Kui koolis on suhted sassis

9. okt. 2020 Tiina Vapper toimetaja - Kui koolis on suhted sassis kommenteerimine on välja lülitatud
Muusikakoolis tekkinud konfliktis, kus kummalgi poolel on oma nägemus asjast, on keeruline edasi minna. Ometi tuleb seda õpilaste ja töörahu huvides teha. Foto: erakogu

Kogu viimase aasta on Pärnu-Jaagupis käinud muusikakooli ümber vaidlused, mis on korduvalt ka ajakirjandusse jõudnud. Konflikt sai alguse vallavolikogu otsusest muusikakool senisest majast põhikooli ruumidesse kolida. Seda varianti pooldas ka koolidirektor, kes juhib Pärnu-Jaagupis ühtaegu nii põhi- kui ka muusikakooli. Muusikakooli õpetajad on algusest peale olnud kolimise vastu, kuna ei pea uusi ruume muusikaõppeks sobivaks. Õpetajad ei mõista, miks neid ega hoolekogu liikmeid kolimise plaanist eelnevalt ei informeeritud ega kaasatud aruteludesse ning kogu protsessi aeti asjaosaliste seljataga. Koolis on pinged väga suured.

Kaks nädalat tagasi sai Õpetajate Lehe toimetus kirja Heli Künnapaselt, kelle lapsed käivad Pärnu-Jaagupi põhikoolis ja muusikakoolis ning kes emana ja muusikakooli hoolekogu esimehena koolis toimuva pärast südant valutab. Hoolekogu esimees võrdleb olukorda muusikakoolis perevägivallaga, kus tugevamaks pooleks on koolipere pea ehk direktor ning õpetajad ei julge enda eest seista ega oska end kaitsta. Ta küsib, kui palju on Eestis veel selliseid koole, kus õpetajad samamoodi tunnevad, aga keegi sellest rääkida ei julge. Kas tõesti ei olegi õpetajatel sellise juhtumi korral kuhugi pöörduda ega abi saada?

Põhja-Pärnumaa vallajuhid ja kooli direktor näevad asja teisiti. Valla seisukohalt oli igati mõistlik kolida muusikakool põhikooli hoone B-tiiba, mis pärast gümnaasiumiosa sulgemist tühjana seisis. Muusikakooli endistesse ruumidesse kolivad pärast nende kordategemist praegustest amortiseerunud ruumidest osavalla ametnikud.

Kui vallal on tulevikus kolme asemel ülal pidada kaks maja, on see märkimisväärne kokkuhoid. Pealegi on nii valla haridusjuht kui ka kooli direktor veendunud, et uutes ruumides on muusikaõppeks paremad tingimused kui vanas majas. Õpetajate ja hoolekogu kriitikat peavad nad väikese seltskonna tekitatud intriigiks ning kiusuks, mis segab ja takistab kooli arengut ja tööd.

Et sarnaseid probleeme võib ette tulla mõnes teiseski koolis või kollektiivis, uuris Õpetajate Leht asja lähemalt, andes sõna mõlemale poolele.

Millest konflikt algas?

Pärnu-Jaagupi muusikakooli õpetajad ütlevad, et nende jaoks tuli valla otsus muusikakool vanadest ruumidest ära kolida nagu välk selgest taevast. „Õpetajaid ega hoolekogu sellest plaanist keegi ei informeerinud ja seda küsimust ei olnud kordagi arutatud. Möödunud aasta augustis, kui me puhkuselt tulime, direktor küll korraks mainis, et kolimise jutud käivad, kuid lisas, et see on rohkem kuulujutu tasemel,“ meenutavad õpetajad.

