi üle küsima, sest ei uskunud ikka veel.

Ma polnud varem ühtki kontrolltööd suuliselt teinud, see oli lõbus ning me naersime toimunu üle. Aga järele mõeldes pole selles kõiges midagi naljakat.

Olen harjunud igapäevaste alavääristavate kommentaaridega. Aga alles nüüd, kui teisedki räägivad samasugustest kogemustest, mõistan, et nii see ei peaks olema, mõtiskleb Aisha.

Pidev tõrjutus ja alavääristamine mõjutavad õppeedukust ning lõpuks hakkab inimene märkamatult ise ennast alahindama, mõtiskleb Farhia.

Kutsenõustamine ja muu õppetöö on olnud ja on praegugi diskrimineeriv, ütleb doktorant Tuuli Kurki. Ma ei väida, jätkab ta, et õpetajad on rassistid. Aga kui keegi pole rassist, siis kuidas nii paljudel on rassismikogemusi?

Tagasi detsembrikuise PISA analüüsi juurde, mis näitab Soome kohta muudki üllatavat. Sisserännanute segregeerumine kindlatesse koolidesse on levinuim just Soomes. Aisha on viisikust ainsana käinud gümnaasiumis, kus oli vähe sisserännanuid.

Kui saaks ajas tagasi minna, viiksin avalduse kooli, kus oleksin aktsepteeritud ja tunneksin end paremini, ütleb Aisha.

Immigrantidele kooliõpetuse pakkumisel pole Soome toiminud eeskujulikult ei põhikooli, gümnaasiumi ega ka kõrgkoolide osas. Uuringud viitavad, et sisserännanute ja põhielanikkonna kõrghariduse omandamise vahel on Soomes suured erinevused. Euroopa komisjoni 2017. aasta andmetel on Soomes 27% immigrantidest omandanud kõrgkooli lõputunnistuse, mis on aga selgelt väiksem number kui teistes Põhjamaades. OECD 2018. aasta koolitusraporti kohaselt on Soome 20–29-aastastest kõrgkoolilõpetajatest vaid 2% sisserännanud, kuigi nende osakaal rahvastikust on 8%. Seegi olukord on ebavõrdsem kui mõnes teises riigis.

Millest see tuleneb? Ühest küljest on põhjuseks vähene paindlikkus õppetöös, aga teisalt puudulik ja isegi ebaaus kutsenõustamine. Vaatame esmalt seda viimast.

Õpetajad suudavad oma väljaütlemistega mõjutada noorte tulevikku

Ulkar (28) meenutab, et kui ta oli lõpetamas kaheksandat klassi keskmise hindega 9 (hindeskaala on 4–10), siis kutsenõustaja teatas, et oma lõputunnistusega ta gümnaasiumisse ei pääse.

„Mulle soovitati põetajakoolitust. Ise unistasin arstiks saamisest. Ma ei alahinda sanitari tööd, aga kui seda süstemaatiliselt pakutakse, siis on see probleem.“

Ulkar pääses siiski loodusteaduste gümnaasiumisse, kuid ka sealne kutsenõustaja arvas, et unistada arstiametist on tahta võimatut. Uurides muid tulevikuvõimalusi, ütles Ulkar kutsenõustajale, et tahab kunagi pääseda Euroopa parlamenti. Kutsenõustaja nentis seepeale, et soomlasedki ei pääse kergesti Euroopa parlamenti ja seega pole temal mingit võimalust. Ulkar tõdeb sama nagu ülejäänud intervjueeritavad: halvustavad kommentaarid on meeles aastaid hiljemgi.

„Immigrantidest õpilasi suunatakse liiga kergekäeliselt kutseõppesse,“ nendib Päivi Lyhykäinen Soome õpetajate ametiühingust.

Nudiva kutsenõustamise probleemi on Soome õpetajate ametiühingus juba teadvustatud. Liig kergesti suunatakse sisserännanute järeltulijaid sanitarideks, selmet suunata neid meditsiiniõdedeks või arstideks õppima. Soome haridussüsteem toetub palju lastevanematele, kuid immigrantidest vanemad ei tunne Soome koolisüsteemi ega kõnele piisavalt soome keelt.

Mitte kõik kutsenõustajad pole tõredad. Itäkeskuse noored õpetajad on saanud oma kutsenõustajatelt tuge ja abi, eriti gümnaasiumis. Hani plaanib õppida psühholoogiat, Aisha arstiks, Farhia saada õpetajaks ja Ixsaan ämmaemandaks. Ulkar ongi Euroopa parlamendis praktikal ja teeb seal diplomitööd.

Vaid 9% soome päritolu 17–24-aastastest noortest pole jätkanud oma haridusteed põhikooli järel, kuid immigrantide hulgas on selliseid noori koguni 37%. Pärast põhihariduse omandamist teise astme koolitusse suundunute vahel on ka muid erinevusi. Kui soomlastest katkestab teise astme õpingud 5% õpilastest, siis immigrantide puhul on protsent 8. Gümnaasiumile järgneb kõrgkool ja siingi on lahknevusi. Kui soomlastest alustab õpinguid 28%, siis immigrantidest vaid 17%. Soomes on raske pääseda kõrgkooli, sest sisseastumiseksamid nõuavad head soome keele oskust.

Üks Itäkeskuse suvekooli õpilane alustab sügisel õppimist 9. klassis. Ta saabus Soome poolteist aastat tagasi ja talle anti 7. ja 8. klassi õpikud ning soovitati need suve jooksul ära õppida. See pole aus, ütleb Farhia.

Õpetajate ametiühingu spetsialisti Päivi Lyhykäise meelest on Soome koolistruktuur jäik ja immigrantide haridusse pole panustatud. Aastani 2015 oli palju omavalitsusi, kus polnud ühtki immigranti. Soome riik alles hakkab märkama, et on mujalt tulnud inimesi ja ühiskond on arenenud mitmetahulisemaks. On vaja koolitada praegusi õpetajaid ja kaasata erineva etnilise päritoluga õpetajaid.

Tõlge soome keelest: Silja Aavik

Originaallugu: https://yle.fi/uutiset/3-11431717

Esimese ja teise põlvkonna 20–29-aastaste immigrantide osakaal kõrgkoolilõpetajate hulgas ja kogu rahvastikus.