Amanda õpetab lasteaialastele rõõmu kaudu üldinimlikke väärtusi

Rannamõisa lasteaias õpivad lapsed alates septembrist kogumiku „Amanda ja maailm“ toel maailmahariduse teemasid. See on Eesti esimene niivõrd laiapõhjaline maailmahariduslik materjal lasteaedadele. Uurisime, milline näeb välja üks rändeteemaline pooltund.

„Palju õnne, te olete nii võimsad, et kõik sõltub teist!“ Õpetaja Kersti Veskus vaatab sügavalt silma igale koolieelikule, kes on sättinud end tunni alguseks ringi ümber maas oleva maailmakaardi. See on uus ja nii tähtis, et selle peal ei tohi roomata, kutsub üks ringis seisjatest teisi nõudlikult korrale. Kaardi üle ollakse Rannamõisa lasteaias uhked – sinna pannakse kõikide laste ja töötajate reisid värviliste täppidena kirja. „Muudame maailma niimoodi värviliseks,“ selgitab Veskus.

Praegu ei ole kaardil veel ühtegi värvi, ent ettevaatlikult otsides hakkavad väiksed näpud järjest kaardil riikidele nähtamatuid täppe tegema. Kõigepealt osutavad nad sinna, kus on Eesti. Seejärel jõuavad õpetaja juhatusel Keeniasse. Silmad pöörduvad kiiresti tagasi õpetajale, kes loeb juba järgmist lõiku tänasest „Amanda ja maailm“ seiklusest.

„„Saage tuttavaks, tema nimi on Sune, ta kolis siia Keeniast.“ Amanda vaatas Sunet. Tal olid suured tumedad silmad ja imeilusad mustad krussis juuksed,“ loeb Veskus lugu Sunest, keda lasteaias nahavärvi tõttu narrima hakatakse, ent kelle kaitseks peategelane Amanda välja astub. Õige tegu, tunnustavad Rannamõisa lapsed ja hakkavad üheskoos mõtlema põhjuseid, miks Sune üldse Eestisse tuli. „Äkki ta tuli minu ema töökohta tööle!“ „Või äkki oma vanaemale külla?“

Nüüd käiakse mõttes pingsalt läbi kõik oma tuttavad. Kes ja miks on kodumaalt ära kolinud? Suur armastus, kirurgi töö sõjakoldes, sport, loetlevad lapsed ja mitme riigi juurde pannakse taas nähtamatu täpike maailmakaardile. Põhjuseid on tõesti palju! Mõni rõõmsam, mõni kurvem. Õpetaja Veskus loeb ette jutukese viimase rea: „Ära unusta kunagi, et kõige tähtsam on see, et sul on hea süda.“

Rannamõisa lasteaia koolieelikute rühma rändetundi jätkub nii räppi, tantsimist kui Google Mapsi ja kui järgmise rühma uksest sisse piiluda, võib sattuda taas hoogsa tantsu keskele. Maailmahariduse teemad on end sisse seadnud igas Rannamõisa lasteaia rühmas ja toas. On oluline neid teemasid juba lasteaias õpetada, selgitab Kersti Veskus: „Ma tahan, et minu lapsed mõtleksid kaugemale sellest, mida nad täna ütlevad, söövad või teevad. Et nad küsiksid küsimusi ja saaksid aru, et kõik algab meist. Et nad näeksid ennast maailma osana.“

KOMMENTAAR

Margit Toomlaid, Rannamõisa lasteaia direktor:

Meie lasteaeda on maailmahariduse teemad jõudnud isikliku kogemuse kaudu. Oma laste pealt näen, et uus põlvkond on kasvamas julgeks, avatuks ja targaks. Liitusime 2017. aastal Rohelise Kooli võrgustikuga ja globaalne kodakondsus oli üks võimalikke teemasid. Mu esimene reaktsioon oli: selline pealkiri ja lasteaedadele?! Aga kahte õpetajat see inspireeris. Nad tegid esimesel aastal sellise projekti, et järgmisel aastal osalesime juba kõik. See oli kihvt aasta kõigile – alates lastest ja vanematest kokkade ja juhtkonnani välja.

Õpetaja on uuriv inimene, kes tahab areneda, ja minu kui juhi roll on anda talle selleks võimalus. Ma toetan ja olen olemas. Juhi roll maailmahariduse teemade lasteaeda toomisel on suur. Juhi väärtustest algab organisatsiooni väärtuskultuur, mis väljendub õpetaja ja ka laste väärtushinnangutes. Meie eesmärk ei ole anda lastele palju teadmisi, vaid tekitada tunnet, et maailm on kihvt koht.

