KEELEKASTE ⟩ R inimlaste ja koerlaste seisukohast

16. okt. 2020 Priit Põhjala - Kommenteeri artiklit
Priit Põhjala.

R-iga algab üks väga animaalne tähestikulõik. Just r-i, s-i ja š-d seostame – rohkem kui ühtki teist tähte – loomade ja loomahäältega. S ja š on muidugi ussi või mao tähed, seda nii oma siugleva kuju kui ka sellele kujule vastavate häälikute, sibilantide ehk sisihäälikute poolest.

Kui ussid-maod sisisevad ja susisevad, siis koerad mõistagi hauguvad ja urisevad. Ja urin seostub nimelt r-iga. Prantsuse kuninglik trükkal, tüpograaf, raamatuköitja, tõlkija ja toimetaja, ühesõnaga tõeline renessansiajastu raamatutundja Geoffroy Tory, kes on kuulus eelkõige selle poolest, et lisas prantsuse tähtedele kõik need keerukad hääldusmärgid, kirjutab oma tähtsas keelt ja tähestikku puudutavas teoses „Champ fleury“ (1529): „Kui koerad on vihased, paistavad nad enne üksteise hammustama hakkamist kõri kinni pigistades ja hambaid kiristades ütlevat r-i.“ Muidugi ei olnud Tory esimene, kes seda täheldas; juba 1. sajandi rooma poeet Persius nimetas r-i littera canina’ks – koera täheks.

Nagu koerlased ja maod, kuuluvad inimlasedki loomade ehk Animalia riiki, aga sellegipoolest on just animaalsed r– ja s-häälik inimese jaoks ühed kõige raskemini omandatavad. Kui näiteks a, m, p ja t tulevad hõlpsalt (vt „M ja emad üle ilma“, ÕpL, 05.06.2020), siis s-i ja r-i hääldamine nõuab märkimisväärselt rohkem pingutust ning laps õpib need tavaliselt ära ühtedena kõige hilisematest.

R-i asemel ütlevad lapsed alguses sageli hoopis l-i, sestap oleme harjunud neid pidama teatud mõttes vastandlikeks häälikuteks – üks otsekui välistab teise. Ent tegelikult on r ja l just väga lähedased, lausa õed: r tekib, kui keeletipp läheneb ülemistele hambasompudele ja õhuvool paneb selle vibreerima; kui nüüd keeleots korraga päris vastu ülemisi hambasompe tõsta, muutub r ühtäkki l-iks. Kuigi r on hääldusviisi järgi väri- ja l külghäälik, kuuluvad mõlemad sulahäälikute, häälduskoha järgi ka somphäälikute hulka.

Häälduspuuetega tegelevad logopeedid teavad, et just s-i ja r-iga vajavad laste kõrval sageli abi ka täiskasvanud. Küllap tunneb igaüks kedagi, kes s-i susistab või r-i põristab – mis võib muidugi kasuks tulla mõnede võõrkeelte, näiteks prantsuse keele kõnelemisel. 1938. aasta 5. oktoobri Maa Hääle rubriigis „Koduarst“ lohutabki meditsiinidoktor A. Liin üht r-i põristamise tõttu elust tüdinud teismelist poissi nii: „See „r“ tähe põristamine ei tee teid küll rumalaks, nagu arvate. „R“ tähe põristamine peetakse loomulikuks prantslaste, lõuna-sakslaste ja inglaste juures. Egas kõiki neid rahvaid saa sellepära „idiootideks“ pidada. Teadke, et ka meie riigitegelaste ja linnapeade seas leidub isikuid, kes hääldavad „r“ tähte samuti kui teie. /…/ Ka „koduarst“ nooreseas põristas „r“ tähte, kuid kunagi sellest ei lasknud ennast heidutada ega mõtelnud vabasurmale. Ainult iga päev tuli ütelda mitmeid kümneid kordi lauset: „Rein raiu rauda suure raske ränga kirvega.“ Ja põristamine kaduski.“

Inglise keeles on r-i väärhäälduse korral sage asendushäälik w. Kindlasti mäletavad paljud multifilmitegelast Elmer Fuddi, Bugs Bunny elupõlist käpardlikku vaenlast, kes kasutab väljendeid nagu scwewy wabbit (screwy rabbit), be vewy vewy quiet, I’m hunting wabbits (be very very quiet, I’m hunting rabbits), you tweachewous miscweant (you treacherous miscreant) ja nii edasi.

Pidades silmas r-i spetsiifikat ja temaga seotud raskusi, pole ime, et vahel võib nii selle hääliku kui ka tähe suhtes välja areneda teatud vastumeelsus. Vahest äärmuslikema näitena kerkib siinkohal esile 18. sajandi saksa luuletaja Gottlob Wilhelm Burmann, kes on tänapäeval tuntud eelkõige sellepärast, et ta jälestas r-i ja kirjutas hulga poeeme seda tähte kasutamata. Kõlab küll veidi ebausutavalt, aga viimase seitsmeteistkümne eluaasta jooksul ei olevat ta r-i pruukinud isegi igapäevases kõnes, keeldudes kuuldavale toomast oma perekonnanimegi. Burmann ise olevat rääkinud, et tegu on eksperimendiga nägemaks, kas saksa keelt on võimalik r-i kõrvaldades pehmemaks muuta. Aga võib-olla ei olnud austatud poeet lihtsalt koerainimene …


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!