KOOLIVÕRK. Kagu-Eesti edusammud ja lahendamata probleemid

PÕLVA-, VALGA- JA VÕRUMAA KOOLIVÕRK: KOOLIVÕRGU ÜMBERKORRALDAMINE ON KAGU-EESTI HARIDUSELU SUURIMAID KATSUMUSI.

Kagu-Eesti hariduselu kimbutab rahvastiku kahanemine ja vananemine. Eesti üldise tervikpildiga võrreldes tuleb tõdeda, et Võru, Põlva ja Valga maakonnas elab suur osa rahvastikust ühtlaselt hajali, ning see seab piirkonna koolivõrgule oma väljakutsed.

Piirkonnas, kus elab vähe lapsi, lasub omavalitsuste kui koolipidajate õlul suur vastutus: oludest sõltumata tahab iga vanem oma lapsele head haridust moodsas keskkonnas. Teisalt mängivad hariduse kättesaadavus ja nüüdisaegsed koolid olulist rolli elu säilimisel maal ja väikelinnades. Ent olemasoleva koolivõrgu säilitamine ja sotsiaalsete töökohtade hoidmine ei täida kvaliteetse ja jätkusuutliku hariduse kättesaadavuse eesmärki.

Kagu-Eestis on õpilaste arv langenud maakonniti mõneti erinevalt. Näiteks suurima õpilaste arvuga Võrumaal on toimunud viimase 15 aasta jooksul piirkonna suurim langus, kuid prognoosi järgi järgmise 15 aasta jooksul õpilaste arv nii suurel määral enam ei muutu. Kahanemine siiski jätkub ning koolivõrk tuleb kujundada laste arvu järgi.

Rõuge vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Marju Kõva tunnistab, et seitsme aasta tulevikuprognoosi puhul ei ole õpilaste arvu erilist kasvu ette näha. „Kui arvestada sündide hulka, siis alustab meie vallas lähiaastatel kooliteed igal aastal ligikaudu 40 last – seda juhul, kui lapsevanem valib Rõuge valla kooli,“ täpsustab ta. „Vaid aastal 2023 on kooli minemas kümmekond last enam.“

Seega tuleb valla haridusjuhi sõnul arvestada, et loomulik iive õpilaste arvu suurenemisele eriti kaasa ei aita. „Kindlasti mõjutab koolis käivate laste arvu rändeiive, näiteks sel õppeaastal oli see õpilaste arvu suhtes pigem positiivne,“ tõdeb ta.

Analüüs ja tegelikkus Rõuge vallas

Marju Kõva kirjeldab Rõuge valda kui hajaasustusega piirkonda, kus lapsed paiknevad ebaühtlaselt. Kui Rõuge valla suurimas koolis on ruumipuudus (koolis on kaks paralleelklasside komplekti ja järgmisel aastal juba ka kolmas), siis üldiselt on Rõuge koolimajad suuremad, kui õpilaste väikest arvu arvestades tarvis on.

Koolivõrgu ümberkorraldamine on tema sõnul üks Rõuge valla hariduselu suurimaid katsumusi. Kehtiva ühinemislepingu järgi, mis on siduv kuni järgmiste kohalike omavalitsuste valimisteni, säilib valla koolivõrk aga puutumatuna.

„Mõningane lisaruumi vajadus on tekkinud seoses eriklasside loomisega, klassiruumid on üldjuhul projekteeritud suuremale arvule lastele. Edaspidi tuleks kaaluda ümberehitusi ja klassiruumide kohandamist väiksemale õppurite arvule,“ lisab Kõva.

Rõuge vallavalitsus tellis 2019. aastal OÜ-lt Cumulus Consulting uuringu, mille põhjal analüüsida vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste toimimist. Uuringu põhjal on välja toodud konkreetsed ettepanekud, näiteks on 1.–9. klassi põhikoolidest piisava õpilaste arvuga ja kestlik vaid Rõuge, Misso koolil perspektiiv puudub – piirkonna lapsed käivad juba praegu mujal koolis. Kuutsi-Mõniste-Varstu piirkonda tuleks jätta üks põhikool, piisab ühest olemasolevast hoonest – pinda on mõlemas koolis vähemalt kaks korda rohkem kui vaja. Haanjas on kooli säilimine põhjendatud, Ruusmäe õpikoha säilitamine aga mitte.

