Kerilaudadel uuriti meie hariduse tulevikku

23. okt. 2020 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Kerilaudade õpetajate rühm. Selgitusi kerilaudade meetodi kohta jagab peakeerutaja Ene-Silvia Sarv. Foto: Raivo Juurak

Koostööpõhist õpet peab olema tulevikus rohkem, kuid tekkima peavad ka personaalsed õpirajad. Veebis õppimiseks peab alati valmis olema, kuid klassis õppimine jäägu põhiliseks – päästevest pole igapäevaseks tarvitamiseks.

Need on mõned mõtted, mis jäid meelde haridusfoorumi ja õpetajate ühenduste koostöökoja ning kooliraamatukogude töötajate ühiselt arutelult, mis viidi läbi kerilaudade, täpsemalt öeldes ettemõtluse kerilaudade meetodil. Teemaks oli Eesti haridus aastatel 2020–2035. Ettemõtluse kerilaudu keerutas Ene-Silvia Sarv, kes on selle meetodi üks maaletoojaid.

Et tulevik ei tuleks ootamatult

Kerilaudade arutelul analüüsisid õpilaste, õpetajate, raamatukoguhoidjate ja lapsevanemate rühmad meie hariduse praegust olukorda ja pakkusid välja oma kujutelma sellest, mida tuleks kohe ette võtta, et tulevik ei saabuks meie koolidele jälle ootamatult. Kuna tegin kerilaudu kaasa vaatlejana õpilaste rühmas, siis toon välja mõned noorte ettepanekud

  • On vaja kiiresti välja töötada rühmapõhise õppe materjale nii klassi- kui veebipõhiseks õppeks, sest paljud õpetajad ei valda rühmaõpet.
  • Tuleb hakata kohe õppeainete baasvara videosse võtma, et õpilane ei peaks iga asja õpetaja käest küsima.
  • Õpetajaks õppida soovijad peaksid läbima testi, mis näitaks, kas nad üldse sobivad õpetajaks.
  • Kui õpilasel läheb õppimine kodus paremini kui koolis, siis tuleb lubada tal kodus õppida. Samas peaks ta aeg-ajalt ikka koolis ka käima, et ta ei irduks ühiskonnast.

Enamik nendest ideedest oli välja kasvanud distantsõppe kogemustest. Näiteks tekkisid õpilastel distantsõppe ajal oma veebirühmad, kus õpiti üheskoos raskemaid õppeaineid, ja see oli õpilaste hinnangul palju viljakam kui üksinda õppimine. Samas märkisid nad, et mõnda asja oli jälle üksinda parem õppida (personaalne õpirada). Baasvara videosse võtmine tuli sellest, et paljud õpetajad kasutasid uue osa õpetamiseks videoklippe, mida õpilased said mitu korda vaadata. Kodus õppimise õiguse mõte tekkis aga sellest, et distantsõppe ajal kodus õppides osa õpilaste tulemused paranesid. Õpetajate pädevuse testimise idee mõnele arutelul osalejale ei meeldinud, aga kuna kerilaudade põhimõte on mitte kritiseerida, siis jäi see idee üles.

Õpetajate rühm toonitas kerilaudadel, et on aeg õpetada kõik õpetajad aktiivselt veebi kasutama, sest see hoiaks väga palju aega kokku. Väidetavalt lühenesid mõnes koolis kahe-kolmetunnised koosolekud distantsõppe ajal kümneminutisteks, sest kõik oluline oli eelnevalt veebis läbi arutatud. Teiseks rõhutasid õpetajad, et juba praegu peab kool õpetama eelkõige õppimist – õppeaine olgu vahend õppima õppimiseks ning õpilase isiksusena kujunemiseks.

Kerilaudadel osalenud lapsevanemad tunnistasid veebiõppe plusse, kuid rõhutasid, et päästevest ei ole igapäevaseks tarvitamiseks ning muuseumieksponaati pärast digiteerimist ära ei visata.

Kerilaudadel selgus ka, et klassis õpetav õpetaja siiski on natuke teenindaja moodi, sest kui lapsed sügisel kooli tagasi tulid, ütlesid nad, et koolis on nii lihtne – õpetaja seletab kõik ise ära, vastab ise igale küsimusele, annab materjalid ette jne. Lisaks selgus distantsõppe ajal, et ka lapsevanemad pidasid ennast oma lapse teenindajaks ja last tarbijaks, kes peab kõik võimalikult kergelt kätte saama. Alles kolmandal-neljandal nädalal hakkasid lapsevanemad lapsele ütlema, et katsugu see ikka ise ka millegagi hakkama saada.

Miks on kerilaudade meetod hea?

Kerilauad muudavad arutelu süsteemsemaks ja põhjalikumaks. Osalejad istuvad väikeste rühmandena eraldi laudades. Arutelu esimeses etapis panevad kõik laudkonnad oma esialgsed ideed suurele poognale kirja. Seejärel liiguvad osalejad uute laudade taha – kerivad edasi –, jättes oma poogna endast maha. Nii on arutelu teises ringis kõigil ees eelmise rühma täidetud poogen. Nad vaatavad selle üle ja teevad seda omalt poolt paremaks – lisavad oma ideid. Sel viisil keritakse meeskondi edasi neli korda. Tulemuseks on see, et kõik poognad on mitme nurga alt läbi analüüsitud, antud juhul siis õpilaste, õpetajate, raamatukoguhoidjate ning lapsevanemate vaatepunktist.

Kerilauad kujundavad head arutelukultuuri

Ettemõtluse kerilaudade meetodit võiks kasutada ka koolis õpilastega, sest see kujundab head arutelukultuuri. Näiteks kehtivad kerilaudadel sellised toredad suhtlemise põhimõtted.

  • Kõik arutelus osalejad on võrdsed.
  • Igasse väljapakutud ideesse suhtutakse lugupidamisega. Kui mõni idee tundub nõrk, siis ei hakata vaidlema, vaid pakutakse välja alternatiivne idee.
  • Kui üks rühm peab ettekannet, alustavad teised oma küsimust sellele rühmale sõnadega „Kas ma sain õigesti aru, et teie arvates on …“. Tänu nii küsimisele ei valguta teemast kõrvale ega hakata rühmaga vaidlema.
  • Oma rühma seisukohti esitleb iga kord erinev õpilane – see annab avaliku esinemise kogemust.

Ja veel üks kerilaudade võte, mis vähendab asjatuid vaidlusi. Kui ideed on kirjas, siis annavad kõik rühma liikmed igale ideele punkte (nt ühest kümneni). Punktid liidetakse kokku ning kõige laiema kandepinnaga idee ongi teada. Järgmisena küsitakse kõigilt kerilaudadel osalejatelt, kes tahaks mõnda kõige populaarsematest ideedest ise päriselt ellu rakendama hakata? Seejärel uuritakse, kes soovivad ideede elluviimisel ise kaasa lüüa, kes jäävad erapooletuks ja kes suhtuvad asjasse halvasti. Nii saadakse vaidluste ja debattideta teada, missuguste ideedega tasub edasi töötada.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!