„Vaatasime igaks juhuks läbi kõigi vallas kevadest saati toimunud koosolekute ja istungite protokollid, aga kuskil ei olnud kolimise kohta sõnagi. Kuni hoolekogu esimees septembris juhuslikult valla kodulehelt avastas, et muusikakooli kolimine ongi juba otsustatud ja arengukavas sees. Direktor oli asjaga kursis suvest alates, aga kui me temalt selle kohta küsisime, vastas ta, et ei pidanud meiega arutamist vajalikuks.“

Muusikakooli hoolekogu tegi vallavalitsusele ja -volikogule kolimise kohta järelepärimise. Vastuseks saadi, et muretsema ei pea, ruumid saavad olema suurepärased. Ükski vallaametnik ei tulnud muusikakooli kollektiivile kolimise vajalikkust selgitama. Ainus üldkoosolek, mille muusikakooli hoolekogu ja õpetajad ise kokku kutsusid ning kus olid kohal ka vallaametnikud, toimus 9. oktoobril. Sellel kokkusaamisel tunnistas vallavanem, et kommunikatsioon on olnud halb, ning palus vabandust, et arutellu ei kaasatud muusikakooli õpetajaid, eksperte, hoolekogu ega lapsevanemaid.

Samal päeval kohalikus lehes ilmunud artiklis arvas ta, et kõige optimistlikumate plaanide järgi kolib muusikakool juba veebruaris. See ehmatas õpetajaid, sest uutes ruumides ei olnud remont alanudki. Õpetajad pöördusid Eesti muusikanõukogu poole, kes tutvus materjalidega, ning muusikanõukogu president Ivari Ilja saatis kirja põhjendusega, miks muusikakooli ühendamine põhikooliga ei ole hea. Ka Eesti muusikakoolide liit ei kiitnud kolimisplaani heaks. Paraku ei võetud vastuargumente arvesse.

Et probleemile tähelepanu juhtida, otsustasid MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl ja lapsevanemad pöörduda kohtusse ning vaidlustada ekspertarvamustele toetudes ruumide sobivus ja ehitusloa õiguspärasus, kohus aga ei võtnud hagi menetlusse. Suhted koolis läksid sealtpeale veel rohkem sassi.

Õpetajad ei julge rääkida

Muusikakooli õpetajad on nõus koolis toimuvast rääkima üksnes anonüümselt. „Inimesed ei julge riskida töö kaotusega, sest väikeses kohas ei ole uut töökohta lihtne leida,“ tõdeb üks õpetaja. „Paljudel on hirm, sest sel kevadel koondas direktor kokkuhoiu sildi all ühe õpetaja, väites, et sügisest talle enam tööd pakkuda ei ole, kuigi tegelikult oli õpetajal peaaegu täiskoormus. Samal ajal võttis ta ametisse uue solfedžoõpetaja.“

Paradoks on seegi, et tegu oli staažika klaveriõpetaja Eva Tauliga, kes tänavu pälvis kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali pedagoogi tunnustuspreemia ja keda õpilased väga hindavad. Kollektiivis teatakse, et klaveriõpetaja koondamise taga oli asjaolu, et õpetaja julges avalikult muusikakooli kolimise ja töökorralduse teemal kaasa rääkida. Muuhulgas nõudis ta õppenõukogude protokollimist, mida direktor vajalikuks ei pidanud. Lastevanemad said õpetaja koondamisest teada alles sügisel ning muusikakoolist lahkus seepeale ka mitu tema õpilast.

Ka teistele õpetajatele on direktor korduvalt öelnud: kellele siin ei meeldi, otsigu endale teine töökoht. Õpetajad tunnistavad, et neid häirib koolijuhi üleolev suhtumine ja juhtimisstiil. „Direktor on hea organisaator ja projektide kirjutaja, ta on koolile lisaraha ja võimalusi välja võidelnud, aga inimestega suhelda ta ei oska. Ta on õpetajate peale ka korduvalt häält tõstnud, neid naeruvääristanud ja alandanud,“ toovad õpetajad välja.

Suvel muusikakoolis tehtud anonüümses rahuloluküsitluses märkisid õpetajad, et direktorit on muusikakoolis harva näha, ta ei tee õpetajatega koostööd, otsuseid teeb aga ainuisikuliselt ega kaasa kolleege õppetööd puudutavatesse küsimustesse.