„Tegelikkuses tuleb lähtuda siiski laste heaolust,“ leiab valla haridusjuht. „Hajaasustusega piirkonnas võib muutuda õpilase teekond kooli ja kodu vahel ebaloomulikult pikaks, see omakorda vähendab kvaliteetaja osakaalu õpilase päevas. Lapse haridusmaastik ei koosne vaid formaalõppest, talle peab jääma võimalus ka huvitegevuseks ja suhtlemiseks.“

Rõuge vallas asub ka Eesti väikseim, kolme õpilasega Misso kool. See pakub üldhariduse kõrval ka alusharidust. Lasteaias käib praegu 13 last. „Hariduselu korraldamisel peame prioriteediks, et laps saaks alushariduse võimalikult kodu lähedal,“ selgitab Kõva. „Praegune Rõuge vallavolikogu peab vajalikuks Missos ka üldhariduse andmist esimeses ja teises kooliastmes.“

Marju Kõva selgitusel tuleb Rõuge valla koolivõrku käsitleda kui tervikut ning see, milline on Misso kooli tulevik või kogu Rõuge valla koolivõrk, selgub volikogu ja vallavalitsuse koostööst. „Iga koolivõrgu optimeerimine on valulik ja emotsionaalne protsess,“ tunnistab ta. „Samas tuleb teadvustada, et kohalik omavalitsus peab lähtuma õppija vajadustest ja vastutusest pakkuda õppijale kvaliteetset haridust. Kool peab olema koht, kus saab areneda ja arendada nii sotsiaalseid oskusi kui ka mitmesuguseid pädevusi.“

Mitmekesine haridusvõrk Võru linnas

Võru linnavalitsuse haridusnõuniku Anita Kikase sõnul on Võru linnas koolivõrgu korrastamine ja pindade optimeerimine olnud pikk protsess, mis sai alguse juba 2004. aastal. Õpilaste erivajadustest tulenevalt on tema sõnul korraldatud ruume ümber väikeklasside ning üks ühele õppe õpilastele. On suurendatud hoonete ja ruumide ristkasutust ning otsitud rakendust pindadele, mis kooli käest vabanevad. Ta tunnistab siiski, et püstitatud eesmärgid on käinud kohati üle jõu ega ole olnud vastavuses tegeliku eluga.

Alg- ja põhihariduse struktuuris Anita Kikase sõnul kardinaalseid muudatusi lähiajal plaanis ei ole. Tutvutud on kogemuste ja lahendustega kinnisvarahalduse efektiivsemaks muutmisel, et leida parimate näidete varal Võrule sobilik mudel.

„Oleme läinud kaasa riigi suundadega, et korrastada kogu koolivõrk, ning oleme näidanud eeskuju, kuidas seda mõistlikult teha,“ ütleb Kikas.

Haridust pakuvad Võru linnas munitsipaal- ja eraharidusasutused ning riigikool. Võru linna lasteaedades on 728 last ning munitsipaalkoolides 1161 õpilast. Haridusvõrk on mitmekesine, see tuleb Kikase selgitusel esile juba alushariduses: kõik linna lasteaiad on omanäolised.

Anita Kikas möönab, et Võru linn kui maakonnakeskus on tõmbenumber naaberomavalitsuste õpilastele. Võru linna lasteaedades on 119 ning põhikoolides 198 naaberomavalitsuse last. Samuti käivad naaberomavalitsuste lapsed linnas huvikoolides.

„Soovime parendada koostööd eri haridusasutuste ja hariduse astmete vahel, et tagada lapse sujuv üleminek lasteaiast kooli, põhikoolist gümnaasiumisse,“ selgitab ta. „Olulisel kohal on üldhariduskoolide ja huvikoolide koostöö.“

2015. aastast võttis riik üle keskhariduse andmise Võru linnas. Kokkulepe, et keskhariduse eest vastutab riik, sündis Kikase sõnul lihtsalt, aga sellega kaasnenud põhihariduse ümberkorraldamine ei olnud valutu. „Reformi tulemusel komplekteeriti kõigi töötajate ametikohad konkursi korras,“ täpsustab ta.