ANALÜÜS

Õpetajad maailmahariduse õpetamisest lasteaias: enam pole midagi endine

Mari-Kätrin Kinks, MTÜ Mondo haridusekspert:

„Ei ole olemas täielikku teadmist. Me kõik õpetame, õpime ja oleme pidevas muutumises. See on lõputu teekond.“ Apu Chupaqpata maailmahariduse keskus

Üleilmastumine loob vajaduse inimese järele, kellel on teadmised ja oskused elada väärikalt. Nii, et iga üksikisik, ümbritsev kogukond, aga ka kogu maailm koos temaga oleks rõõmu allikas. Kuidas hoida hoolivuse ja väärikuse mõõdet, et see ei laguneks esimesel hetkel, kui kohtutakse millegi uue ja harjumatuga?

Kokkupuuted uute kultuuridega, mõttevahetused inimestega, kellel on kindlad dogmad, võõrad fraasid ja keeled, harjumatud vajadused jm ei nõua meilt muud kui inimlikku suhtlemis- ja mõistmisoskust. Tihti peame neid oskusi lihtsaks ja iseenesestmõistetavaks. Praktikas see kahjuks alati nii ei ole. Seda näitab üleilmne sõdade ja konfliktide jätkumine, hariduse puudulik kättesaadavus, diskrimineerimine jm.

Liiga tihti hägustuvad inimlikule väärikusele rajatud maailma piirid ja rõõm olemisest asendub konstrueeritud vajadusega anda pidevalt hinnanguid, võrrelda positsioone, näha erinevusi sarnasuste asemel ning üksteisele vastanduda.

Maailmaharidus on haridusvaldkond, mille eesmärk on õppimise kaudu saada vabaks ja väärikaks maailmakodanikuks. Maailmakodanikuks saamine on õppimine. Kõigepealt õpid tundma iseennast ja oma etnilist ning kultuurilist tausta ning sealt edasi juba sammhaaval laiemat maailma ning selle holistilist olemust.

Õppimine koos Amandaga

Lõime MTÜ Mondo Maailmakoolis õppematerjali „Amanda ja maailm“*, mis toetab alushariduse õpetajaid õpetamisprotsessis ja lapsi maailma avastamisel. Õppematerjal on üles ehitatud projektõppe vormis ning koosneb kümnest teemast, mida toetavad kümme maailmaharidusliku sisuga lastejuttu imekaunite illustratsioonidega ning õpetajaraamat tegevusjuhistega. Komplekti juurde kuuluvad veel Uganda erivajadustega inimeste õmmeldud mänguelevant, lastelaul ning animatsioon „Amanda ja kõige tähtsam sõna“. Materjali koostasime koostöös mitme lasteaiaga. Rannamõisa õpetajad Merike Niibek ja Kersti Veskus tegid suure töö materjali loomisel ning oma õpilastega testimisel. Meid toetasid Naba ja Veerise lasteaiad.

Vaadeldes Rannamõisa lasteaia kahes hommikuringis õppimist teemal ränne ja kultuuride mitmekesisus, sai kiiresti selgeks, et need õpilased ootavad väga Amanda ja tema sõbra, elevant Modoga koos laulmist ning maailmas ringi reisimist. Ja seda tegid nad palju! Poole tunni jooksul käis õppetööst läbi kümneid riike:  Ghana, Jaapan, Kanada, Portugal, Afganistan jne. Riiginimed olid illustreeritud suure maakaardi ning tunnetusliku kogemusega: kord tuli silmad kinni katta ja mõelda end kuuma Ghanasse liisusalmide laulmiseks, kord tantsida inuittide trummirütmide saatel.

Üheks liisusalmiks oli lugu „Lõvijaht“ ning hiljem selgus, et aias elav rahumeelne kits oli mõni aasta tagasi päästetud Tallinna loomaaiast lõvitoiduks saamisest. Tuli ka teha koos õpetajaga telefonikõne Luksemburgi riiki Luxembourgi linna ja uurida seal elavalt eestlaselt tema rände kohta. See kõik tõi maailmakaardil näidatud riigid lähemale ning andis vahetu emotsiooni. Ka holistiline ring sai täis. Keele-, muusika ja loodusõpetus olid tegevustesse märkamatult sisse lõimitud. Kui aga tekkis küsimus, mis kõiki lapsi maailmas ühendab, oli vastus lihtne: „Suur varvas, mis toestab last käimisel.“ Maailmahariduse õppeprotsessi osa ongi see, et väärtustatakse arvamuste paljusust ja vastuseid ei polariseerita. 

