Virtuaalsed reisid distantsõppe ajal

eTwinningus rahvusvahelist projektitööd teinud õpetajad tõdevad, et neil läks distantsõppele üleminek sujuvamalt kui nii mõnelgi kolleegil.

Eelise teiste õpetajate ees andis eTwinningu õpetajatele see, et nad tundsid juba ammu veebipõhiseid töökeskkondi ja tööriistu. Samas ei olnud ka eTwinningu projekte distantsõppe ajal lihtne teha: õpilaste distantsilt tööle innustamine ja meeskonnana tegutsema suunamine nõudis õpetajalt topeltkoguses aega ning kannatlikkust.

eTwinning suletud Saaremaal

Kuressaare Vanalinna kooli bioloogia- ja geograafiaõpetaja Ülle Kreos on oma õpilastega juba mõnda aega eTwinningus osalenud ja väga edukalt: 2019. aastal tunnistati tema juhitud projekt „The plants around us“ („Taimed meie ümber“) Eesti eTwinningu võidutööks; kaks projekti pälvisid samal aastal eTwinningu Euroopa kvaliteedimärgi.

Kuressaare Vanalinna kooli 7. klass osales distantsõppe ajal eTwinningu projektis, kus tuli koostada oma riigi maakaarte. Seal tuli koostada oma riigi majanduskaart: märkida suuremad tööstusettevõtted jms. Teine kaart oli taastamisväärtuste kaart: Eesti mõisad, linnused, kindlused, mälestusmärgid. „Eeltöö oli minu jaoks suur, tuli paika panna, kes lastest mis objektid kaardile kannab,“ selgitas Ülle Kreos. Tööks kasutati eelkõige Google Mapsi My Mapsi rakendust, aga ka Thinglinki ja Genially võimalusi. Sellel projektil oli koostööpartnereid 20 koolist Euroopa eri riikidest.

„Hakkama saadi erinevalt. Üks õpetaja näiteks ütles, et tema õpilased ei osalenud projektis nii meeleldi, kui ta lootis. Meie laste kiituseks võin öelda, et nad töötasid kenasti,“ sõnas Kreos.

„Kuidas eTwinning distantsõppe ajal toimus? Töö käis lihtsalt rohkem arvutis. Kui mingi ülesande andsin, siis tegin enne Google Meetsis e-tunni. Jagasin ekraani, näitasin kaardi põhja ja kihid ära, e-kooli panin üles tabeli, kus olid ülesanded jaotatud, ja nii nad toimetasid. Nad oskasid kaarte teha, sest neil oli varasem kogemus olemas.“

Ülle Kreos kinnitas, et tänu eTwinningu projektidele on ta paljude veebikeskkondadega tuttav ja julges neid ka distantsõppes kohe kasutada. Ka õpilased olid tänu eTwinningule distantsõppe alates juba harjunud distantsilt tegutsema.

Pärnu positiivne kogemus: Eesti õpilased on tublid!

Pärnu ühisgümnaasiumi ja Pärnu Kuninga tänava põhikooli projektijuht ning õpetaja Liis Raal-Virks teeb eTwinningu projekte mõlemas koolis teisest neljanda kooliastmeni. Tal on kahes koolis kokku seitse Erasmus+ projekti ja ligi kümmekond eTwinningu projekti. eTwinning on andnud talle julguse ja enesekindluse distantsõpet, projektõpet ja veebipõhiseid tunde läbi viia. „Olen eTwinningut kasutanud kaugõppeks ka varem, enne eriolukorda, näiteks, kui olen olnud projektilähetusel Euroopas. Õpilased on sel ajal kenasti iseseisvalt eTwinningus toimetanud. Minu õpilased olid juba harjunud eTwinningu keskkonnaga ning saavad seal kenasti hakkama. Seetõttu ei olnud suuremale osale neist ka distantsõpe väga suur katsumus,“ kinnitas Raal-Virks.

Distantsõppe ajal jätkas õpetaja koos õpilastega Erasmus+ projekte eTwinningu keskkonnas. „Tegin eTwinningu keskkonnas seda, mida oli võimalik teha kaugtööna ja ärajäänud lähetuste asendusteks. Näiteks kirjutasime projektipartneritega valmis Euroopa keskkonnateadliku kodaniku harta, mõõtsime oma ökoloogilist jalajälge, võtsime kokku projekti mõju meile igaühele ning panime kirja soovitused tulevasteks keskkonnateemalisteks projektideks.“

Liis Raal-Virks kinnitas, et eTwinning toimib väga kenasti ka distantslolw187iõppe vormis. „Minu õpilased said distantsõppe ajal kolm viimast nädalat ülesandeid eTwinningu keskkonnas. Näiteks tuli neil pidada seal koroonapäevikut. Seejärel tuli lugeda välismaa partnerkoolide õpilaste samalaadseid postitusi ja lisada oma kommentaar, julgustav sõna või soovitus. eTwinningu platvorm on turvaline ja ligipääsetav vaid projektis osalejatele, seega on õpetajal üks mure vähem.“

Eesti õpilased on väga kohusetundlikud ja tublid. „Paljud väliskolleegid on kurtnud, et neil on olnud distantsõppe ajal väga keeruline õpilasteni jõuda, sest nood ei loe õpetajate e-kirju, ei täida saadud õpiülesandeid ning kaovad tihti n-ö ära,“ meenutab Liis Raal-Virks.

