Koole tuleb liita, sest õpilasi jääb vähemaks

16. okt. 2020 Annika Poldre toimetaja - Koole tuleb liita, sest õpilasi jääb vähemaks kommenteerimine on välja lülitatud
Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi õppurid ja nende toetajad nõudsid linnavalitsuse juures, et nende kool jääks alles. Fotod: Annika Poldre

Haridus- ja teadusministeeriumil on kava liita täiskasvanute gümnaasiumid üldharidus- või kutsekoolidega. Haapsalus, Rakveres ja Võrus on ühinemine toimunud, arutelud on käimas Pärnus.

Mullu kevadel saatsid 14 täiskasvanute gümnaasiumi (TG) pöördumise Eesti linnade ja valdade liidule (ELVL) ajendatuna murest omavalitsustelt saadud teate pärast nende õppeasutuste kavandatavast sulgemisest ning õpilaste koolitee jätkamisest kas kutsekoolis või riigigümnaasiumis.

Kirjas viidati muu hulgas Eesti haridusstrateegia 2035 visioonidokumentidele, kus „rõhutatakse /…/ individuaalsetest vajadusest lähtuvate õmblusteta õpiteede kujundamist“. Koolide arvates oli „täiskasvanute gümnaasiumite sulgemine või liitmine kutsekoolidega põhjendamatu ja lühinägelik ning halvendab drastiliselt madala haridustasemega täiskasvanute võimalust õppida“.

Kirja arutas ELVL ja leidis, et täiskasvanuil peab olema võimalik haridust saada igas maakonnas. Kuid rahvastiku vähenemine maakondades ja linnades (v.a Tallinn, Tartu) tingib täiskasvanute gümnaasiumite võrgu korrastamise vajaduse, avaldas ELVL-i nõunik Hille Ilves.

Algus pika vinnaga

Maagümnaasiumite ja kutsekoolide liitmine oli õhus juba varem. Väike-Maarjas ühinesid 2008. aastal gümnaasium ja kutsekool. Läänevirulaste eeskuju ei leidnud aga mujal järgimist. Pikalt peeti läbirääkimisi Põltsamaa gümnaasiumi ja ametikooli ühendamise üle, mis lõpuks liideti Järvamaa kutsehariduskeskusega. Räägiti ja kirjutati koolide ühinemisest Räpinas, Hiiumaal, Võrus ja Palamusel, kuid tegudeni ei jõutud.

Möödunud aastal oli Eestis 15 täiskasvanute üldhariduskooli kohalike omavalitsuste pidamisel. Mullu kevadeks oli avalikkusele teada HTM-i otsus võtta enamik täiskasvanute koole riigi valitseda.

Haapsalu tegi otsa lahti

Mullu 29. märtsil otsustas Haapsalu linnavolikogu täiskasvanute gümnaasiumi kinni panna ning esimesena Eestis kolis seal 1. septembriks täiskasvanute kool kutsekooli, Haapsalu kutsehariduskeskusesse (KHK) Uuemõisas. Õppureid teavitati, et üldharidusõpe ei ole seotud kutseõppega ning õppetöö jätkub gümnaasiumi ja põhikooli õppekava alusel nagu senini.

Haapsallastele oli muutusest teada antud kaks aastat varem. Linnapea Urmas Sukles selgitas kohalikus lehes, et kuna HTM andis Haapsalule raha põhikooli maja ehitamiseks, pidi linn lõpetama täiskasvanute gümnaasiumi kui juriidiliselt iseseisva kooli tegevuse.

„Kui see oleks linna otsustada, läheks täiskasvanuõppe gümnaasiumiosa Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) juurde ja põhikooliosa Haapsalu kutsehariduskeskusse,“ rääkis toona linna haridusnõunik Mari-Epp Täht ja lisas: „Tegelikult ei ole see meie otsustada, sest nii kutsehariduskeskus kui ka LÜG on riigikoolid. Ministeerium peab otsustama.“ Märtsis kinnitas valitsus Haapsalule uue põhikooli ehituseks 5 miljonit eurot.