Gümnaasiumihoone on planeeritud 360 õpilasele. Käimasoleval õppeaastal omandab gümnaasiumiharidust statsionaarses õppes 188 noort, kellest 105 on Võru linnast. Ühest gümnaasiumist Võru linnale Kikase hinnangul piisab. „Kui kõik Võru linna gümnaasiumiharidust omandavad noored õpiksid Võru gümnaasiumis, ei täidaks see planeeritud õppekohti,“ nendib ta, aga möönab samas, et Võru linnas õpib palju õpilasi Võrumaa valdadest.

„Oleme väga rahul Võru gümnaasiumi pakutava hariduse kvaliteediga,“ möönab Kikas. „Gümnaasium oma akadeemilise õhkkonnaga on maakonna gümnaasiumide lipulaev, tagades piirkonna keskuses kvaliteetse keskhariduse ning andes noortele tugeva pinnase õpingute jätkamiseks kõrgkoolis.“

Peale Võru gümnaasiumi tegutseb maakonnas veel neli gümnaasiumiastme kooli: Parksepa, Antsla, Vastseliina ja Värska. „Ühelt poolt annab see noortele võimaluse valida kodulähedaste gümnaasiumide vahel ning õppida väiksemas klassikollektiivis, teisalt on mitme gümnaasiumi olemasolu piirkonnas hea selle poolest, et konkurents õpilaste pärast paneb koolid pingutama,“ märgib Kikas.

Võrumaa haridusvõrgustik ja koostöö

Võru linn osaleb koos teiste Võrumaa omavalitsustega Võrumaa arenduskeskuse projektis „Võru maakonna haridusvõrgustiku ja koostöö arendamine“. Arengukohtadeks koostöös naaberomavalitsustega on näiteks seisukoha kujundamine hariduse kättesaadavuse tagamisel piirkonnas lapsevanema ja lapse seisukohast, huvihariduse toetuse kasutamise ühtsed põhimõtted piirkonnas ning erahariduse toetamine.

Projektiga arendatakse omavalitsuste haridusspetsialistide võrgustikku (sh spetsialistide roll maakonna hariduse arendamisel), üldhariduse, huvihariduse, kutsehariduse ja elukestva õppe sidusust ja koostööd ning tugiteenuste võrgustikku (sotsiaal- ja haridusvaldkonna parem sidusus). Projekti eesmärk on luua maakonna toimiv haridusvõrgustik ja juhtimismudel ning tegevuskava eelseisvaks neljaks aastaks. Projekt lähtub Võru maakonna „Arengustrateegia 2035+“ alajaotusest „Elukestva õppe valdkond“ ja see kestab 18 kuud. Projektipartnerid on maakonna kohalikud omavalitsused, Võru gümnaasium, Võrumaa kutsehariduskeskus ja Võrumaa arenduskeskus. Kaasatakse ka haridus- ja teadusministeeriumi eksperte ning otsitakse koostöökohti ülikoolidega.

Setomaa koolid hoiavad piirkonna elus

Setomaa vald moodustati viimase haldusreformi tulemusena, see on võrreldes enamiku Eesti valdadega pisike. Ka klassikomplektide täitumus kõikides kooliastmetes on tähelepanuväärselt väike.

Aga see-eest on piirkond eriline. „Setomaa piirkonna teeb eriliseks siin säilinud tavad ja kombed, usk ja leelokultuur ning inimeste siiras tahe oma eripära hoida ja arendada,“ selgitab Setomaa vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Indrek Sarapuu.

Valla osad on hariduselu korraldamisel erinevas seisus: kus on alles jäänud põhikoolid, kus need on suletud. Sarapuu sõnul on tugevad kolmeastmelised põhikoolid Mikitamäe ja Meremäe kool ning peale nende Värska gümnaasium koos gümnaasiumiosaga. „Vald teeb kõik, et hariduse tase oleks valla kõikides haridusasutustes hea ja ühtlane ning tugispetsialistide võrgustik kataks kõiki vajadusi,“ rõhutab Sarapuu, kelle sõnul lähtub Setomaa hariduselu ning hariduses toimuv ennekõike Setomaa kultuurilisest ning samas unikaalsest eripiirkonnast, piirialast nii mitmeski mõttes ja tähenduses.

