Avameelselt konfliktidest
Elutarkus, mida mu vanaema sageli rõhutada armastas oli, et tüli ei viida kodunt välja, pahandused tuleb pereringis ära lahendada.
Aga mida teha siis, kui kumbki pool järele ei anna ning konflikt kasvab nii suureks, et varjutab kõik muu ja hakkab igapäevaelu segama? Nagu on juhtunud Pärnu-Jaagupi muusikakoolis, kus kooli kolimise tõttu on tekkinud vastasseis: ühel pool rahulolematud õpetajad ja lapsevanemad, teisel vallaametnikud ja koolijuht. Ühed tunnevad, et nende tööd ei väärtustata, arvamust ei arvestata ning suheldakse jõupositsioonilt. Teised näevad põhjendamatuid süüdistusi, kiuslikkust ja intriige, mis segavad tööd.
Lastevanemate liidu esimees Aivar Haller nimetab Pärnu-Jaagupis toimuvat musternäiteks sellest, kuidas erimeelsusest kujuneb konflikt.
Konflikti arengul on nimelt kindel seaduspära. Konfliktiteooriat põhjalikult uurinud Friedrich Glasl on toonud välja konflikti süvenemise üheksa astet. See on nagu allakäigutrepp: mida madalamale astmele jõutakse, seda raskem on tagasi pöörduda ehk konflikti tulemuslikult lahendada. Sama on liikuma hakanud rongiga – kui alguses on kiirus veel väike ning jõuab maha astuda, siis hiljem enam mitte.
Miks me üldse omavahel nii palju vaidleme? Aivar Haller leiab, et ühiskonnas on suhtlemisoskusega tõsised probleemid ning suhtlemisained võiksid olla lausa kooli õppekavas. „Ei ole mõtet kurta, et meie lapsed on otsustusvõimetud lumehelbekesed, kui neid ei ole suhtlema ega otsustama õpetatud. Otsustamine omakorda käib käsikäes vastutamisega.“
Suhtlemisprobleeme oleks tema sõnul vähem, kui kollegiaalne juhtimisstiil muutuks ühiskonnas normiks ning mõistetaks, et autoritaarsuse ajad on möödas. Sinna on veel tükk maad minna ning seda ei saavuta teisiti, kui probleemidest avatult rääkides. Eriti peab just haridusasutuste juhtimine olema kollegiaalne, mis tähendab, et kõik asjaosalised on otsuste tegemisse sisuliselt kaasatud. Õpetajad pedagoogilise, direktor oma meeskonnaga majandusliku, lapsevanemad, õpilased ja kogukond õigusliku poole esindajatena. Lisaks mõistagi kooli omanik, kelleks paljudel juhtudel on omavalitsus ning abistavad organisatsioonid. Kõik nad koos oleksid kooli hoolekogu liikmetena vastutavad kooli juhtimise eest.
Tulles tagasi vanaema õpetussõnade juurde tüli kodust väljaviimise kohta, tundub, mõnikord on see ainumõeldav variant. Teravaks muutunud konflikti puhul ongi vaja probleemidest avalikult ja avameelselt rääkida, et tekiks diskussioon, mis aitab asjadel selgineda ja puhastuda.