Kõrvitsakuu – selle sügise suursündmus

Tartu Kannikese lasteaias on olnud tore ja meeleolukas sügis täis päikest, värve, uusi teadmisi, seiklusi ja … kõrvitsaid! Kes oleks osanud arvata, et mõnest kõrvitsataimest, mis meie lasteaia meistrimees Ants kevadel kompostihunnikusse istutas, saab selle sügise suursündmus. Just tänu neile pisikestele kõrvitsataimedele, millest kasvasid sügiseks suured kõrvitsad, hakkas toimuma Kannikese lasteaias palju seikluslikku ja põnevat.

Kõrvitsad kasvasid imeliselt, tänavune mõnus soe suvi sobis neile hästi. Taimedel oli rohkelt ruumi kasvada ning piisavalt varju, mida pakkusid lähedal kasvavad puud.

Oh seda laste imestust pärast suvepuhkust lasteaeda tulles! Kõrvitsad olid ajanud oma kasvud puude otsa ja oli näha, et neile seal väga meeldis. Lasteaia õuel kasvav kuusepuu oli nende kõige suurem sõber. Kõrvitsad õitsesid kuuse küljes ja hakkasid ka vilja kandma. Lapsed käisid kõrvitsaid kastmas ja vaatamas, kuni ühel päeval küsisid: „Kas see on kõrvitsapuu?“ Kuna lapsed tundsid kõrvitsate vastu suurt huvi, otsustasimegi septembri pühendada kõrvitsatele.

Kuulutasime välja kõrvitsate kogumise kampaania. Kõigi laste emad-isad, vanaemad-vanaisad, tädid-onud said tuua oma koduaedades hoole ja armastusega kasvatatud kõrvitsad Kannikese lasteaia Kõrvitsakeldri näitusele. Toodi palju ja väga vahvaid kõrvitsaid: suuri ja väikesi, eri värvi kollaseid ja oranže.

Kõrvitsanäitus, kõrvitsapidu, kõrvitsatoidud …

Kannikese lasteaia Pihlakapaviljoni all oli avatud kõrvitsanäitus, Kuusepaviljoni all aga sai uurida kõrvitsaid seestpoolt ning vaadata fotonäitust selle kohta, kuidas põldudel kõrvitsaid kasvatatakse. Tähelepanuülesandes tuli lastel kõrvitsate reast välja valida vili, mis ei ole kõrvits. Kõrvitsaorienteerumisel lasteaia õuealal otsisid vanemad lapsed tähti, millest sai moodustada sõna „kõrvits“, väiksemad panid kokku kõrvitsapuslesid. Õpetaja Helen Kiviste oli internetikeskkonnas ette valmistanud kõrvitsateemalise ristsõna.

Mõistagi toimus Kannikese lasteaias kõrvitsate auks ka lõbus kõrvitsapidu. Selleks puhuks olid õpetajad Kadri Lipp ja Piret Tiivoja õpetanud Tantsutupsude rühma lastele selgeks kõrvitsatantsu. Ühtlasi said lapsed peol vastused küsimustele, kas kõrvits on puuvili, juurvili või hoopis köögivili; mis maalt ta meile on tulnud; kellele loomadest meeldib kõrvitsaga maiustada ning milliseid maitsvaid toite inimesed kõrvitsast teevad.

Viimasele küsimusele aitasid vastuseid leida meie kokad. Kannikese lasteaia pere sai maitsta kõrvitsast valmistatud toite: lõhe-kõrvitsarisotot, kõrvitsapüreesuppi, kartuli-kõrvitsaputru, kõrvitsakaraskit, kohupiima-kõrvitsakooki ja palju muud. Lapsed valmistasid rühmades vahepalaks koos õpetajatega kõrvitsa-marja-banaanismuutit ning krõbistasid õues kõrvitsaseemneid.

Kingitus loomaaia asukatele

Selle sügise ilusad ilmad hoidsid ja paitasid meid oma sooja päikesega. Lausa lust oli harrastada õues kõrvitsajoogat, teha kõrvitsa teatejooksu, kõrvitsa takistusjooksu ja veeretada võidu kõrvitsaid. Kõrvitsajooga tarvis meisterdasid Rohekrattide õpetajad Aira Kalmre ja Helen Kiviste taaskasutuskangast hulga kõrvitsaid.

Mihklipäeva eel avasime lasteaias kõrvitsatele pühendatud kunstinäituse. Kannikese lasteaia kõigi 14 rühma lapsed meisterdasid, maalisid või kleepisid koos vahva ühistöö. Et lapsevanemad majja tulla ei tohtinud, eksponeerisime oma näitust läbi akende.

Olime nende päevade jooksul saanud palju toredaid emotsioone ning soovisime neid veel kellegagi jagada. Kuna kõik lapsed hoolivad loomadest, otsustasime võtta osa Tallinna loomaaia sügisesest kõrvitsate kogumise kampaaniast. Registreerisime Kannikese lasteaia Tallinna loomaia kodulehel ja palusime, et DPD-kullerid ka meie lasteaiast läbi sõidaksid ning meie kogutud kõrvitsad kaasa viiksid. Lapsed uskusid, et need rõõmustavad loomaaias elavaid elevante, jäneseid, hiiri ning paljusid teisi loomi ja linde.