Töötajaid oli viimasel aastal täiskasvanute koolis viis, aineõpetajad käisid tunde andmas teistest koolidest. Ühinemise eel asus kool Haapsalu põhikooli õpilaskodus. Koolis õppis viimasel õppeaastal 80 õpilast. Esimesel õppeaastal uues kohas oli üldharidust omandamas 72 täiskasvanut. Tänavu sügisel alustas õpinguid 61. „Kindlasti tuleb õppijaid juurde,“ ütles HKHK üldhariduse osakonna juhataja Knud Jessen. Vastuvõtt toimub nagu varemgi aasta ringi ja kes teisest koolist välja langeb, võib kohe Uuemõisas jätkata.

Kõikidele TG õpetajatele pakuti tööd uues kohas. Kolm otsustasid mitte kaasa minna, neist üks läks pensionile ja teine sai piisava töökoormuse teises koolis. Peaaegu pooled tundidest toimusid uue õpetajaga, kelle kolleegid ja õpilased võtsid Jesseni sõnul väga hästi vastu.

Koolitöö korraldus jätkus endistviisi – gümnaasiumil kahel, põhikooliõpilastel kolmel päeval nädalas. Põhikoolis õpitakse õhtuse ja gümnaasiumis kaugõppe tunniplaani alusel. Põhilised on loengud, rühma- ja individuaalkonsultatsioonid. Lõpetaja saab põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse.

Raplas jääb valikuvõimalus

Raplas plaanitakse täiskasvanuid õpetada nii gümnaasiumis kui kutsekoolis. Rapla vallavolikogu võttis juba 2012. a septembris vastu otsuse täiskasvanute gümnaasiumi tegevuse lõpetamise kohta 31.08.2021. Mittestatsionaarne õpe viiakse üle täielikult Kehtna KHK-sse, kuid säilib võimalus jätkata mittestatsionaarseid õpinguid ka Rapla gümnaasiumis ja Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis, täpsustas Rapla abivallavanem Jüri Morozov.

HTM-i ja Rapla valla vahel sõlmiti juba 2014. aastal kokkulepe, mille kohaselt vallavolikogu pidi korraldama koolivõrgu ümber selliselt, et Rapla ühisgümnaasium, Vesiroosi gümnaasium ja täiskasvanute gümnaasium lõpetavad õppetöö. Kokkuleppe järgi lõi ministeerium täiskasvanutele õppevõimalused Rapla gümnaasiumis.

2018. aastal aga ei kiitnud vallavolikogu TG sulgemist heaks. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse nõuete järgi ei olnuks kokkuleppe täitmine enam võimalikki. Kuna põhikooli- ja gümnaasiumi- ning kutseõppeasutuse seadust oli vahepeal muudetud, koostati HTM-i ja Rapla valla vahel 2014. a sõlmitud kokkuleppele lisa, mis allkirjastati mullu juunis.

Muudatuskokkuleppe järgi luuakse Rapla TG tööd ümber korraldades võimalus omandada mittestatsionaarselt põhi- ja keskharidust kolmes koolis: Rapla gümnaasiumis, Kehtna KHK-s ning Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis. Üleminekuperioodil, kuni 31. augustini 2021 teevad need koolid koostööd, luues ühise töörühma ning kaasates karjäärinõustamise spetsialiste jt toetavaid osapooli.

Neis kolmes koolis tehti küsitlus, selgitamaks valmisolekut toetada ja korraldada madalama haridustasemega inimeste õpet. Kõik kolm vastavad nõuetele ja on valmis mittestatsionaarset õpet alustama, teatas Morozov. Valmisolek tagab tema sõnul võimaluse paindlikuks õppekorralduseks, kus õpilased saavad vajaduste ja elukoha järgi valida endale sobiva kooli.