„Vallas on pööratud tähelepanu kultuuripärandi säilimisele ja kestmisele ning seda kõikides kooliastmetes ja samuti lasteaias,“ räägib ta. „See on olnud tulemuslik ning siin võib välja tuua edulugusid nii kohaliku ettevõtluse elavdamisest kui mitmesuguste pärimusmuusika koosluste tekkimisest.“

See kõik on Sarapuu sõnul võimalik ainult siis, kui ka noored jäävad seotuks piirkonnaga, selleks on hädavajalik gümnaasiumi jätkumine. Värska gümnaasiumis õppis 2019/2020. õppeaastal 29 õpilast. Samas puudub konkreetne statistika selle kohta, kas Värska gümnaasiumi noored jäävad kodukohta.

„Kui noored oleks sunnitud hariduselu jätkamiseks pärast põhikooli lõpetamist piirkonnast lahkuma, jääks side omakultuuriga hapraks või kaoks sootuks,“ leiab ta ja lisab, et on mõeldamatu, et koolivõrku peaks Setomaal veel kord reformima või kooliastmeid vähendama. „Vallas on kindel teadmine ja usk, et koolivõrgustik on mitte ainult piisav, vaid ka edaspidiseid arenguid taganttõukavalt vajalik. Igasugused sulgemised või n-ö optimeerimised mõjuvad elanikele paraku frustreerivalt ja tekitavad stressi ning seda vald ei soovi. Avatud ja toimivad koolid on kindel tugipunkt, vahest isegi põhjus, miks piirkonda elama tulla või siin elada.“

Ühtse hariduskeskuse poole Räpinas

Kolmest Kagu-Eesti maakonnast väikseima õpilaste arvuga Põlvamaal on prognoositav õpilaste arvu langus edaspidi küll veidi väiksem kui senine, kuid koolivõrgu jaoks olulise mõjuga, sest aastaks 2035 on oodata põhikooliõpilaste arvu kahanemist ca neljandiku võrra. Laste arvu kahanemine toob kaasa ebamõistlikud klassi suurused ja ruumi ülejäägid.

Näiteks Räpina vallas oli pinnakasutus 2019/2020. õppeaastal 23,1 ruutmeetrit õpilase kohta, kusjuures Põlvamaa keskmine vastav näitaja on 16,3 ja Eesti keskmine 11.

Räpina vallavalitsuse haridus- ja noorsootööspetsialisti Anu-Cristine Tokko sõnul annab õpilaste arvu prognoos ja üldine elanike arvu vähenemine selge signaali, et koolivõrgu korrastamine on lähiaastate põletavamaid küsimusi. Räpina vald peab praegu üleval kahte väikest põhikooli: Mehikoorma põhikool 24 õpilasega ning Ruusa põhikool 29 õpilasega. „Nende töös hoidmisega sellises mahus tekib tõsiseid probleeme,“ tunnistab Tokko. „Samas tuleb eraldi tähelepanu pöörata piirkondadele, kus koolist on saanud mõnes mõttes olulise tähtsusega sotsiaalhoolekandeasutus ehk väikekooli sulgemine võib mõnes piirkonnas tuua kaasa koolikohustuse täitmata jätmise jm probleeme.“

Räpina valla arengukavast 2019–2030 nähtub ka, et haridusasutused toimetavad liiga palju omaette, nende vahel jääb vajaka koostööst. Hea näitena aga tõstetakse esile Viluste põhikooli taristusse koondatud valla asutusi, mis annab hea eelduse luua vallas üks hariduskeskus, üks hallatav asutus.

Anu-Cristine Tokko sõnul tegutsetakse Räpina vallas praegu ennekõike suuremale õpilaste hulgale mõeldud koolimajade optimaalseima kasutamise rindel. Kuna Meeksi, Räpina ja Veriora valla vahel 2016. aasta lõpus sõlmitud ühinemisleping säilitas haridusasutuste võrgu vähemalt käesoleva õppeaastani, siis otsustavaid samme ei ole koolivõrgu korrastamise suunas Räpina vallas astutud.

