Botaanikaaiast sai õpiruum

16. okt. 2020 Kadi Kreis Tartu kunstikooli direktor - Botaanikaaiast sai õpiruum kommenteerimine on välja lülitatud
Õpilaste käes ärkasid puuoksad ellu. Materjalid ei nõudnud eelarvet ega vajanud pärast esitlemist prügikaste. Foto: Tartu kunstikool

Soe oktoober ja koroonaaeg andsid Tartu kunstikoolile võimaluse kasutada linna ja loodust kui avatud õpiruumi.

Tartu kunstikooli õpilased läbivad õpingute jooksul 32 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EKAP) ehk üle 800 tunni valikaineid. Esimese kursuse valikained toetavad üldkunstioskuste kasutamist, järgmistel kursustel on fookuses erialaoskused või koostööprojektid. Seega valikainete nädalatel on, mida valida: VR-prillidega maalimine, moeillustratsioon, kiirprototüüpimine, serigraafia jpm. Kõik õpilased, erialast ja õppevormist sõltumata, valivad nädalaks nii sobiva teema kui ka õpetaja ja keskenduvad ühele projektile. Segagrupis on koos täiskasvanud, õpipoisid, kutsekeskhariduse õppijad, välisõpilased. Valikained annavad koolile hea võimaluse kaasata külalisõpetajaid.

Oktoobri alguses oli valikus taimedest ruumilise koomiksi tegemine, juhendajaks põnev ja hinnatud vabakutseline kunstnik Kristel Maamägi, kes tegeleb peamiselt teatri ja illustreerimisega. Ta on tegutsenud loovrühmituses LTÜ G9, mis on välja tulnud osalus- või kogemusteatri teostega, kus külastaja on haaratud loo keskmesse, rännakusse ja loomisesse. Sama tunnetust kandis taimedest ruumilise koomiksi valikaine. Õppimine oli rännak, avastamine, jutustamine, loomine.

Nelja päevaga juhtus ootamatult palju, viies päev oli esitlemiseks. TÜ botaanikaaia töötajad olid esialgu hämmingus, kuuldes meie soovist ja ideest. Lõpptulemusena jäi kassasse aardekaart, õpilaste (foto)koomiksid ning külastaja avastusretk võis alata.

Kristel Maamägi on end täiendanud Räpina aianduskoolis ja see on toonud tema väljendusvahenditeks veelgi rohkem looduslikke materjale. Sügisene loodus on ammendamatu inspiratsiooniallikas, materjalid ei nõua eelarvet ega vaja pärast esitlemist prügikaste. Kes ei oleks teinud tammetõrudest ja kastanimunadest loomi! Julgustamegi olema loov ja mänguline ka vanemate õpilastega, ülesannete raskusastet muutes ning lõiminguid lisades on väikeste loomadega mängimine väljakutseid pakkuv igas vanuses õppijale. Kunstiga tegelemist võiks vaadata kui (noorte) täiskasvanute võimalust mängida.

Kujutlusvõime ja loovuse arendamine, loo jutustamine, kohalolu, märkamine, ainete lõimimine on eesmärgid, mida tänapäeva õppija vajab.

Valikaine ajastus langes kokku Heino Parsi 95 aasta juubeli tähistamisega, mis omakorda andis toimunule lisamõõtme. Heino Pars oli üks Eesti nukufilmi traditsioonile alusepanijaid, keda hinnatakse eelkõige unikaalse maailmatunnetuse ja populaarteadusliku lähenemise poolest. 

Operaator Kõps, „Ott kosmoses“, putukad, seened, kivid on vaid mõned näited Parsi lõputust loomingulisest avastamisest.


Ülesande kirjeldus

  • Taimedest ruumilise koomiksi valikaines kogume taimset materjali ning loome sellest õpilase poolt valitud ruumi lühiloo.
  • Koomiksis esinevad tegelased ning muu vajalik on kolmemõõtmeline.
  • Valminud koomiks on vaadeldav ruumis installatsiooni või lausa loetava ruumilise piltjutustusena ning ka ruumi loodu fotojäädvustustest koomiksina.

Õpilased ja projektid

  • Viktoria Halus „Põder ja hobune“ (Siberi muinasjutt)
  • Ann Marii Lepik „Kuradipoeg helkjas“
  • Maarika Korotkova „Ronijad“
  • Helen Lajal „Ebaõnnestumine“
  • Helena Kollom „Easy way out“
  • Daniil Logovoi „Psychopomps“
  • Anna-Lotta Eljari „Roti jalg“
  • Robin Õige „Kasvav teadvus“
  • Mari Änilane „Keelatud õun“
  • Mattias Kärema „Oefus dechene“