Asju ei aeta avatult

Tänavune õppeaasta algaski muusikakoolile uues hoones, kus praeguseni ei ole õpetamiseks normaalseid tingimusi, sest ehitustööd on lõpule viimata. „Kui me puhkuselt tulles hakkasime klassides asju paika sättima, selgus, et põrandad ja seinad kostavad läbi ning ruumid kajavad nii, et see segab tööd,“ räägivad õpetajad. Pilliõpetajad peavad paluma lapsi vaiksemalt mängida, sest detsibellid ületavad kõrva taluvuse piiri. Solfedžoklassis on alt bändiklassist kostvate helide tõttu äärmiselt raske keskenduda. Terve päeva jooksul ei saa õpetaja teha tundi, kus kõrvalised helid ei segaks.

Lapsed on õpetajatele korduvalt öelnud, et vanas majas oli palju parem. Selles majatiivas pole isegi WC-d, selle kasutamiseks tuleb minna maja teise otsa. Töömehed tulid lakke ja seintele akustilisi plaate paigaldama alles eelmisel nädalal. Kõigi jaoks on arusaamatu, kuidas sai vallavalitsus 31. augustil anda poolikult remonditud ruumidele kasutusloa.

Halb üllatus tabas õpetajaid viimasel palgapäeval, kui pangakontole laekunud töötasu oli arvatust tükk maad väiksem. Õpetajate sõnul oli kevadel toimunud arenguvestlusel direktoriga juttu, et vald nõuab sügisest palgafondi 15% kokkuhoidu ja normkoormus tõuseb. Kuna direktoril puudus veel septembris ülevaade järelejäänud palgafondist, jäädi ootama palga ja koormuse teemal individuaalseid läbirääkimisi nagu igal sügisel. Selle asemel saatis direktor kaks päeva enne palgapäeva õpetajatele meilile allkirjastamiseks mõeldud lepingu muutmise lisa koos koormuslehega.

Selgus, et normkoormust on tõstetud kokkulepitust rohkem, lisaks vähendatud õpilaste individuaaltundide mahtu. Teisisõnu on õpetaja töötasu arvelt kokku hoitud kahest kohast. „Seaduse järgi ei saa töölepingut ühepoolselt muuta, kuid direktoriga kohtuda ei olnud võimalik, sest tal oli kogu aeg kiire,“ ütleb üks õpetaja. „Palgafondi kokkuhoiu osas oleks iga õpetaja soovinud teha oma ettepanekuid vastavalt koormuses olevale tundide mahule.“

Õpetaja vajab usaldust

Muusikakooli õpetajaid on süüdistatud selles, et nad on stagnaaegsed ega soovi uuendustega kaasa minna. „Kas ebakvaliteetsed ja nõuetele mittevastavad ruumid on uuendus?“ küsivad õpetajad. „Muusikaharidus on oma olemuselt konservatiivne. Neurootiliselt ühest projektist teise kalpsamine, jättes eelmise veel lõpetamatagi, ei suuda tagada meie muusikahariduse jätkusuutlikkust. Ometi on muusikakoolid just selleks ellu kutsutud. Õpetajad, ka staažikad, on igati avatud uuendustele, mis jäävad mõislikkuse piiridesse. Pea neljakümneaastase staažiga pedagoogi käe all tegutsevad rivitrummiansamblid on üks näide, kuidas kooliellu on toodud midagi teistsugust, uut ja samas vajalikku. Meie pilliõpilased on konkurentsivõimelised edasiõppijad nii Tallinna muusikakeskkoolis kui ka Viljandi kultuuriakadeemias. Kõige selle saavutamiseks vajavad õpetajad koolirahu ja usaldust, et nad on oma eriala valdavad spetsialistid, kes teevad oma tööd suurepäraselt. Seda pole ju ometi palju palutud?“