Rakveres nutud nutetud

Rakvere TG-s alustas viimast kooliaastat 2019. a sügisel 180 õppijat tosina õpetaja ja sotsiaalpedagoogi käe all. Tänavu 31. augustil lõpetas kool tegevuse ning õpilastel oli võimalik edasi õppida Rakvere ametikoolis (AK).

RTG direktor Elle Allikvee nimetas Rakvere volikogu otsust kooli tegevus lõpetada suureks löögiks koolile. „Võitlus on läbi. Nutud on nutetud,“ ütles Allikvee Virumaa Teatajale. Õpilased kogusid 914 allkirja petitsioonile, millega sooviti kooli säilitamist kuni riigigümnaasiumi valmimiseni, kuid petitsioon linnavalitsuse lauale ei jõudnud.

Rakvere abilinnapea Laila Taluniku teatel töötas enamik RTG õpetajatest juba kooli toimimise ajal ka teistes koolides, kuna neil oli väike koormus ja vaid paar põhiaineõpetajat olid täiskoormusega tööl. Osa õpetajatest oli pensioniealised ja otsustasid koju jääda. Ametikooli said pedagoogid kandideerida avalikul konkursil. Kandideeris kolm inimest, kes kõik saidki jätkata õpetajatööd ametikoolis. Õpetajad, kel oli põhikoormus mujal, jätkasid nendes koolides.

Kevadel lõpetas RTG 12. klassi 40 õpilast 56 alustanust; 9. klassi lõpuni jõudis 15 õpilast 26-st. 37 õppurit viidi ametikooli üle, osa õpilasi viis ise hiljem dokumendid sinna. Kooli nimekirjast arvati välja 73 õpilast edasijõudmatuse tõttu. Ametikool oli õppeaasta eel sunnitud peatama paariks nädalaks vastuvõtu, sest RTG-st tulijatest pea pooltel polnud korrektselt täidetud õpilasraamatu väljavõtteid. Koostöös Rakvere linnavalitsusega selgitati siis nende tegelikke õpitulemusi.  

Rakvere AK-s algas õppeaasta mittestatsionaarses üldharidusõppes 152 õppijaga, neist 52 tulid RTG-st. „Jätkuvalt toimuvad nii e-õppe päevad, individuaalne juhendamine, vajadusel tasanduskursused, on olemas lastenurk ja tugi HEV-õppijatele. Klassijuhataja on sotsiaalpedagoogiline tugi. Meil töötab õpinõustaja (eripedagoog) ja psühholoogiline nõustaja,“ kirjeldas ametikooli õppedirektor Raili Sirgmets uutele tulijatele loodud tingimusi.

Riigi tugiteenuste keskus rahastas projekti, mis toetab mittestatsionaarse üldharidusõppe alustamist Rakvere AK-s. Selle raames on planeeritud kaheks õppeaastaks täiendavat õpinõustamist, sh eripedagoogilist nõustamist mittestatsionaarses üldharidusõppes õppijatele; täiendavat õpioskuste kursust, sh õnnetunde 8., 9. ja 10. klassis ning tähendusliku õppimise koolitust mittestatsionaarse üldharidusõppe õpetajatele ja klassijuhatajale, lisaks kogemuste vahetamist Võrumaa KHK-ga ning õppereise õppijatele. 

Seoses 8.–9. klassi eri sihtgruppidega ja alaealiste koolikohustuslike õpilastega, kes on asunud õppima komisjoni otsusega, muudeti õppekava. Näiteks lisati täiendav tugi eraldi koolipäeval sotsiaalpedagoogiliseks ning õpinõustamiseks 25 õppurile, kes aasta või paar koolitöös ei osalenud. Samades klassides täiskasvanutele võimaldatakse e-õpet. Võimalikud on eksternina lõpetamine ja üksikaineõpe. Millist tuge iga õppija vajab, selgus personaalsel vestlusel.

