Autotehnika õppematerjal pälvis Kuldõuna tiitli

Hariduse rahvusvahelistumise agentuur Erasmus + on kuulutanud välja tänavused Kuldõuna auhinna võitjad. Kolmest Eestile tulnud Kuldõunast pälvis ühe Pärnumaa kutsehariduskeskuse projekt, mille eesmärk oli koostada juhised ja tehnilised joonised kuuele õppestendile kasutamiseks eri riikides autotehnikute koolitustel.

Autotehniku eriala uued õppematerjalid valmisid rahvusvahelise projekti raames mullu kevadeks. Nüüd tuli sellele tööle rahvusvaheline tunnustus.

Projekti eestvedaja ja koordinaator oli Pärnumaa KHK eesotsas autoeriala juhtõpetaja Priit Auväärtiga. Projektis osalesid Riia tehnikakolledž, Leedu Kedainiu kutsehariduskeskus, Türgi Anadolu tehnikalütseum, Järvamaa KHK ja Vana-Vigala TTK. Projekt sai alguse Pärnumaa KHK autoerialade õpetajate Priit Auväärti ja Mario Susi ideest ehitada ise õppestendid.

Pärnakad tegid pidurite ja ABS-i stendi. Järvamaal valmistati elektrisüsteemi ja Vana-Vigalas mootorielektroonika stend. Lätlaste töö tulemus oli multimeedia, leedulastel laadimis- ja käivitussüsteemi stend. Türklased valmistasid elektriauto. Mõni projekti käigus valminud stend oli unikaalne, nagu näiteks lätlaste tehtud multimeedia stend. Projektijuht Eesi Rosenberg hindas väga oluliseks seda, et õppematerjalides esitati ka stendide hinnakalkulatsioonid, mis ulatusid 2000–4000 euroni.

Õppestendi loomisel koostati e-õppe materjalid õpilastele ja tundide plaanid õpetajatele, lisaks lihtsustatud õppematerjalid HEV-õpilastele. Juurde loodi mitmekeelne minierialasõnastik. Projektil on oma kodulehekülg. Digitaalne õppematerjal, nii teooria kui ka praktilised ülesanded, on kättesaadavad sel kodulehel nii inglise keeles kui ka partnerriikide emakeeles ja mõeldud kasutamiseks kõigile huvitatutele. Emakeelde panek polnud kohustuslik, aga enamik koole, ka Pärnu oma, tegid alguses omakeelsed materjalid, mis hiljem tõlgiti inglise keelde, täpsustas autoeriala juhtõpetaja Auväärt.

Eestis on umbes tosin kutsekooli, kus tulevasi autotehnikuid õpetatakse. Pärnumaa KHK algatatud projekt sai juba selle valmides rahastajalt SA Archimedeselt kiita selle eest, et kaasati ka oma kodumaalt teisi kutsekoole, mis pole rahvusvaheliste projektide puhul tavaline.

Stendide täiustamine jätkub

Priit Auväärt rääkis, et Vigala, Järvamaa ja Pärnu kutsekoolid on oma stendi täiustanud pärast projekti lõppemist. „Me oleme näiteks multimeedia süsteemi Läti kooli näitel ning valgustite stendi Järvamaa näitel arendanud. Igaüks nokitseb enda vajadusi silmas pidades edasi,“ rääkis Auväärt. Pärnakad kasutavad õppetöös palju projektipartnerite teste ja e-õppe materjale. „Need on küll inglise keeles, aga sobivad erialaõppeks – autoerialal on inglise keel põhikeel IKT-vahendeid kasutades – ning need materjalid sobivad suurepäraselt ka eriala lõiminguks inglise keelega.“

Tunnustusega koos tuli projekti juhtkoolile ka 500 euro suurune rahapreemia. Selle kohta arvas Auväärt, et koos projekti eesmärgi saavutamisega on auhind tegelikult juba ammu kätte saadud. „Oli võimalik reisida partnerite juurde, saime palju uusi tuttavaid ja sõpru, kellega senimaani Facebookis suhtleme. Oli võimalus ennast proovile panna ja  lõppkokkuvõtteks saime uue stendi ning sellega seotud õppematerjali.“

Auväärt rääkis, et igal aastal on ta oma kolleegidega külastanud lühikese tutvumisreisi käigus Eestis ühte-kahte autoeriala õpetavat kooli niihästi sidemete hoidmiseks kui ka tehnilise baasiga tutvumiseks. „Ikka on kellelgi midagi, mida meil ei ole. Sellest sai ka meie projekt alguse.“

Kool ehitab elektriautot türklaste eeskujul

Autoeriala õpetamiseks on küll riiklik õppekava, kuid kuna autonduses areneb tehnika väga kiiresti, ei jõua kutsestandard ja seeläbi ka õppekava eluga sammu pidada. Seetõttu lisavad kutsekoolid õppesse valikainetena elektrisõidukite teema. Pärnumaa KHK-s on koos õpilastega loomisel elektrisõiduk. Juhtivõpetaja Auväärti sõnul maksab elektriauto õppestend ca 30 000 eurot, mida koolil selle soetamiseks pole. Seepärast ehitatakse türklastelt saadud kogemust järgides selline auto ise.

„Teeme seda koos oma õpetajatega,“ rääkis Auväärt, „ja kaasame lõpuks materjali üle vaatama tehnikakõrgkooli õpetajaid ning töömaailma esindajaid.“ Elektriauto ehitamisel võetakse kasutusele odavamaid materjale, lihtsaid ja odavaid lahendusi, kuid järgitakse suuremate elektrisõidukite ülesehitust ja juhtimisloogikat. „Saame ära kasutada ka oma häid partnereid, kes pruugitud agregaate meile jagavad,“ lisas Auväärt.