Tokko selgitusel ei ole Räpina valla koolimajad ainuüksi koolimajad, sest hooneid kasutatakse erineval haridusotstarbel. Näiteks Räpina ühisgümnaasiumi hoonet jagavad kooliga Räpina spordikool, Räpina noortekeskus ja Räpina raamatukogu. Viluste põhikoolis asub peale kooli ka Veriora lasteaed Õnneseen ja Veriora rahvamaja. Ruusa põhikooli ruume kasutab koolist vabal ajal Ruusa kultuurimaja. Mehikoorma põhikooli hoones töötab Meeksi raamatukogu.

„Ühtse hariduskeskuse loomine hajaasustusega piirkonnas, nagu seda on Räpina vald, on suurepärane mõtteline konstruktsioon,“ tunnistab Anu-Cristine Tokko. „Töötame selle nimel, et meie haridusasutuste vahel käiks tihe koostöö ja kogemuste vahetamine. „Ühtse hariduskeskuse loomine on aga pikk protsess, mille suunas liigume tibusammudega.“

Tokko tunnistab, et kahtlemata mängib koolide hea koostöö juures olulist rolli Räpina aianduskool, mis rikastab kohalikku hariduselu: „Oleme Räpina vallas õnnelikud, et siin asub kutseharidusasutus, mis muudab piirkonna atraktiivsemaks ning loob hulgaliselt võimalusi põneva hariduselu edendamiseks.“

Õpilaste arv Põlva valla munitsipaalkoolides väheneb

Räpina läänepiiri taha jäävas Põlva vallas on seitse munitsipaalkooli: üks suur, Põlva kool – 850 õpilast – ja ülejäänud väikesed – Mooste mõisakool (108), Vastse-Kuuste kool (85), Tilsi põhikool (70), Ahja kool (60), Kauksi põhikool (40) ja Põlva Roosi kool (19), mis on haridusasutus erivajadustega lastele. Peale nende tegutseb vallas kaks erakooli, kus õpib 102 koduvalla last. Põlvas on riigigümnaasium.

Veel mõned aastad tagasi oli vallas kooliminevaid lapsi 140–150, viimasel kolmel aastal on see arv jäänud 110–120 ümber.

„Vaadates rahvastikuregistrist Põlva vallas elavate eelkooliealiste laste arvu, jääb see lähema viie aasta jooksul samaks,“ nendib Põlva abivallavanem Janika Usin. „Selge, et seitset munitsipaalkooli pidada ei ole mõistlik, ja seda nii hariduse kvaliteedi kui raha mõttes.“

Usin möönab, et õpilaste arv Põlva valla munitsipaalkoolides langeb ja langus jätkub: kiiremini kui kümne aasta jooksul näeme õpilaste arvu vähenemist 1300-lt tuhande lähedale.

Põlva vald moodustus 2017. aasta sügisel viie valla ühinemisel. Arvestades valla suurust ja piirkondades keskuste paiknemist, on abivallavanema sõnul vallavolikogul põhjust pidada tõsiseid arutelusid ja teha koolivõrgus muudatusi nii, et igas endises vallakeskuses oleks munitsipaalkool. „Kas kõik need koolid peavad olema üheksaklassilised, on veelgi tõsisem arutelukoht,“ täpsustab ta.

Põlva maakonnas on kõige rohkem koole (71%), kus põhikooli kolmandas astmes on klassis alla kümne õpilase.

Vananev õpetajaskond

Isegi rängemini kui Eesti haridust keskmiselt, kimbutab Kagu-Eesti koole õpetajate vananemine. Kui 30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses moodustab Eestis keskmiselt ca kümnendiku, siis Põlvamaal moodustavad kuni 30-aastased õpetajad 6,3, Valgamaal 6,1 ja Võrumaal 7,3%.

Näiteks Rõuge valla üldhariduskoolide õpetajaskonnast 22% on vanem kui 60 aastat, 40% õpetajaid kuulub vanusegruppi 50–59 aastat. „Noor inimene, kes on viis aastat omandanud spetsialisti haridust, peab saama kindlustunde, et talle makstakse väärilist ja konkurentsivõimelist töötasu,“ põhjendab probleemi olemust Rõuge vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Marju Kõva, kelle sõnul tuleb riigi tasandil väärtustada õpetajaametit eelkõige „välise motivaatori“ kaudu.

„Samavõrd oluline on, et noor õpetaja kooli ka jääks,“ arvab Kõva. „Seega peaks pöörama tähelepanu toetamismeetmetele: mentorlus, vähem kontakttunde, uute ideedega arvestamine, märkamine.“

Marju Kõva toob välja veel ühe kitsaskoha: „Meie väikestes koolides pole võimalik pakkuda aineõpetajatele piisavalt koormust. Seetõttu on meie koolidesse väga raske leida oma ala spetsialiste.“

Võru linna arengukava aastani 2035 näeb ette puuduvate õpetajate motivatsioonipaketi loomist. „Et noored spetsialistid tuleks Võrru, on oluline elukeskkond tervikuna,“ leiab Võru linnavalitsuse haridusnõunik Anita Kikas, kelle hinnangul on Võru linn noorele spetsialistile elamiseks ja laste kasvatamiseks hea koht.

Ta lisab, et kuigi statistika järgi linna õpetajaskond vananeb, on haridusvõrk vajalike spetsialistidega kaetud. „Vajalike spetsialistide saamiseks on haridusasutused teinud koostööd kõrgkoolidega,“ selgitab ta. „Meil on häid näiteid käesolevast sügisest, kui paar noort spetsialisti tulid Võrru tööle, sest nende juured on Võrumaal. Samuti on näiteid sellest, et kool pakub noorele spetsialistile väljaõppe võimalust.“

Räpina vallavalitsuse haridus- ja noorsootööspetsialisti Anu-Cristine Tokko sõnul on praegu vallas piisavalt õpetajaid, et tagada seal kvaliteetne põhiharidus, kuigi õpetajate keskmine vanus on tõusuteel.

Õpetajate keskmine palk oli 2019. aastal Kagu-Eesti omavalitsustes Eesti õpetaja keskmisest palgast madalam: Võrumaal oli keskmine brutopalk 1450, Põlvamaal 1495 ja Valgamaal 1513 eurot kuus. Madalaim keskmine palk oli Setomaal. Üks põhjus on ametnike hinnangul see, et muudatused koolivõrgus on tegemata.

Õpetajate madal palk, nooremate õpetajate väike osakaal ja liialt suured kulud taristusse on seotud koolivõrgus tegemata otsustega.

Antsla – rahulikult edasi

Rõuge naabervallas Antslas paikneb rahvas samuti ebaühtlaselt.

„Tõsi, elanikkond väheneb, samas ei taha uskuda, et statistikaameti prognoosid täide lähevad. Pigem on näha elanikkonna arvu stabiliseerumist,“ arvab Antsla vallavanem Avo Kirsbaum. „Kui on tasuvad töökohad ja hea taristu, sh kiire internet, valivad inimesed elamiseks pigem rahuliku elukeskkonna, mida Antsla vald kindlasti pakub.“

Antsla vallas on praegu kaks üldhariduskooli ja riigikool, kaks lasteaeda ja muusikakool. Lasteaedade täitumus on vallavanema sõnul hea – on vaid üksikud vabad kohad. Suurt koolivõrgureformi ei ole vald tema sõnul planeerinud. „Küll aga oleme kaalunud ühiste tugispetsialistide palkamist,“ lisab ta.    

Antsla vallavanemale teeb rõõmu, et valla lastel on valida kahe üldhariduskooli vahel. Ta leiab, et mõlemad koolid on elujõulised, Antsla gümnaasiumis on õpilaste arv viimasel neljal aastal kasvanud: tänavu on koolis 318 õpilast. „Hea, et kodu lähedal on võimalik keskharidust omandada,“ leiab ta. „See on oluline nii lastevanematele, kes ehk mujal ei suudaks seda oma lapsele võimaldada. Ühtlasi annab gümnaasiumiaste õpetajatele võimaluse töötada täiskoormusega.“

Multikultuurne ja tugeva identiteediga Valga

Valga vald moodustati 2017. aasta lõpus Valga linna, Karula valla, Taheva valla, Tõlliste valla ja Õru valla ühinemisel. Kokku oli viies ühinenud omavalitsuses tänavu septembri seisuga 13 õppeasutust, sh kaks huvikooli.

Kõige suuremas põhikoolis õpib 768 ning kõige väiksemas õppeasutuses 10 õppurit. Valla lasteaedades käib 588 last, üldhariduskoolides õpib 1445 õpilast. Valga vallas töötab 13 õppeasutuse juhti, 199 üldhariduskoolide õpetajat ja 87 koolieelse lasteasutuse õpetajat. Valla haldusterritooriumil asub kolm riigikooli: Valga gümnaasium, Valga Jaanikese kool ja Valgamaa kutseõppekeskus.

Valga vallavalitsuse kultuuri- ja haridusteenistuse haridusspetsialisti Ivi Tigase sõnul on Valga vald oma koolivõrgu kavandamisel lähtunud piirkonna rahvastikuprotsessidest. „Kuna oleme piirilinn ja vald, sõltuvad meie haridusvõrgu kavandamise protsessid rändest,“ sõnab Tigane.

„Pärast haldusreformi oleme aktiivselt korraldanud koolivõrku ümber vaid ühes valla piirkonnas, kus kahest lasteaiast sai üks ja seejärel liitus lasteaed kooliga,“ kirjeldab ta tehtut. „Enne seda aga muutus keskkool põhikooliks. Seejuures oleme arvestanud, et piirkonnas säiliks alushariduse andmise võimalus.“

Valga maakonnas eristub Valga vald teistest omavalitsustest muu koduse keelega laste poolest, keda on umbes viiendik. „Meie territooriumil on ka ainuke vene õppekeelega kool maakonnas,“ räägib Tigane.  

Tigase sõnul säilib viie aasta prognoosis Valgas senine koolivõrk. „Gümnaasium suudab katta kõik vajadused, kaugõppegümnaasiumi küsimus on meil samuti töölaual ja selle kohta tehakse otsused lähitulevikus,“ selgitab ta.

Valgamaal teevad kolm valda haridusvaldkonnas koostööd koolinoorte spordiürituste ja õpilaskonkursside korraldamisel. „Õpilasi ja haridustöötajaid tunnustatakse kõigis kolmes vallas eraldi, kuid ühtset vormi ja kvaliteeti järgides,“ täpsustab Tigane. „Haridustöötajad teevad üle maakonna koostööd koolitustes ja ühiselt üritusi planeerides.“

Ivi Tigase sõnul on omavalitsuse haridusjuhtide meeskond sõnastanud visiooni: „Valga vald on tugeva identiteediga väärikas omanäoliste õppeasutustega koostöine haridusvõrk – isehindav, avatud, innovaatiline ja multikultuurne.“

Valga vald tahab tema sõnul muuta oma õppeasutused atraktiivseks ja tugevdada kõigi identiteeti. Kahaneva elanikkonnaga piirkonnas on see määrava tähtsusega, et meelitada inimesi sinna elama. „Seega ei ole me orienteeritud klasside, kooliastmete või koolide sulgemisele, vaid omapära suurendamisele,“ lisab ta. „Seesugune tegevus on juba käesoleval aastal tõstnud meie kahe väiksema maakooli õpilaste arvu.“

Haridusvõrgu kujunemine Võru linna näitel

• 2004 – Võrusoo põhikool liideti Võru 1. põhikooliga.
• 2007 – algas Võru vene gümnaasiumi ümberkorraldamine põhikooliks.
• 2010 – Võru vene põhikooli tegevus lõpetati, sest vene keelt kõnelevate laste arv vähenes kiiresti; õpilastele leiti võimalus jätkata õpinguid teistes koolides.
• 2011 – Võru Kesklinna gümnaasiumis jäi avamata 10. klass.
• 2013 – Võru Kesklinna gümnaasium alustas tegevust põhikoolina (Võru Kesklinna kool).
• 2015 – tegevuse lõpetasid Võru 1. põhikool ja Võru Kreutzwaldi gümnaasium. Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi gümnaasiumiosa õpilaste baasil moodustati Võru gümnaasium. Põhikooli osa ja Võru 1. põhikooli õpilaste baasil moodustati Võru Kreutzwaldi kool.
• 2015 – Võru gümnaasiumi pidamine anti üle riigile.
• 2016 – hakati koostama Võru Kesklinna kooli rekonstrueerimisprojekti, millega kaasnes nõue vaadata üle nii Võru Kesklinna kooli kui kogu linna koolivõrgu kasutuses olev pind.
• 2020 – täiskasvanute gümnaasiumiharidust hakati andma Võrumaa kutsehariduskeskuses.
• Praegu moodustavad Võru linna haridusvõrgu järgmised asutused: neli munitsipaallasteaeda, kolm munitsipaalpõhikooli (sh toimetulekukool), üks erakool (Waldorfi pedagoogika alusel, 38 õpilast), riigigümnaasium (231 õpilast), kolm munitsipaalhuvikooli ning 13 erahuvikooli.

Allikas: Võru linnavalitsus

KOMMENTAAR

Vallagümnaasiumi võimalused

Anu-Cristine Tokko, Räpina vallavalitsuse haridus- ja noorsootööspetsialist:

Käimasoleval õppeaastal õpib Räpina ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastmes 66 õpilast. Samal ajal õpib teiste koolipidajate gümnaasiumides 54 Räpina valla sissekirjutusega õpilast.

Kahtlemata on tegemist väikegümnaasiumiga, mis ellujäämiseks peab foonist eristuma ning kasutama mitmesuguseid võimalusi, et siin pakutavat haridust noortele ligitõmbavamaks muuta. Juba mitmendat aastat pakub Räpina ühisgümnaasium koostöös sisekaitseakadeemiaga gümnaasiumiosas riigikaitse suunda, uuel poolaastal on koolil kavas hakata valikainena hiina keelt õpetama.

Räpina vald peab jätkuvalt oluliseks, et valla keskuses tegutseb tugev gümnaasium. Gümnaasiumil on palju koostöövõimalusi Räpina aianduskooliga, mida tuleviku huvides peaks ära kasutama.

Meie noori meelitavad aga ka lähemas piirkonnas asuvad (riigi)gümnaasiumid – Põlva, Võru, Tartu –, mis äratavad huvi võimalustega, mida kodugümnaasium ei pruugi pakkuda. Praeguse seisuga õpib teiste koolipidajate gümnaasiumides 54 Räpina valla sissekirjutusega õpilast.

Loomulikult ei peitu mujale gümnaasiumisse õppima asumise motiivid ainult pakutava hariduse valikuvõimalustes, tihtipeale asub noor õppima kodust kaugemal asuvas gümnaasiumis pere suurematesse keskustesse orienteerituse tõttu või iseseisvuse saavutamiseks.

Põhilised kitsaskohad

• Kahanev õpilaste arv.
• Erivajadustega laste arvu suurenemine.
• Õpetajate puudus, nende kõrge vanus, vähene järelkasv ja ebaühtlane koormus.
• Tugispetsialistide puudus ja tugiteenuste ebapiisav kättesaadavus.
• Haridusasutuste vähene koostöö.
• Korrastamata haridusasutuste võrk.
• Hariduse, huvihariduse ja noorsootöö ebapiisav koostoimimine.
• Tegemata koolivõrgu analüüs.
• KOV-i registreeritud lapsed õpivad mujal koolides.
• Uuendamist vajav koolide füüsiline keskkond, vananenud õpikeskkond.
• Ebamõistlikud klassi suurused ja ruumi ülejäägid.
• Vastuseis haridusuuenduste rakendamisele.
• Nüüdisaegse staadioni puudumine.
• Digitehnoloogia vananemine ja puudumine.
• Põhikooli paiknemine kodust kaugel.
• Vähene valik huvikoolis.
• Vajakajäämised noorsootöös.

Allikas: omavalitsuste arengukavad: Tõrva vald, Otepää vald, Valga vald, Räpina vald, Kanepi vald, Põlva vald, Setomaa vald, Rõuge vald, Antsla vald, Võru vald, Võru linn

KÜSIMUS

Antsla vallas väheneb alates 2015. aastast nende gümnaasiumilõpetajate osakaal, kes on hiljem omandanud kõrghariduse. Mis on selle põhjus?

Vallavanem Avo Kirsbaum: „Põhjuseid võib olla mitmeid. Kõrgharidus pole ainus edasiõppimise variant. Üheks põhjuseks võib tuua, et päris paljusid erialasid, nagu näiteks IT-erialasid – võrgutehnikuks, turvasüsteemide tehnikuks, aga ka näiteks juuksuriks või giidiks – saab õppida keskhariduse baasil. Noormeestel on vaja käia kaitseväes. Järjest enam kogub populaarsust suhtumine, et õppida jõuad kogu elu. Vahepeal soovitakse ka maailma näha, reisida.“