Laila Taluniku sõnul ei andnud kooli sulgemine linnale märkimisväärset kokkuhoidu ega toonud lisakulu. „Kui HTM tegi ettepaneku, et võtab enne riigigümnaasiumi avamist enda kanda mittestatsionaarse õppevormi Rakvere ametikoolis, siis polnud põhjust mitte keelduda ja vanaviisi jätkata,“ selgitas Talunik. „Kuna Rakvere oli viimane maakonnakeskus, kes sõlmis HTM-iga riigigümnaasiumi avamise kokkuleppe, siis mittestatsionaarses õppevormis tasemehariduse jätkamise tagamine kirjutati ühiste kavatsuste protokolli.“

Võrumaal tehti tublisti eeltööd

Võru TG lõpetas linnavolikogu jaanuarikuise otsusega tegevuse tänavu 31. augustil ning õppetöö viidi üle Võrumaa kutsehariduskeskusesse. Selle arendusjuht Siret Lillemäe kirjeldas üleminekule eelnenud tegevust: „Tutvustasime Võrumaa KHK võimalusi täiskasvanute mittestatsionaarsete üldharidusõpingute läbiviimiseks meedias, kutsusime tutvuma kooli õppekeskkonnaga õpilasi, õpetajaid, hoolekogu liikmeid, vilistlaskonna esindajaid. Võru linnapea Anti Allas selgitas paljudel kokkusaamistel huvigruppidele, miks uus võimalus on mõistlik ja perspektiivne; kuidas õpilastele avanevad uued võimalused lisaks üldharidusõppele osa saada ka kutseõppest, saada tuge psühholoogilt, sotsiaalpedagoogilt jms.“

Lillemäe sõnul ei olnud kellelgi kahtlust, et uus õpikeskkond on parem, kui oli varem, ning tingimused õppimiseks väga head. Õpetajakohtade täitmiseks kuulutati välja avalik konkurss. Neljale ametikohale konkureeris kümme inimest ja endise Võru TG õpetajatest asusid kutsekooli tööle viis: üldhariduse õppetooli juhtivõpetaja/nõustaja, klassijuhataja, eesti keele ja kirjanduse, loodusainete, matemaatikaõpetajad.

Neid õppeaineid, mida on mõned tunnid nädalas, annavad KHK õpetajad. Kui KHK-s olid seni tööl ainult kutseõpetajad, kes õpetasid nii üld- kui ka erialaaineid, siis sellest õppeaastast on mittestatsionaarse üldhariduse õppetööga seotud 11 õpetajat, neist viis endisest koolist.

Üldhariduse õppetöö on organiseeritud paindlikult: gümnaasiumil ja 9. klassil on kaks koolipäeva ja e-õppe päev. Võrumaa KHK-s õpib mittestatsionaarses üldharidusõppes 107 õpilast, neist põhikooli 3. astmes 12. Õpilaste arv muutub aasta jooksul. „Arvestades varasemaid näitajaid, arvame, et kevadeks on õpilasi 120–130,“ eeldas Lillemäe.

Sellest koolimajast on paljudel õppijail kahju lahkuda, ehkki osa neist lõpetab kooli enne ärakolimist.

Madisepäeval avaldati Pärnus meelt

Pärnu TG kutsus Facebookis rahvast kogunema 21. septembril Pärnu linnavalitsuse juures asuvasse parki: „Seisame oma kooli püsimajäämise nimel. Linnavalitsuse plaan on liita täiskasvanute gümnaasium kutsehariduskeskusega. Sellega soovitakse lõhkuda aastatega väljatöötatud hästi toimiv ja paindlik õppekeskkond.“

21. septembril oligi mitmekümnepealine seltskond plakatitega linnavalitsuse juures meelt avaldamas. „Meil on toimiv kool, 500 õpilast, lapsehoid. Me ei saa enam päeval tööl käia, kui tuleb hakata päevakoolis käima. Kutsekas on hoopis teine kool, meil on üldhariduskool,“ kõlasid arvamused.