Aga eTwinning ja reisimine? „Märtsist maini jäi meil viirusepuhangu tõttu ära kaheksa eTwinningu projektilähetust. Kurvastasid nii õpetajad kui õpilased. Silmast silma kontakti ükski netikeskkond ei asenda, kuid tänu eTwinningule saime vähemalt koos õppida ja avastada virtuaalsel viisil.“

eTwinningu projekt otse viiruse epitsentrist

Kohtla-Järve Tarekese lasteaia direktoril ja õpetajal Ene Kruzmanil on väga suur eTwinningu projektijuhtimise kogemus. Näiteks oli Tareke Eesti haridusasutustest esimeste seas, kes sai tubli projektitöö eest eTwinningu märgise.

Eriolukorra alguses käis lasteaias 30 last. Otsustati, et eTwinningu projektitöö jätkub lasteaias ka eriolukorra ajal ning kodudes olevaid peresid kutsutakse sellega liituma. Näiteks eTwinningu projektides tuli saata tervisliku toitumise retsepte, mida kodudes koos lastega kasutatakse. Lapsevanemad võtsid sellest aktiivselt osa.

„Eriolukorras jätkasime tööd planeeritud projektide raames, kuid paljudes projektides kadusid partnerid lihtsalt ära,“ sõnas Ene Kruzman.

„Lapsed jäid koju ja istusid väga palju teleka ja arvuti ees. E-Twinningu tegevused aitasid seda olukorda muuta. Lapsed said meilt liikumisharjutustega video ning hakkasid kodus võimlema. Lapsevanematel palusime saata meile videoid ja fotosid sellest, kuidas neil läheb. Lapsevanemad tegid hea meelega kõike kaasa,“ kirjeldas Ene Kruzman kriisiaja algust lasteaias.

Eriti hea meel on Ene Kruzmanil koroonaviirusest rääkiva eTwinningu projekti üle „Punane tsoon. Isoleeritud, kuid ühenduses“ (https://twinspace.etwinning.net/112203/home). Selle projektiga loodi turvaline ja õnnelik ruum, kus igaüks saab jagada eriolukorraga seotud tundeid, mõtteid, tegevusi, kogemusi. „Miks punane? Meie südamed on täis lootust parematele päevadele. Olime suletud ja isoleeritud, kuid reisisime eTwinningu abil vabalt mööda Euroopat ja kohtusime uute sõpradega!“ selgitas Ene Kruzman. Projekti üks sümboleid oli vikerkaar – rahu ja lootuse sümbol. „Vikerkaare valmistamiseks kasutasid lapsed fantaasiat: vikerkaart joonistati, tehti Lego klotsidest, värvilistest kummidest, vooliti,“ kirjeldas Ene Kruzman projekti tegevusi.

„Meie lasteaed esines ka rahvusvahelisel veebikonverentsil „Kaasaegne lasteaed eriolukorras: õnnelik, loov, julge ja terve laps“. Kuulsime palju häid sõnu oma projekti tegevuste kohta,“ oli Ene Kruzman rahul.

„eTwinningu projektid rikastavad meie elu, eriti eriolukorras. Me saame suhelda projektipartneritega nii välismaalt kui ka Eestist. Eriolukord andis ka Tarekese lasteaia õpetajatele võimaluse ja julguse katsetada uues projektis „Tere, kevad”, kus meie õpetajad juhivad projekti,“ lisas Kruzman.

Eurovisioni lauluvõistlus jäi ära, Schoolovision toimus

Schoolovisioni idee sai alguse 2008. aastal, kui Michael Purves Šotimaalt käis välja mõtte alustada algkoolidele muusikaprojekti, mis põhineks Eurovisioni lauluvõistluse kontseptsioonil. 2011. aastal osales võistlusel 28 riiki, 2012. ja 2013. aastal juba 38. Schoolovisionil on kõik peaaegu nagu päris Eurovisionil: kõigepealt tehakse lauluvideo, mis laetakse projekti blogisse. Kõik osalevad koolid saavad blogist teiste lugusid vaadata ja otsustada, missugune neile kõige rohkem meeldib. Ja siis toimub hääletus internetikeskkonnas, kõigile osalejatele ühel ja samal ajal. „Kaksteist punkti“ saab oma lemmiku puhul öelda täpselt nii nagu päris Eurovisionilgi.

Gustav Adolfi gümnaasiumi muusikaõpetaja Ly Tammerik märgib, et Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased on osalenud Schoolovisionil juba 2009. aastast ja nad esinesid seal ka koroonakriisi ajal. Tänavu oli osalevaid riike vaid kümme, mis näitab, et paljudes riikides andis kriisiaeg end siiski tunda.

Ly Tammerik kaasab koos gümnaasiumi haridustehnoloogi Ingrid Maadverega Schoolovisioni projekti ainult õpilasi. See on nende kooli eripära, nagu seegi, et video valmib nulleelarvega. „Õpilased filmivad, õpilased monteerivad, leiavad võttekohad, mõtlevad kujunduse jms. Õpetaja valib ainult laulu,“ sõnas Ly Tammerik.

„Seekord võitis Iirimaa. Võiduloo autorid olid video juba enne kriisiaja algust valmis teinud. Koroonatingimustes tehtud tööd olid tagasihoidlikumad,“ selgitas Ly Tammerik. „Meie videos oli ainult üks õpilane. Laul oli varem selge ja sobis just selleks esinemiseks. Esinesime suhteliselt tagasihoidlikult, kuid võtsime ikkagi ka kriisi ajal Schoolovisionist osa.“