Kas häid õpetajaid on järjest rohkem?

9. okt. 2020 Raivo Juurak toimetaja - Kas häid õpetajaid on järjest rohkem? kommenteerimine on välja lülitatud
Õige pedagoog ei unusta õpetajate galalgi nalja teha: Ilona Võik oma õpilaste Kevin Pisartšiku ja Liisa Ehamaaga. Fotod: Raivo Juurak

Et meil on üha rohkem häid õpetajaid, seda rõhutasid tänavusel õpetajate galal nii minister Mailis Reps kui ka EHL-i juhatuse esimees Reemo Voltri.

Mõlemad märkisid, et just distantsõpe näitas selgelt väga paljude õpetajate kõrget professionaalset taset. Aga võib-olla osatakse meil head õpetajat nüüd paremini märgata, sest õpetajate gala traditsioon on õpetanud meid neid märkama? Igatahes pakuti tänavu aasta õpetaja tiitlile välja juba üle 2000 õpetaja ning elutööpreemiale üle 60. Lisaks tõstavad häid õpetajaid esile aasta õpetaja valimised maakondades ja linnades ning koolides on hakanud õpilased ka päris omal algatusel oma lemmikõpetajaid esile tõstma.

Näiteks Lähte ühisgümnaasiumi õpetaja Ilona Võik sai eelmisel aastal just „omatehtud“ aasta õpetaja tiitli. Tema õpilased nägid televiisorist õpetajate galat ning korraldasid samasuguse etenduse enda õpetajale, ja seda täpselt tema sünnipäeval. Tänavu aga esitasid nad õpetaja Võigu juba päriselt aasta õpetaja nominendiks ja temast saigi aasta õpetaja.

Lähte kooli abiturient Kevin Pisartšik märgib, et nende klassile meeldivad huumorimeelega õpetajad, ja õpetaja Võigul on huumorimeel täiesti olemas. Kui nende klass läks oma uuele klassijuhatajale Ilona Võigule õppeaasta alguse puhul lilli viima, leidsid nad eest tühja klassi. Kõigi andmete järgi pidi õpetaja seal klassis olema, aga ei olnud. Alles mõne minuti pärast kuulsid nad akna poolt vaikset itsitamist – õpetaja Võik oli ennast ruloo taha ära peitnud. Kevinit ennast ja tema sõpra Markust on õpetaja Võik nimetanud Sepaks ja Avandiks, sest seda koomikute paari nad natuke meenutavadki. „Õpime tema tundides hoolega, aga nalja saab temaga ka alati,“ ütleb Pisartšuk.

Ilona Võik ise ütleb, et kui on huumorit, siis ei saa keegi kuri olla ja asjad laabuvad paremini. Tema on teinud oma klassiga edukalt pikki matku loodusse, käinud teatris, korraldanud grilliõhtuid, oma kooli ajaloo suurima jõuluballi jpm.

Meil paistab nüüd ka vene koolides rohkem tippõpetajaid olevat. Seekord sai aasta gümnaasiumiõpetajaks Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi matemaatikaõpetaja ja haridustehnoloog Ljudmila Roždestvenskaja, kes on koostanud üle kahekümne distantsõppe kursuse. Ta on vedanud üle kümne aasta matemaatika haridusblogi ja mitut FB-gruppi, viinud kogu Eestis ja välismaalgi läbi matemaatikaõpetajate koolitusi. Tõsi, tema töökeel on vene keel ja tema gruppides löövad kaasa ka Moskva, Tomski, Krasnojarski, Minski ja teiste linnade matemaatikaõpetajad. Samas osalevad nendes vestlusgruppides ka meie oma kakskeelsed õpetajad, kes valdavad nii vene kui eesti keelt, ja nende kakskeelsete õpetajate kaudu jõuavad matemaatika õpetamise uued ideed ja praktika ka eesti koolidesse. Näiteks distantsõppe ajal jõudis meie vene õppekeelega koolides ülipopulaarne Desmos just tänu kakskeelsetele matemaatikaõpetajatele ka eesti õppekeelega koolidesse.

Meie vene õpetajad tunnustavad Eesti õpetajat ja haridussüsteemi veel eriti kõrgelt. Ljudmila Roždestvenskaja ütleb Venemaal alati uhkusega, et on väikesest Eestist. Uhke on ta aga selle üle, et Eestis on õpetaja ja ministri vahel nii lühike vahemaa – kui tahad, siis räägid ministriga. Ta on uhke ka selle üle, et Eestis tunnevad kõik matemaatikaõpetajad üksteist ning tehakse koostööd ka ülikoolide õppejõududega. Haridustehnoloogidest kiidab ta eriti Mart Laanperet. Lisaks meeldib talle, et Eestis on õpetajal ja õpilasel sõbralikud suhted. Venemaal on ta seda märganud erakoolides, kuid mitte igas koolis, nagu meil.

Tundub, et ka väga häid huvihariduse ja erivajadustega õpilaste õpetajaid on meil varasemast rohkem – vähemalt on nad nähtavamad. Nii sai aasta põhikooli aineõpetajaks Urvaste kooli õpetaja Cathlen Haugas. Tema ütleb: „Kõik inimesed on erilised ja armastus päästab maailma.“