„Teame, et kutsekas käivad lapsed, seal on 70% õppijatest põhikoolist. Kuidas saavad täiskasvanud hakkama uues koolis noortega?“ küsiti. Vastuseisu üheks põhjuseks nimetati kutsekooli kehva asukohta ja õhtust halba bussiühendust. „Kutsekas näeb ette 300 õpilase lisandumist, aga meil on 500 õpilast. Kuhu lähevad 200?“ küsiti.

11. klassi õpilane Liisi (pildil), kes on ka koolikaaslaste tugiõpilane, rääkis, et paljud õpilased on ärevushäirega jm vaimsete probleemidega ning neil on õpetajatega oma kokkulepped. „Kutsekas on nii suur, et seal nad kardaksid käia. Täiskasvanute gümnaasiumis on hea õhkkond, seal pole kiusamist,“ sõnas Liisi, kes on õppinud kahes Pärnu üldhariduskoolis.

Liisi sõnutsi oli neil selleks päevaks kogutud petitsioonile 300 allkirja. „Meil tekib küsimus, miks peaks panema kokku töötava kooli teise töötava kooliga, mille suunad on täiesti erinevad,“ rääkis neiu.

Eestvedajate juhtimisel võeti kahe kaupa rivisse ja sammuti ümber linnavalitsuse maja ajal, mil hoones toimus koosolek kahe kooli ühendamise teemal. Liitmise üksiksasju arutasid linna haridusjuhid, PKHK ja TG ning videosilla vahendusel ka HTM-i esindajad.

PTG direktor Karin Kurvits vastas Õpetajate Lehe küsimusele kooli soovide kohta, et soovitakse omaette ruume, autonoomsust õppekava ja -vormide, töökorralduse jne osas ning et õpi- ja töötingimused ei halveneks. „Nii suure kooli reorganiseerimine ilma veenvate eesmärkideta on meelevaldne,“ arvas Kurvits siiski. Linnapea Romek Kosenkranius on selgitanud, et Tammsaare kooli rekonstrueerimisel seadis riik linnale kõrvaltingimuseks alustada läbirääkimisi PTG tegevuse üleandmiseks riigigümnaasiumile või kutseõppeasutusele.

Paar nädalat hiljem kohtusid linnavalitsuse, PKHK ja HTM-i esindajad PTG õppenõukoguga. PKHK direktori Riina Müürsepa sõnul on koolil kavas ruumide kasutamine ümber korraldada.

Direktor pakkus PTG õpilastele ka võimalust ööbida õpilaskodus, samuti hilisõhtust ja laupäeviti õppimise võimalust koolimajas. Lepiti kokku, et PTG õppegrupid lähevad kutsekooli üle oma klassijuhatajatega ning uues asukohas jäävad neile alles kõik senised tugisüsteemid.

Koolid ühendatakse 1. septembrist 2022. Ees on kohtumised ja läbirääkimised, kuni arutelu ühinemise üle jõuab linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni. Linnavolikogu langetab otsuse tõenäoliselt detsembris.

Ka Jõgeval on HTM-il plaan liita täiskasvanute keskkool riigigümnaasiumiga. Selle üle hakatakse külmapealinnas aru pidama täna, 16. oktoobril.


Eestis oli 2017. a tööealise elanikkonna hulgas 98 000 keskhariduseta inimest.


HTM-i kommunikatsiooniosakonna projektijuht Margit Kapak:
Eesmärk on jätkusuutlik koolivõrk

Margit Kapak.

Kas täiskasvanute gümnaasiumite ühendamisega kaovad need koolid kõikjal või mõnes kohas, kus soovitakse, ühinetakse gümnaasiumiga?

Eesti üheks suurimaks väljakutseks on rahvastiku kahanemine. Väheneva õppijate arvu juures on vaja hariduskorralduses teha muudatusi, et tagada kvaliteetse õppe pakkumine. Peame oluliseks, et noorte kõrval oleks ka täiskasvanud õppuritele tagatud keskhariduse kättesaadavus, et neil oleks võimalus õppida nüüdisaegses keskkonnas ning suureneksid valikuvõimalused.

