Kas juhi tähtajaline leping murrab mured?
Tean õpetajaid, kes soovivad, et koolijuhtidel oleksid tähtajalised lepingud – „siis nad pingutaksid ja pühenduksid rohkem ja tubli koolijuht valitaks ju ikka tagasi!“. Tean õpetajaid, kes arvavad, et tähtajatu leping motiveerib juhti, sest kooli juhtimine ei ole ajutise iseloomuga töö. Tean õpetajaid, kes ütlevad, et tähtajaline või tähtajatu – see ei ole lihtne küsimus, ei ole ühest vastust. Naljaga pooleks võib öelda, et mõnda koolijuhti ei vabanda välja ka tähtajalise lepinguga.
Õpetaja loodab, et kooli juhib inimene, kes ei luba endal ega koolil sattuda mugavustsooni, näeb kooli areneva ja õppiva organisatsioonina ja kel on visioon, kuid samas mõistab ka õpetajat, pingutab kooli nimel ise ja ootab seda teistelt. Tuleb aga meeles pidada, et kooli ei saa juhtida ainuüksi ärivaistuga, kuna tulemuslikkust mõõdetakse äris ja hariduses erinevalt. Hea koolijuht oskab küll enda ümber tugeva meeskonna valida, kuid valdab ise lisaks juhtimisele ka pedagoogikat.
Ennekõike räägime aga laiemalt tervest süsteemist ja see muudab küsimuse vägagi kompleksseks. Kas süsteem toetab koolijuhtide arengut, motivatsiooni panustada või räägime koolipidaja poliitilistest valikutest, mis võivad kiirelt muutuda? Kas tähtajaline leping peaks olema mitte viie, vaid pikema, nt kaheksa-aastase tsükliga? Kas eri piirkonna või suurusega koolide juhtide lepingute tähtaeg võiks olla erinev? Kes kaitseb koolijuhti ja kooli kohaliku poliitika hammasrataste vahele jäämise eest? Kui palju sõltub juht koolist ja õpetajatest ehk meeskonnast, keda ta konkurentsitingimuste puuduses ise naljalt valida ei saa? Kas probleeme, mida arvatakse lahendavat juhi lepingu tähtaja muutmisega, saab ja peab lahendama hoopis muul moel?
Koolijuhid on erinevad, samuti ootused neile. Osapooli, kes koolijuhilt midagi ootavad, on samuti erinevaid ja ootused võivad samuti vägagi erineda. Samas on aga kindel, et kui juht on motiveeritud, pädev ja õnnelik, on selleks suurem võimalus ka tema kooli õpetajatel ja õpilastel. Ehk peaks arutelu ja diskussioon olema teises võtmes: mis motiveerib, arendab ja toetab koolijuhti? Kas oleme lõpuni läbi arutanud hariduse kvaliteedi teema – mitte ainult lootusi, ideaale välja selgitades ning strateegiaid luues, vaid seda igapäevaelu reaalsusega sobitades? Selgema pildi taustal on meil ka pilt töölepingute tähtajast selgem. Lootus, et siis pilt ja heli kokku lähevad, on suurem.