Koostöö ei toimi

Lapsevanem Eva Kruuse, kes kuulub nii Pärnu-Jaagupi põhikooli kui ka muusikakooli hoolekogusse, ütleb, et koostöö koolis kahjuks ei toimi. „On normaalne, et hoolekogu saab ja peabki kooli olulistes otsustes kaasa rääkima, aga meil on tihtipeale vastupidi. Tullakse kokku, direktor ütleb, kuidas asjad on, ja hääletatakse, olemata võib-olla teemaga täpsemalt kursis. Näiteks võeti sel aastal põhikooli esimesse klassi vastu 24 asemel 26 õpilast, mis seaduse järgi eeldab hoolekogu nõusolekut. Antud juhul hoolekogu ei kaasatud ja nõusolekut küsiti tagantjärele. 15. septembril kutsus direktor hoolekogu kokku, et asi ära vormistada.

Muusikakooli kolimisplaaniga seoses möödunud aastal hoolekogu koosolekut ei toimunudki, see kõik tuli hoolekogule, õpetajatele, lastevanematele ja lastele ootamatult ja suure üllatusena. Kuna läbirääkimisi ei peeta, ettepanekutega ei arvestata, kommunikatsioon ei toimi ning seaduslikku jõudu hoolekogul pole, tekib küsimus, miks hoolekogu üldse vaja on ja mis on hoolekogu funktsioon.“

Eva Kruuse lisab, et käis esimesel septembril lapsi kooli saates nii põhikooli kui ka muusikakooli aktusel ning mõlemas koolis tulid mitu õpetajat talle kurtma, et koolis on õhkkond halb. „Samas aga ei julge keegi valjult midagi öelda. Pidupäevakõnedes räägitakse kõlavaid sõnu, aga õpetajad on koolis hirmu ja pinge all. Lapsevanemaid, kes sõna võtavad ja küsimusi esitavad, ei saa õnneks koondada ega vallandada. Minu hinnangul ei toimi meeskond ühtsena, mis viitab juhtimisprobleemile. Riikliku organisatsiooni edukas toimimine peaks praegusel ajal käima siiski kaasamise ja koostöö põhimõttel ning seadusandlikku raamistikku järgides.“


Katrin Kohjus.

Pärnu-Jaagupi põhikooli ja muusikakooli direktor Katrin Kohjus, kas olete nõus, et muusikakoolis ei ole olnud viimase aasta jooksul hea õhkkond?

Loomulikult olen. Muusikakooli hoolekogu esimees on külvanud palju pahandust ja halba ning sellega kooli kompromiteerinud. Ainuüksi tema viimases ajaleheartiklis oli kümme valeväidet. On olnud päris keeruline tulla toime selja taga toimuvaga. Mina pean probleemiks seda, et üks lapsevanem võttis kätte ja küttis väikses kogukonnas Facebooki kaudu lapsevanemad ja õpetajad üles, selle asemel et koostööd teha. Minu viga on, et ma ei tabanud ära, et selja taga nii palju musta tööd tehakse. Mulle meeldib suhelda silmast silma, mitte käia tagatubades susserdamas. Õnneks on inimesed aru saamas, kes on kes, ning elu muusikakoolis hakkab tasapisi taas rahulikumas taktis kulgema.

Õpetajad väidavad, et teete otsuseid ainuisikuliselt ega arvesta nendega.

See ei ole nii ja kindlasti ei väida seda kõik õpetajad. Mul on õnneks kõik kohtumised dokumenteeritud ja e-kirjad alles. Koolijuhte ründavadki need õpetajad, kes tahavad oma mõtted läbi suruda ega taha koostööd teha.

Tahan rääkida ka oma versiooni muusikakooli kolimise loost. Mõni aasta tagasi tehti SA Innove rahastuse toel põhikooli koolimajas remont, kuna Pärnu-Jaagupis kadus gümnaasiumiosa ja jäi ainult põhikool. Et tegu oli ruumide optimeerimisega, kolis kogu koolipere pärast remonti A-korpusesse, B-korpus jäi vabaks. Seal oli pikapäevarühma ruum, kunstivahendite ruum, laoruum, bändiruum, mida ka muusikakool kasutas. Muusikakool asus endises lasteaia renoveerimata hoones, mille koridorid olid kitsad, seinad kostsid läbi ja päikseliste ilmadega oldi palavuses ja õhupuuduses. Kui ma 2015. aastal Pärnu-Jaagupisse koolijuhiks tulin, tegin ühe esimese tööna põhikooli soklikorrusel vabana seisnud ruumi ansambliruumi.

Eelmise aasta juunis käis vallavolikogu majanduskomisjon ruume vaatamas, eesmärk oli leida kokkuhoiukohti. Komisjon leidis, et kolme maja renoveerimise ja ülalpidamise asemel oleks õige ühest loobuda ja renoveerida kaht maja. Põhikooli lõpuaktusel palus vallavanem, et teeksin plaani, kuidas muusikakool B-korpusesse ära mahuks. Mulle tundus muusikakooli kolimine põhikooliga ühte majja mõistlik, sest lapsed on suures osas samad. Muusikakooli toomine põhikooli majja võimaldab ruume ristkasutada, mida paljud koolid ka teevad. Mõne teise asutuse toomisel B-korpusesse seda võimalust ei oleks. Sain aru, et nii muusikakooli kui põhikooli arengu huvides ei ole mõtet valla soovidele vastu seista.

Kas arutasite kolimise plaani ka muusikakooli õpetajatega?

Õpetajatel oli selleks ajaks puhkus alanud, kui vallavanem ruumiplaani ideega tuli. Ma ei arvanud, et kolimise plaanidega juba augustis edasi liikuma hakatakse. Kaasasin majandusala juhataja, kes on ruumiplaanidega rohkem kursis kui õpetajad. Tegin plaani suve hakuks valmis ja augustis informeerisin õpetajaid, et vallal selline mõte on. Sealt läkski pahandus lahti. Üks õpetaja ütles kohe, et tema hakkab võitlema ega koli kuhugi, kuulamata ära argumente. Tekkis mingi tuumik, kes hakkas kolimise vastu töötama, alusetuid süüdistusi esitama, ka lausvalet levitama. Kuna osa õpetajate eesmärk oli mitte kolida, võeti appi kõik, mis vähegi takistusena tundus. Kui detsembri lõpuks saadi aru, et ikkagi kolimiseks läheb, muudeti taktikat, loodi MTÜ, vaidlustati ehitusluba, kaevati vald kohtusse. Tagantjärele olen mõelnud, et oleksin pidanud end algusest peale jõulisemalt kehtestama. Mina püüdsin kõigist osapooltest aru saada ja autoritaarne juhtimisstiil, mida mulle püütakse omistada, ei ole kindlasti mulle omane.

Miks ei võinud omavahel asju selgeks rääkida?

Korraldasin infokoosolekuid regulaarselt ja õnneks on säilinud ka infokirjad, mis ma õpetajatele saatsin. Siiski arutati asju sageli ka minu juuresolekuta. On kahju, et hoolekogu esinaine ei tulnud minu juurde kordagi jutuga, et istume maha ja püüame koos lahendusi leida. Selle asemel on ta korduvalt ajakirjanduses sõna võtnud ja igale poole kaevanud. Leian, et selline inimene ei saa hoolekogusse kuuluda ega kooli esindada. Koolil on õigus oma asju ajada, mitte nii, et lapsevanem muudkui sekkub ega lase tööd teha.

Kui palju te otsuste tegemisse kolleege kaasate?

Arvan, et päris palju. Kaasamisel on alati kaks poolt: kes ei taha olla kaastatud, see kaasa ei tule ning hiljem heidab ette, et teda ei kaasatud. Kui direktor nagu Muhv endale kirju kirjutab, et olge head ja avaldage arvamust, eskiisjoonis on selline, aga keegi ei vasta, siis ei saa seda talle hiljem ette heita.

Kuidas juhtus nii, et muusikakooli jaoks remonditud ruumid ei vasta nõuetele?

Tuleb tunnistada, et projekteerija ja ehitaja ei teinud ilmselt oma tööd kõige paremini, millele nüüd püüame lahendusi leida. Vallavalitsuse valik oli kaasata akustik alles siis, kui mööbel juba paigas. Augustis käiski akustik kohal, andis soovitused ja septembri lõpus paigaldati vajalikud akustilised plaadid. Teine asi, mida projekteerija ja ehitaja ei teadnud, oli lagede ja põrandate läbikostvus. Vana maja ehituse käigus võib ilmneda igasuguseid asju. Küsimus ongi, kas otsida lahendusi või leida probleeme. Isegi kui oleksin õpetajad kaasanud, poleks ka nemad teadnud. Igaüks jäägu ikka oma liistude juurde.

Miks koondasite kokkuhoiu eesmärgil klaveriõpetaja, samas võtsite tööle uue solfedžoõpetaja? Kus on siin kokkuhoid?

Võtsin uue õpetaja tööle üheks aastaks, kuna ühel õpilasel oli oma õpetajaga konflikt. Direktoril on õigus eelarve piires koolielu korraldada ja olen seda teinud alati lastest lähtuvalt ning nende huvides. Ma ei tahaks kommenteerida enda ja klaveriõpetaja omavahelisi töövestlusi, ütlen ainult, et kedagi ei saa millekski sundida. Ma ei väida, et ta halvasti õpetas, aga las ta töötab seal, kus ta tahab tööd teha.

Kas on tõsi, et olete õpetajatele öelnud: kui ei meeldi, mine ära.

Selliselt väidetuna ei ole see tõsi. Küll aga olen avaldanud oma arvamust, et inimene teeb hästi tööd seal, kus talle meeldib tööd teha. Ja töötamise koht on tänapäeval vaba.

Kuidas tekkinud olukorras edasi minna?

Kool on end uutes ruumides sisse seadnud ja õppetöö on alanud. Ka ruumide akustika sai paika. Veel on vaja stuudio lagi helipidavamaks muuta. Mitmed õpetajad on tulnud mulle ütlema, et uued ruumid on ilusad, ruumikamad. Hiljuti korraldasime puhkpilliõpetajaga koostöös Halinga XIV puhkpillifestivali, kus oli rekordarv osalejaid. Oleme väsinud kirgede üleskütmisest ja soovime rahus teha oma tööd. Loodan, et ka hoolekogu esinaine mõistab seda.


Tarvi Tasane.

Põhja-Pärnumaa valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Tarvi Tasane, kas olete muusikakoolis valitsevate pingetega kursis?

Pinged võivad seal olla küll, sest seoses kolimisega ei ole mõned õpetajad ja lapsevanemad endiselt hetkeseisuga rahul. Loodetavasti on üks pinge allikas nüüd vähem, sest praeguseks on paigaldatud akustilised lae- ja seinaplaadid, mis läksid täiendavalt maksma üle 7000 euro, 156 000 eurot kulus remondi peale varem.

Miks praeguses raskes majandusolukorras üldse muusikakooli kolimine ja kulukad renoveerimistööd ette võeti?

Kuna haldusreformi käigus vallad ühinesid ning uut suurt valda tuleb vaadata kui tervikut, peavad vallavalitsus ja -volikogu otsima kokkuhoiukohti. Et üks amortiseerunud hoone valla bilansist välja saada, tuligi muusikakool põhikooliga ühte majja kolida. Muusikakooli endistesse ruumidesse on plaanis kolida halduskeskus, kus on töötingimused, mis ei kannata kriitikat.

Kuidas sai vallavalitsus anda augusti lõpus kasutusloa ruumidele, kui praeguseni ei ole kõik valmis?

Me ei saa ühegi hoone puhul öelda, et koheselt on kõik valmis. Koolimööbliga tekkisid tarneprobleemid, need ei jõudnud õigeks ajaks, samuti ei saanud me kohtusse tehtud avalduse tõttu töödega planeeritud ajal alustada. Kooliaasta alguseks olid ruumid õppetööks valmis. Kuna hoonel on veel garantiiaeg, võib töö käigus igasuguseid apsakaid välja tulla. Akustik oligi plaanis kutsuda siis, kui ruumid on valmis ja mööbel sees. Seda ütlesime ka hoolekogus. Uued muusikakooli ruumid on võrreldes eelmistega suurepärased ja veel paremaks saavad.

Õpetajad ei ole koolijuhi suhtlemisstiiliga rahul. Kas selle murega on teie poole pöördutud?

Keegi ei ole sellise murega minu poole pöördunud. Minul koolijuhile etteheiteid ei ole, usaldan koolijuhti 100%. Pigem on mulle silma jäänud, et probleeme tõstatatakse sotsiaalmeedia kaudu, mitte silmast silma kohtudes ja rääkides.

Kelle poole õpetajad peaksid pöörduma, kui direktor nende arvamust kuulda ei võta?

See jutt ei vasta tõele. Direktor teeb väga head tööd, ta teeb rohkem, kui temalt palutakse. See, mis praegu toimub, on täielik jama, see on väikese seltskonna poolt külajuttude põhjal fabritseeritud draama, mille taga on isiklik vihkamine. On näha, et Facebooki postitustes püütakse provotseerida ja intriigi üles tõmmata, aga kogukond ei tule sellega kaasa. Väikeses kogukonnas suheldakse omavahel, mitte ei aeta asju sotsiaalmeedia ja ajakirjanduse kaudu. Me ei ole midagi salaja teinud, valla arengukava arutelu oli avalik, koosolekud, kus neist asjadest räägiti samuti avalikud. Tule kohale, räägi, anna nõu!

Kas koolis valitsevas rahulolematuses on ka juhil oma vastutus?

Loomulikult on, juht vastutab kõige eest. Tuleb probleemid kollektiiviga selgeks rääkida ja edasi minna ning seda meie koolijuht kindlasti ka teeb.

Mis oleks praeguses olukorras lahendus?

Lahendus on see, et muusikakool on saanud endale märkimisväärselt paremad ruumid. Lapsevanemad ja lapsed on õnnelikud ning me püüame anda parima, et tingimusi veel paremaks teha. Direktori ja õpetajate vahelised arusaamatused on omavahelises suhtluses lahendatavad. Usun, et ka rahulolematud õpetajad ning üksikud lapsevanemad saavad aru, et kõik on tehtud selle nimel, et meie õpilaste õpitingimused läheksid paremaks.


KÜSIMUS-VASTUS

Kuidas haridusministeerium saab olukorra lahendamisele kaasa aidata?

Hille Voolaid.

Hille Voolaid, HTM-i välishindamisosakonna asejuhataja:

Meie osakonna pädevuses on viia läbi järelevalvet ja hinnata koolis tehtava õppe-kasvatustöö õiguspärasust. Teine ja sama oluline pool tööst on meie poole pöördunud õpetajate, lapsevanemate, teiste kodanike nõustamine ning probleemide lahendamine.

Antud juhtumiga keegi meie poole pöördunud ei ole. Kui seda oleks tehtud, oleksime kindlasti võtnud ühendust omavalitsusega: andnud nõu tekkinud probleemid kogukonnas rohkem lahti rääkida ja selgitada, vajadusel ümarlaudu korraldada, eksperte kaasata. Hoolimata sellest, et munitsipaalhuvialakooli tegevusega seotud otsused teeb kohalik omavalitsus, saame omalt poolt anda soovitusi, kuidas omavahel paremini kommunikeerida ja läbi rääkida.

Kui on tekkinud konflikt kohaliku omavalitsuse ja kooli vahel, soovitame omavalitsusjuhtidel kutsuda kokku hoolekogu esindajad ja inimesed, keda need otsused puudutavad. Kui ei ole täpselt teada, millal ja millest erimeelsused tekkisid, millised on olnud omavahelised kokkulepped, mida omavalitsus on teinud olukorra lahendamiseks, tuleb ka seda analüüsida. Nii või teisiti on vaja ühe laua taha istuda ning omavahel asjad läbi arutada ja selgeks rääkida.