Et sisulist kvaliteeti täiskasvanute õppekorralduses tagada, tuleb meil leida koostöös omavalitsustega uusi lahendusi, milleks võib olla liitumine kutseõppeasutuse või riigigümnaasiumiga.

Vajadust muuta vastutuse jagunemine keskhariduse pakkumisel selgemaks ning kanda rohkem vastutust riigi tasandil toonitab ka haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. Keskhariduseta täiskasvanuid on Eestis liiga palju ning osaliste koostöös tuleb leida senisest tõhusamaid võimalusi haridustee katkestanute õppesse tagasi toomiseks.

Milliseid eeliseid annab täiskasvanute gümnaasiumi ühendamine kutsekooliga omavalitsusele ja täiskasvanud õpilastele?  

Põhiküsimus on, mida võidaksid sellest õppijad. Suuremas koolis tekib rohkem võimalusi tugiteenuste pakkumiseks õppijatele ning erinevalt tavagümnaasiumitest on kutseõppeasutustel oluliselt suurem kogemus täiskasvanute õpetamises. Lisaks tekib õpilasel võimalus soovi korral üldhariduse kõrval omandada kutseoskusi, kuid see on vaid võimalus, mitte kohustus.

Kohalikul omavalitsusel tekib täiskasvanute gümnaasiumite ühinemisel riigi õppeasutusega võimalus keskenduda oma seadusest tulenevate põhiülesannete täitmisele, milleks on alus-põhiharidus ja noorsootöö.

Nii mõnegi omavalitsuse jaoks on olnud suur väljakutse täiskasvanute gümnaasiumi taristu uuendamine, mis nõuaks suuri investeeringuid. Kui õpe toimub nüüdisajastatud kutseõppekeskustes, siis ei pea omavalitsused täiendavaid investeeringuid planeerima ja saavad vähendada õppetaristu pinda.

Rakveres toetas riigi tugiteenuste keskus ametikooli, rahastades projekti „Mittestatsionaarse üldharidusõppe alustamise toetamine Rakvere ametikoolis“. Kas rahatoetus on plaanitud igale poole, kus ühinetakse kutsekooliga?

Riigieelarvest tagatakse igale omavalitsustele, kes otsustab täiskasvanute õppekorralduste muudatuste kasuks, rahastus, mis toetab ümberkorraldusi. Täiendav raha on planeeritud ka igale riigi pidamisel olevale koolile, kelle korraldada on edaspidi täiskasvanute üldharidus.

Ühinemine toob kaasa kulutusi kutsekoolile, kui rahuldatakse õppijate soove saada lapsehoidu koolimajas õppetöö ajal vm tugiteenuseid. Kas lisanduvaid kulutusi aidatakse kutsekoolidel katta ja kas on olemas eelarve selliste koolide ühinemiseks?

Kulutuste katmisel riigieelarvest võetakse aluseks eelkõige õppeasutusele pandud kohustused. Käesoleval tõukefondide perioodil on täiskasvanute gümnaasiumitel ning mittestatsionaarset õpet pakkuvatel kutseõppeasutustel (Haapsalus, Raplas ja Võrumaal) olnud võimalik saada HTM-i ellukutsutud meetmest projektipõhist toetust õppe paindlikumaks muutmiseks ning uute õppijate leidmiseks.

Toetuse eraldamist on vahendanud riigi tugiteenuste keskus (varasemalt Innove). Lisateenuseid on rahastatud antud projektide raames.

HTM taotleb Euroopa Komisjonilt raha selle tegevuse jätkamiseks ka järgneval tõukefondide perioodil, et toetada täiskasvanute tagasipöördumist tasemeõppesse.

Missuguseks tähtajaks on kõik täiskasvanute gümnaasiumid tegevuse lõpetanud?

Eesmärk on kujundada riigi ja omavalitsuste koostöös jätkusuutlik koolivõrk, mis looks õppijatele parimad võimalused. Selles protsessis tehakse vahekokkuvõte aastal 2023.