Karmen Joller: „Õpetaja ei pea lapsele diagnoosi panema“

Varasematel aastatel tõi sügis klassitubadesse tõbiseid lapsi. Nüüd ei julge keegi enam korraks aevastadagi ja märg nina võib tekitada arusaamatusi. Kas ja kuidas peaks kool reageerima, keda koju saatma ja keda tundi lubama? Küsimustele vastab Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller.

Koolidest on kuulda, et tänavu sügisel on suurimaks probleemiks kujunenud nohu. Nohus laps saadetakse koju ja vanemad pahandavad. Sügisel-talvel on ju pooltel eestlastel nina märg. Milline nohu on see nohu ja köha see köha, millega laps võib koolis olla?

Äge haigestumine on see, mis jätab lapse koju – kui tal on halb olla ja ta ei suuda koolis kaasa töötada. Kui laps on olnud kodus haige, tuleb kooli tagasi ja tal on kerged nohu- või köhanähud, siis see kindlasti ei ole vastunäidustus koolis olemiseks. Otsustab lapsevanem – tema näeb ja teab oma last. Ka õpetaja kohtub lastega iga päev ja näeb, et lapsel on paha olla, peaks ta lapse koju saatma. Kuid mitte siis, kui laps on nohune, aga muidu on tal kõik hästi.

Õpetajad näevad nii lasteaias kui koolis lapsi iga päev ja saavad aru, kas nohu oli tal juba eile, tekkis alles või on lapsel kogu aeg nohu. Õpetaja ei pea diagnoosi panema. Lapse eest vastutab lapsevanem, vajadusel saab ta perearstiga nõu pidada.

Ka õpetajad jäävad nohusse-köhasse ja võib juhtuda, et korraga on rivist väljas kümmekond õpetajat, kel tuleb olla kodus ja õpetada distantsilt. Aga lapsed on ju koolis ja keegi peab nende juures olema. Võib tekkida olukord, kus pooled õpetajad on kodus.

Kui me õpetajailt ei nõua sama, mida lastelt, siis oleme ju silmakirjalikud. Oleme sellest kogu aeg rääkinud, aga ikka arvatakse, et mingil põhjusel võiksid õpetajad käia tööl poolhaigetena, aga lapsed ei tohi kooli tulla. Sage süüdistus on seegi, et lapsed nakatavad õpetajat. Pole õiglane niimoodi rääkida. Koolis ja lasteaias peavad kehtima samad reeglid nii õpetajaile kui lastele.

Eestis on ka mitu koroonaviiruse koolikollet. Terviseameti andmeil on enamik koroonaviirusega nakatunud lastest haiguse saanud koolist, kus on tööl käinud haigussümptomitega õpetaja. Seepärast ongi terviseamet soovitanud õpetajail mitte istuda õpetajate toas ninapidi koos.

Absoluutselt nõus soovitusega. Pole soovitatav koguneda ka sünnipäevade ja teiste tähtpäevade puhul. Üldisi nõuandeid peavad täitma kõik, nii lapsed, vanemad kui õpetajad. Praegu ikkagi väldime üritusi. Kui tahame tähistada, siis teeme seda õues. Ei pea istuma ümber laua.

Vanasti oli selge sott – laps võis kuni kolm päeva vanema tõendiga kodus haige olla ja sealt edasi arstitõendiga. Nüüd võib vanema tõendiga olla pikemalt kodus. Aga võib juhtuda ka nii, et minnakse hoopis salaja reisile ja tagasi tulles ei jäeta last kaheks nädalaks karantiini. Ehk peaks praegusel koroonaohu ajal taastama varasema nõude, et kuni kolm päeva võib puududa vanema tõendiga?

Kuidas saan mina tõendada, et inimene pole reisil käinud või et laps on nakkusohtlik või pole haige? Vanasti, sada aastat tagasi tehti igasuguseid asju, soovitati ka kopsuhaiguste korral suitsetamist. Nõukogude aeg oli mõnele õpetajale väga meelepärane, kõik oli lihtne ja arst oli jumal, kes ütles, mida tohib ja mida mitte. Aga tänapäeval püüame lähtuda tervest mõistusest ja sellest, et arst ei saa kõike tõendada. Kui hakkaks kõike tõendama, mis siis perearstikeskustes toimuma hakkaks? Kas haiged saaksid siis üldse arstile, sest tõendi nõutajad on ees? See on absurdne. Ega me arstitõendiga saa tagada usaldust lapse, kooli ja vanema vahel. Usaldus tuleb tagada ise. Ja kui on kahtlus, et reisimine ja lapse maailmavaate laiendamine pole tema huvides ja lapsel on koolis probleemid, peaks hoopis lastekaitsega rääkima.

Kas on muutunud perearsti poole pöördujate kaebuste sisu?

Kooli alguses oli mitmesuguseid viirushaigusi, nohu ja köha, aga nii vaikset aega nakkushaiguste suhtes, kui oli kevadel, ma ei mäletagi. Mitu kuud järjest ei näinud nohuseid lapsi. Isolatsioon mõjus, aga see pole hea, et haigusi polnud, sest lapse immuunsüsteem õpib niimoodi, et peab omavahel vahetama baktereid, viiruseid, seeni, haigustekitajaid. Lapsed peavadki olema natuke haiged. Muidugi, kui haigus läheb käest ära, on vaja sekkuda. Tegelikult on lapse immuunsüsteemil normaalne olla nohus ja köhas. Kui seda pole, juhtub see, mis juhtus inkadega, kui Euroopast läksid kolonisaatorid ja viisid neile rõuged, süüfilise. Me ei taha ju, et meie immuunsüsteem häviks, sest ei kohtu enam viiruste ja bakteritega.

Koolivaheaeg on kohe algamas. Mida soovitate lastele ja vanematele?

Kui vanem saab olla kodus, võiks ta käia lapsega ringi Eesti piires. Meil on praegu hea ja soe. Ja muidugi järgida tavalisi hügieenireegleid, pidusid mitte pidada ja olla värskes õhus.