Samal ajal on koolis loomisel elektrisõidukite e-õppe materjal, mis valmib Euroopa Liidu digitaalse õppevara projekti käigus. Loodav materjal on margiülene, hõlmab elektrit ja sellega seotut, elektrisõidukite detaile ja juhtimisloogikat ning ohutustamist.

Kuldõun

• Kuldõun on sihtasutuse Archimedes auhind, mis kord aastas koguneva žürii otsusega määratakse parimatele Erasmus+ strateegilise koostöö projektidele. Auhinnaga käib kaasas ka väike rahapreemia asutusele.
• Kuldõuna auhinnale kandideerivad Eesti asutuste koordineeritud Erasmus+ strateegilise koostöö projektid, mis on juba lõppenud ning pälvinud lõpparuande põhjal Euroopa Komisjoni reeglite kohaselt Best Practice’i kvaliteedimärgi.

2020. aasta võitjad:

• Juhan Liivi nim Alatskivi kool projektiga „Minds on Hands on STEM Goes on“ („Käed külge teadust, tehnoloogiat, inseneeriat ja matemaatikat käsitlevate ainete õpetamisele“). Projekti eesmärk oli muuta loodusainete (bioloogia, geograafia, füüsika, keemia, loodusõpetus) ja matemaatika õppimine õpilaste jaoks olulisemaks, meeldivamaks ning huvitavamaks.
• Tartu ülikooli Narva kolledž  projektiga „Multilingual Higher Education: Cooperation for Innovation and Exchange of Good Practices“ („Mitmekeelne kõrgharidus: koostöö innovatsiooniks ja kogemuste vahetamiseks“). Projekti käigus vahetasid ülikoolid kogemusi mitmekeelse õppe teemal piiriäärsetes kogukondades, mille tulemusena loodi veebikursus MOOC ja laiem kursus mitmekeelse kõrghariduse protsessidest ja metoodikast.
• Pärnumaa kutsehariduskeskus projektiga „Modern Study Materials for Car Technicians“ („Autotehnikute nüüdisaegsed õppematerjalid“). Projekti eesmärk oli koostada juhised ja tehnilised joonised kuuele õppestendile, et neid kasutada eri riikides autotehnikute koolitustel. Eesmärk oli ka tõsta kutsehariduse kvaliteeti autotehnikute erialal Euroopas.

Autotehnika erialal on tulevik põnev

Reelika Lepp:

Keskkonnasõbralikemate ja -säästlikumate tehnoloogiate suunas käib kiire arendustöö. Autoerialasid õpetavad kutsekoolid peavad samuti oma valdkonna tempoka arenguga sammu pidama, et tööturule jõuaksid kompetentsed spetsialistid.

Eestis on sel aastal müüdud uutest autodest ligi 10% hübriidajamiga. Nende hooldamine, kontroll ja remont erineb tublisti bensiini- või diiselmootoriga auto hooldustöödest. Tallinna tööstushariduskeskuse transporditehnika valdkonna juhataja Raivo Kruusik näeb selles muutuses koolidele põnevat väljakutset.

„Autotehnikute tulevik on paljulubav ja põnev ning lähituleviku õppekavad sisaldavad ilmselt juba palju suuremas mahus elektri- ja hübriidautode tehnoloogiaid,“ räägib Kruusik. Ta lisab, et tehnika areng on olnud tohutu – autosid juhivad juba suures osas arvutid ja tänapäeva autotehnik peab olema ka n-ö itimees, kes tunneb arvuteid ja programme. „Autotehnik näiteks valmistab ette sobivate parameetritega faile väljundseadmetele, paigaldab, häälestab ja hooldab juhendite alusel transporditehnika IT-seadmeid jms,“ tutvustab Kruusik vajalikke ametioskusi.

Tallinna tööstushariduskeskus on viimase paari aasta jooksul varustanud oma õppetöökojad nüüdisaegsete seadmetega ja püüdnud viia klassid tasemele, mis vastaksid tänapäeva standarditele. „2019. aasta kevadel uuendasime 70% töökoja seadmetest: autotõstukid, tööriistad, autopesula sisseseaded, rehvipesuseade. Soetasime kolm uuemat kasutatud autot õpilastele praktikatundideks,“ räägib Kruusik. Tema sõnul on hübriidtehnoloogia suunal suureks abiks olnud Toyota ja Lexuse maaletooja Toyota Baltic, kes 2019. aasta sügisel kinkis koolile uue Lexus UX hübriidauto.

Küsimusele, kas suurema nõudluse rahuldamiseks peaks riik suurendama õppekohtade arvu autoerialadel, vastab Kruusik, et ennekõike võiks mõelda praeguste autotehnikute täiendkoolituste peale.

„Täiendkoolitust vajavad autotehnikud, kes omandasid hariduse 15–20 aastat tagasi, sest tehnika on vahepeal teinud korraliku tiigrihüppe,“ räägib Kruusik. Kindlasti koolitavad ka ettevõtted ise oma tehnikuid, kuid Kruusiku arvates võiks nad rohkem kasutada kutsekoolide abi ja võimalusi, sest need koolid on ju loodud selleks, et täita tööturu vajadusi. Tööandja ei peaks täiendõppeks ressurssi kulutama. „Tööandja saaks sel juhul keskenduda oma põhitööle – klienditeenindusele,” ütleb Tallinna THK autoerialade valdkonna juht.