Tänu meeleolukale kõrvitsamöllule teavad nüüd kõik Kannikese lasteaia lapsed, et kõrvits on üks vahva köögivili.

Tore ja vajalik ettevõtmine

Ka lastevanemate hinnangul oli ettevõtmine tore ja vajalik. Murumunade rühmas käiva Madli ema Rita Grigor arvas selle kohta nii: „Meie perele meeldis väga lasteaia kõrvitsanädal, mis oli ajastatud kõrvitsate valmimise ajale, mil kauplused on täis halloween’i-temaatikat. Meeldis, et ameerikaliku halloween’i asemel korraldati lasteaias kõrvitsanädalal mitmekesiseid tegevusi ning lapsed said palju uusi teadmisi. Kui me ühel õhtupoolikul käisime koos tütrega õuenäitust vaatamas, seletas ta mulle põhjalikult, millised loomad söövad kõrvitsaid ja millised kõrvitsaseemneid, ning tundis ära isegi mõned kõrvitsa eksootilisemad sordid. Näitusel oli üks kõrvits lahti lõigatud, et lapsed saaksid uurida kõrvitsa sisu. Et kõrvitsataimed kasvasid lasteaia õues terve suve, said lapsed taime eluringiga algusest lõpuni tuttavaks. Plusspunktid selle eest, et viis päeva järjest oli kõrvits ka lasteaia menüüs. Laps kilkas koju tulles igal õhtul, et „Täna oli jälle pidu!“, sest päeva jooksul toimunud tegevused ja mängud olid tema jaoks niivõrd erilised ja meeldejäävad. Eriti tore, et ettevõtmisel oli ka heategev aspekt ning kogutud kõrvitsad saadeti Tallinna loomaaia loomadele-lindudele maiustamiseks.“

KÜSIMUS JA VASTUS

Tallinna loomaaia kommunikatsioonispetsialist Killu Kuuben, millal kõrvitsate kogumise aktsioon alguse sai ja kes selles osalevad?

Kõrvitsate kogumine algas keskkonnarikastuse eesmärgil 2012. aastal ning algatajaks oli toona Tallinna loomaaia sõprade selts. Aastatega on see kasvanud üle-eestiliseks kampaaniaks, mis tipneb igal aastal oktoobri lõpus kõrvitsapeoga.

Iga aastaga on kampaaniast osavõtjate huvi ja kõrvitsate kogus kasvanud. Kui 2015. aastal loeti kokku 600 kõrvitsat, siis tänavu on toodud ligi 8000 kõrvitsat ning lisaks teisi aiasaadusi nii palju, et saaksime selle kogusega aastas ära toita 25 elevanti. Kuna kõik kõrvitsate kogumise rekordid on mäekõrguselt ületatud ning õnneks või kahjuks on kõrvitsatest kõik loomaaia söödalaod täis saanud, me sel aastal kõrvitsaid paraku rohkem vastu võtta ei saa.

Kõrvitsate kasvatamisest on saanud populaarne ühistegevus nii lasteaedade ja koolide kui ka eraisikute, seltside ning valdade seas. Kõige rohkem osalejaid on olnud Harjumaalt, kõige kaugemalt on toodud kõrvitsaid Võrumaalt Ruusmäelt. Et teada ja näha, kus asuvad Eestis kõige tublimad kõrvitsakasvatajad, tegime sel aastal Eesti interaktiivse kaardi, kuhu osalejad said oma kõrvitsakasvatuse märkida. 20. oktoobri seisuga oli kaardile kantud 362 kõrvitsakasvatust.

Mida annab see ettevõtmine loomaaiale ja mida lastele?

Loomaaiale annab see erksavärvilise ja põneva vilja näol toiduvaru, millest jätkub kevadeni, ning erilise tänu- ja kogukonnatunde, et on nii palju toredaid kõrvitsakasvatajaid, kes loomaaia asukate peale mõtlevad. Lastele pakub ühistegevus loodetavasti põnevust, toidu kasvatamise ja väärtustamise oskust ning ka empaatiat teiste, meist erinevate eluvormide vastu. 

Annetatud kõrvitsatest saavad osa pea kõik loomaaia asukad – jääkarudest ja lindudest hiirte ning hüljesteni. Lisaks kõrvitsate pakkumisele toiduna kasutame neid keskkonnarikastusvahendina, et loomade igapäevaelu põnevamaks muuta. Kõrvits tehakse seest õõnsaks ja selle sisse serveeritakse loomadele avastamiseks mõni meelepärane toit – kaslastele näiteks lihakäntsakas, jääkarudele kala, väikestele ahvilistele tõugud ja puuviljad. Kuidas kõrvits loomaaia asukatele mekib ja millised on loomade reaktsioonid aedikusse asetatud värvilisele viljale, saab näha juba loomaaias kõrvitsapeol, 31. oktoobril.