Maailmakodanikuks eelkoolieas

MTÜ Mondo on toetanud Eesti õpetajaid maailmahariduse edendamisel aastast 2008. Peame seda tööd oluliseks, kuna usume, et iga inimene saab anda oma panuse õiglasema maailma loomisesse. Selleks vajalike teadmiste jagamine on kõigi õpetajate töö lahutamatu osa. Meetodeid targasti valides ning õpisisu kohandades on üleilmsetest ja kohalikest katsumustest võimalik rääkida ka eelkoolieas lastega. Maailmaharidus on elukestev õppeprotsess, mis aitab meil saada teadlikuks suuremate üleilmsete katsumuste põhjustest ning tagamaadest ja suhtuda empaatiatundega nendesse, keda niisugused probleemid kõige enam mõjutavad. Samal ajal kujundame õppijate hoiakuid ja väärtusi ning anname neile seeläbi oskused aktiivseks maailmakodanikuks saada. 

Maailmaharidus tugineb väärtustele, nagu solidaarsus, kaasamine ja koostöö. See toetab lapse kriitilist mõtlemist ning loob võimalused ebavõrdsusele, ebaõiglusele ja stereotüüpidele vastu astumiseks.

Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast võib leida ühisosa maailmahariduse eesmärkidega. Samas loodame, et uus loodav Eesti alushariduse riiklik õppekava võtab senisest enam lähtekohaks maailmahariduse ideed ning Euroopa Komisjoni hiljutised soovitused kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta. Selles toetatakse strateegilise alushariduse õppekava väljatöötamist, võttes arvesse laste huve. Terviklikku õppimist ja laste arengut toetav lähenemisviis hõlmab ka neid põhimõtteid**:

• edendada empaatiavõimet, kaastunnet, vastastikust lugupidamist ja teadlikkust võrdõiguslikkusest ja mitmekesisusest;
• edendada kaasavat, demokraatlikku ja osalusel põhinevat õpikeskkonda, milles on hõlmatud ja ühendatud tervikuks kõikide laste arvamus.

Maailmaharidus on oma loomult valdkonnaülene ning võimaldab arendada lastes teadmisi, kriitilist mõtlemist ja algatusvõimet käsikäes väärtuskasvatusega.

Õpetajad Merike Niibek ja Kersti Veskus julgustavad lasteaedasid õppekava koostades võtma aluseks maailmahariduse teemad ning õpetama neid projektõppe kaudu. Võib tunduda, et lapse õigused, võrdõiguslikkus või rahuharidus on liiga kauged ja hoomamatud 4–5-aastastele, aga igapäevaelu näitab, et need teemad saabuvad rühma just nimelt laste endi läbielatud või nähtud eluliste olukordade kirjelduste kaudu. Väärtuskasvatuse üks osa on temaatilised vestlused lastega, mida peavad ka õpetajad ise õppeprotsessi üheks väärtuslikumaks osaks. Teemade toomine lasteaeda on muutnud nii õpetajaid kui õpilasi, tõdesid Niibek ja Veskus: „Enam pole midagi endine!“

* https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019H0605(01)&from=EN

** www.maailmakool.ee/amanda-ja-maailm/

„Amanda ja maailm“

Juhendmaterjal “Amanda ja maailm” on koostatud 5–7-aastastele lastele ning sisaldab kümmet maailmahariduse teemat: keskkond ja kliimamuutused, vesi, toit, tarbimine, tervis, haridus, kultuuriline mitmekesisus, võrdõiguslikkus, ränne ja inimõigused.

Õppematerjal on kooskõlas alushariduse riikliku õppekavaga ning selle sisu ja tegevuste lõimimisel on kaetud kõik seitse õpivaldkonda.

Õppematerjali valmimist rahastati Eesti Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest projekti „Eesti lasteaedade kaasamine maailmaharidusse ja Mondo maailmahariduskeskuse kommunikatsiooni tõhustamine” raames.

Materjal on Maailmakooli veebilehel www.maailmakool.ee/amanda-ja-maailm/.

Materjale maailmahariduse õpetamiseks alushariduses

• MTÜ Mondo Maailmahariduskeskuse kolm fotomappi Keenia, Ghana ja Afganistani kohta aitavad näitlikustada laste elu mujal maailmas. Fotod on A3-formaadis ning juures ka taustamaterjal õpetajatele, kuidas õppetööd läbi viia.
• Eesti Pagulasabi ja TÜ eetikakeskuse „Avatud alguse“ käsiraamat ja õppevideod jagavad retsepte mitmekultuurilise lasteaia kujundamiseks.
• Rohelise Kooli võrgustiku eesmärk on aidata lastel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks.