Kuidas aidata vene õppekeelega kooli?

2. okt. 2020 Janar Sõber TÜ magistrant - 4 kommentaari
Janar Sõber.

Miks on meie vene õppekeelega koolid PISA testides eesti koolidest nõrgemad? Miks on neil ka põhikooli lõpueksamite tulemused tagasihoidlikumad?

Sellised küsimused tekkisid mul oma magistritööd kirjutades PISA 2018 tulemusi uurides. Silma hakkas huvitav asjaolu, millest seni pole eriti räägitud: meie vene noorte õpitulemusi mõjutab nende sotsiaal-majanduslik ja kultuuriline taust – perekonna sissetulek, vanemate haridustase ja ühiskondlik positsioon jne – isegi vähem kui eesti õpilaste õpitulemusi. Teiste sõnadega, vene õpilaste kehvem kodune olukord ei vii nende õpitulemusi oluliselt alla. Seega ei jää vene õppekeelega kool maha mitte õpilaste koduse tausta tõttu, vaid mingil muul põhjusel.

Analüüsisin oma magistritöös nii PISA 2018 kui ka põhikooli 2017/2018. õppeaasta lõpueksamite tulemusi. Andmeid kogusin 5117 õpilaselt. Statistilise andmebaasi analüüsist selgus, et eesti õppekeelega kooli õpilaste sotsiaal-majandusliku tausta − ESCS (index of economic, social and cultural status) indeksi seos oli PISA testides kõrgem kui vene õppekeelega koolide õpilastel. Teiste sõnadega: eesti õpilasel mõjutab tema päritolu õpitulemusi ja seega ka PISA tulemusi rohkem kui vene õpilasel.

Lisaks uurisin sotsiaal-majandusliku tausta seotust õpilase õpitulemustega põhikooli lõpueksami tulemuste põhjal. Korrelatsioonanalüüsist selgus, et ESCS indeksi ja põhikooli lõpueksami tulemuste vahel on sarnane seosemuster kui PISA testi tulemustega. *

Põhikooli lõpueksamid

Kas vene kooli mahajäämus ilmneb ka põhikooli lõpueksamite puhul? Selgus, et eesti koolide tulemused on tõesti siingi paremad. Et PISA testis võivad eesti ja vene kool erinevaid tulemusi saavutada, on üldiselt arusaadav, sest see test tuleb n-ö väljastpoolt. Ent Eesti oma lõpueksamid peaksid olema ju vene koolidele ja õpetajatele ammugi tuttavad. Miks siis siingi tulemused erinevad?

Vene õppekeelega koolide mahajäämus on tõsine sotsiaal-majanduslik ja ka poliitiline probleem, mille põhjuste väljaselgitamine aitaks olukorda mõista ja tasandada, seda enam, et mahajäämus on päris suur – ligi üks õppeaasta. PISA tulemuste analüüs viitab asjaolule, et üsna tõenäoliselt on meie vene kooli õppeprotsess vähem efektiivne, mis tähendab omakorda, et vene keeles õppimine läheb maksumaksjale kulukamaks kui eesti õppekeeles õppijate koolitamine. Indiviidi vaates ei ole see vene õppekeelega koolide õpilaste suhtes ka õiglane, kui nad ei edene eesti kooli õpilastega võrdses tempos, sest see võib anda siirdeid nii edasiõppimisse kui hilisemasse tööellu. Ja lõpuks ei toeta nii suur erinevus lõimumisprotsesse Eesti ühiskonnas.

Hoolimata eesti ja vene õppekeelega õpilaste tulemuste erinevusest, pääsevad Eestis kõik õpilased hästi ligi kvaliteetsele haridusele. Uuritud koolides arvestatakse üldjuhul õpilaste puhul võrdsete individuaalsete võimalustega, olenemata laste keelest ja kodusest sotsiaal-majanduslikust või kultuurilisest taustast.

Mida ütlevad varasemad uuringud?

PISA testis on leitud, et üks aasta õppimist annab õpilase sooritusele üldjuhul juurde keskmiselt 39 punkti. PISA testi järgi on vene õppekeelega koolide õpilaste mahajäämus PISA testi tulemustes eesti õppekeelega koolis õppivatest õpilastest terve õppeaasta. Minu uuringust selgus, et sarnane mahajäämus on ka põhikooli lõpueksamite tulemustes.

Leitud erinevused on märkimisväärselt suured ja ilmselt põhjustatud mitme teguri koosmõjust.

2014. aasta jätku-uuringu „Muukeelne laps Eesti koolis“ lõpparuandes toodi välja suundumus, et emakeelsete ja kakskeelsete õpilaste erinevused matemaatika soorituses aja jooksul (3.–7. klass) vähenevad. Käesolevas uuringus aga selgus, et eesti ja vene õppekeelega õpilaste matemaatikaeksami tulemuste vahel on 9. klassi lõpus ikka veel oluline erinevus. Miks on see nii? Varasemates uuringutes on toodud välja, et eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste tulemuste erinevust võib põhjustada meie riiklik õppekava. Näiteks uuringus „Muukeelne laps Eesti koolis“ 2009.−2011. aastal tõdetakse, et meie riiklik õppekava ei ole õpilastele jõukohane, raske on see eriti muukeelsete laste jaoks.

Lisaks õppekavale on toodud erinevuste põhjustena välja õpetajatest ja keskkonnast tingitud mõju. Vene koolide õpetajate vaatluse põhjal on järeldatud, et sealsed õpetajad oskavad kasutada digivahendeid, kuid vajavad täienduskoolitust õppematerjalide kriitilise valiku, sh kvaliteedi hindamise osas. Samas uuringus toodi välja, et vene õppekeelega koolid vajavad õpetajate hinnangul nüüdisaegseid venekeelseid õppematerjale ning laboratooriumide sisustust tuleb uuendada. PISA 2018 uuring toob välja, et enamik koolikliima näitajaid on vene õppekeelega koolides kehvemad kui eesti õppekeelega koolides: vene koolide õpilased tunnevad nõrgemat seotust oma kooliga (neil on raske leida koolis sõpru, tunda end seal hästi), nad kogevad rohkem kiusamist, nad puuduvad koolist rohkem, nad tunnevad, et koolis väärtustatakse koostööd vähem, ning tajuvad madalamalt õpetajate toetust. Ka õpetajate entusiasm õpetamisel oli madalam kui eesti õppekeelega koolides.

Lugemistulemuste erinevust, kus meie vene õppekeelega kooli mahajäämus eesti õppekeelega koolist on PISA-s koguni 49 punkti, võib selgitada ka asjaolu, et Eesti vene õppekeelega koolides on palju õpetajaid, kes on saanud hariduse väljaspool Eestit, näiteks Venemaa või Ukraina kõrgkoolis, kusjuures vene keel oli nende jaoks emakeeleks vaid umbes pooltel juhtudel. Keelt ei õpita ju ainult keeletundides. Seevastu eesti õppekeelega koolis õpetavad enamikku õppeaineid eesti keeles kõnelevad õpetajad.

Kõigest hoolimata liiguvad meie vene õppekeelega koolide õpilaste tulemused tõusvas joones. Lugemistulemustes oli meie vene õppekeelega kool 2018. aasta PISA testis OECD keskmistest viie punkti võrra ja Vene Föderatsioonist 13 punkti võrra kõrgemal. Sama aasta PISA matemaatika tulemus oli 17 punkti kõrgem kui OECD keskmine ja 14 punkti kõrgem Venemaa keskmisest. Andreas Schleicher, OECD hariduse ja oskuste direktoraadi juht, on öelnud, et kõige parem vene kool on Eestis.

PISA ja meie lõpueksamid

Huvitav on PISA matemaatikatesti ja meie 9. klassi matemaatika lõpueksami võrdlus, mis näitab, et PISA matemaatikatest koosneb pigem rakendamistasandi ülesannetest, meie põhikooli lõpueksamil on ülekaalus aga äratundmis- ja analüüsitasandi ülesanded. Lihtsustatult – PISA matemaatikatest põhineb rakendusmatemaatikal ja põhikooli matemaatika lõpueksam on pigem teoreetiline. Kas seegi asjaolu võib põhjustada eesti ja vene kooli erinevaid tulemusi matemaatikas?

Mõnevõrra üllatab see, et põhikooli lõpueksamite sisu erineb aineti. Näiteks eesti keele eksamist on 50% rakendustasandi ülesanded, matemaatikas on aga rakendustasandi ülesannete maht 30%. PISA mõlemad testid on praktilisemad, sisaldades suuremat hulka rakendustaseme ülesandeid. Arvestades aga Eesti tulemusi, õigemini meie kõrget kohta nii Euroopas kui maailmas, näib, et teoreetilisele matemaatikale keskendudes omandavad õpilased ka praktiliste ülesannete lahendamise kui mitte tipptasemel, siis vähemalt keskmisest paremal tasemel. Samas võib just rakendusülesannetele keskendumise vähesus koolimatemaatikas olla põhjus, miks meil on matemaatikas vähem tipptasemel sooritajaid.

Kaks järeldust

Õpitulemusi mõjutab väga palju see, kuidas õppimisse suhtutakse. Õpetaja hool on luua klassiruumis õppimist toetav õhkkond. Rahvusvahelisi uuringuid nagu PISA jt läbi viies on vaja selgitada õpilastele süvenemise vajalikkust.

Kaaluda tuleks põhikooli matemaatika ainekavas rakendusliku iseloomuga ülesannete ehk probleemülesannete osakaalu suurendamist. See peaks tõstma õpilaste mõtlemise võimekust ja ka oskust oma teadmiste põhjal midagi uut luua.

*Regressioonianalüüsi käigus selgus, et ESCS-i indeksi muutus ühe ühiku võrra mõjutab PISA ja eksamite tulemuste varieeruvust eri keelegruppide vahel statistiliselt oluliselt. Eestikeelsetes koolides on muutused punktides PISA-s 29 ja eksamites vastavalt neli punkti. Venekeelses koolis on mõju suurim PISA matemaatika tulemusele – 25 punkti. Täpsemad tulemused tabelis.


4 kommentaari teemale “Kuidas aidata vene õppekeelega kooli?”

  1. Helene Roolaid ütleb:

    Olles õpetanud (huvikoolis) nii eesti- kui ka venekeelsets koolide õpilasi, märkasin samuti vene õpilaste olulist mahajäämust elementaarsetes humanitaarvaldkonna küsimustes. Näiteks ei teata, mis juhtus 1812.a. (Venemaa ajalugu!), tundmatu on ka Puškini muinasjutt “Tsaar saltaan”(pakutakse “Tsaar sultani”). On märgata, et vene koolide õpilased ja nende vanemad ei usalda kooliharidust ega eelda, et kool peaks aine selgeks õpetama. Massiliselt käiakse lisa-(era-) tundides erinevates õppeainetes, aga eriti just inglise keeles. Reeglina tulemusteta – keeli ei osata. Skandaalne on olukord eesti keelega. Kaudsete märkide järgi tundub mulle, et vene koolides on oluliselt suurem korruptsioon (meelehea õpetajatele) ja onupojapoliitika (tööle võetaksee ja tööl hoitakse juhtkonnale sobivaid-mugavaid, kuid ebakompetentseid või siis ebaausaid õpetajaid).
    Kui soovime olukorra paranemist, siis tuleks uurida just seda valdkonda vene koolides.

  2. Peep Leppik ütleb:

    No näete, KOLLEEGID,
    kui meie käsutuses tõsiteaduslikku VÕRDLUSMATERJALI ei ole, siis võime arvata mida tahes… Vastupidi kolleeg Roolaiu muljele, on minul lausa vastupidised – just vene koolide lõpetajad on paistnud minu kursustel paaril viimasel aastal silma palju parema MÕTLEMISVÕIME ja HUVIGA õpitavasse võrreldes eesti õpilastega …

    Ja noorele autoril soovitan mitte raisata rohkem aega PISA tulemuste “uurimisega” vaid võtta mõned 20.sajandi aine- või arukuse (IQ) testid, millega määrata meie õpilaste taset (kasvõi 1.klassist gümnaasiumi lõpuni) ja siis hakata tegema VÕRDLUSI …

    P.S. PISA ei näita koolis toimuvat – sobib HETKEL just ametnikele!

  3. Janar Sõber ütleb:

    Töö on leitav täismahus aadressil:

    https://dspace.ut.ee/handle/10062/68587

  4. Anu ütleb:

    Lahendus ju üsna lihtne! Vene koolid kinni! Peamine põhjus, miks venelased keeli ei oska, seisneb vene keelde dubleeritud filmide ja saadete vaatamises. Neil polegi põhjust midagi osata või huvi tunda teiste keelte vastu. Teine põhjus on pidev ja kõikehõlmav Eesti vihkamine ning jätkuv Putini igatsemine. Õige on ka eelneva kommentaatori mainitud madala tasemega õpetajad ning mitte millegi eest viite panemine. Aga selles on süüdi ka vanemad, kes õpetajalt viisi välja pressivad. Poliitikud teevad kõik selleks, et venelane eesti keelt ei oskaks.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!