Lasteaialapsed üle Eesti tegid sporti

23.–30. septembrini peeti Eestis juba kuuendat korda üleeuroopalist spordinädalat. Kaheksa päeva jooksul toimusid ka paljudes lasteaedades spordipäevad ja põnevad sportlikud üritused. Ühtekokku osales 310 lasteaiast üle 42 000 lapse ning korraldati 484 spordiüritust.

Tallinna Tuule lasteaias spordivad väikesed ja suured

Tallinna Tuule lasteaias on justkui iga nädal spordinädal, sest liikumisõpetaja Mari-Ann Järve eestvedamisel toimub sportlikke tegevusi palju. Tänavusel spordinädalal viidi läbi traditsiooniks saanud koolieelikute spordipäev ning 8. oktoobril Tallinna maratoni lastejooks.

Nagu igal aastal septembris, korraldas liikumisõpetaja Mari-Ann Järve ka tänavu koolieelikute rühmale „päris“ spordipäeva, kus võisteldi kergejõustikualadel: 60 m jooks, kaugushüpe, pallivise ja teatejooks. Teine samasugune spordipäev on kevadel, et lapsed saaksid oma isiklikke tulemusi ja edusamme võrrelda. „Neil võistlustel mõõdan ja panen kõigi tulemused kirja ning tublimad saavad medali ja diplomi,“ räägib liikumisõpetaja, kes leiab, et võitjaid tuleb hea tulemuse eest tunnustada. „Mõni laps loeb või arvutab teistest paremini, mõni peab hästi viisi ja saab laulukonkursil hea koha, teistest kiiremad ja osavamad lapsed aga paistavad silma spordivõistlusel. Medalid tuleb anda tüdrukutele ja poistele eraldi, sest teise klassi lõpuni ongi tüdrukud kiiremad ja arengus poistest ees.“

Laste lemmikala on jooksmine

Mari-Ann Järve tõdeb, et õpetajaks oldud aastate jooksul ei ole ta kohanud last, kellele ei meeldiks liikuda. Küll aga võib lapse motivatsioon ära kaduda hinnangute andmise tõttu. „Mina ei hinda lapsi ega võrdle üht teisega. Võrdlen last tema endaga: ütlen, et eelmine kord olid tubli, aga seekord suutsid joosta veel kiiremini, sest oled palju harjutanud. Uute laste nimed õpin sügisel ruttu ära, et saaksin liikumistunnis kõiki nimepidi kiita. Mõni laps ei taha kohe kaasa teha, kusjuures sageli tekib tõrge just enesekriitilisel lapsel. Tuleb olla kannatlik ja püüda see barjäär tasapisi ületada, kuni laps on valmis kaasa tegema.“

Laste lemmikspordiala on õpetaja sõnul jooksmine. „Joosta ja hüpata meeldib nii tüdrukutele kui poistele. Muidu on nende eelistused erinevad. Kui tüdrukutelt küsida, mida nad tahavad liikumistunnis teha, vastab enamik, et muusika järgi tantsida, sest tüdrukutele meeldib särada. Poistele seevastu meeldivad meeskonnamängud, pallimängud, maadlus, judo, poks – alad, kus saab teistega jõudu katsuda. Võistlemine on kõigil lastel veres, lapsed võistlevad isegi siis, kui ma võistlust välja ei kuulutagi.“

Liikumisõpetaja Mari-Ann Järve usub, et Tallinna Tuule lasteaeda võib pidada spordikallakuga lasteaiaks, sest lastele meeldib sporti teha ja liikuda on popp. Ta usub, et kui õpetajat ennast asi köidab, köidab see ka lapsi. Teda ennast juhatas lapsena spordi juurde kehalise kasvatuse õpetajast isa, nüüd motiveerib tema omakorda Tuule lasteaia lapsi.

Noorteolümpiale jõudnud vilistlased

Mari-Ann Järve, kes on õppinud klassiõpetajaks ja lisaerialana kehalist kasvatust, alustas tööd 1999. aastal Lasnamäe lasteaed-algkoolis. Esimesed kaheksa aastat andis ta tunde koolilastele, seejärel sai temast liikumisõpetaja lasteaias. 2010. aastal, kui asutus reorganiseeriti Tallinna Tuule lasteaiaks, juhendas ta paar aastat samaaegselt kooli- ja lasteaialapsi.

„Minu kõige esimeses lasteaiarühmas oli palju sportlikke lapsi, kellele pühendasin aega ja tähelepanu,“ meenutab õpetaja. „Alati, kui ma koolilastega Piritale suusatundi tegema läksin, võtsin lasteaiast vanema rühma tragimad lapsed kaasa. Ka siis, kui neil oli parajasti lõunaune aeg.“ Läkski nii, et sellest rühmast lausa neli poissi jõudsid spordis kaugele. Selle aasta jaanuaris Šveitsis Lausanne’is peetud noorte taliolümpiamängudel esindasid Eestit jäähokis kaksikvennad Marek ja Erik Potšinok ja Konrad Kudeviita, kolme peale kokku võideti kaks medalit. Judoka Viljar Lipard pälvis 2019. aastal Aserbaidžaanis toimunud noorteolümpia festivalil pronksmedali. Kõik neli käisid Tuule lasteaias ühes rühmas ja harjutasid Mari-Ann Järve käe all, mis näitab, kui hästi spordiõpetaja töö vilja on kandnud.

Mari-Ann Järve ütleb, et märkab kohe, kui laps on mingi ala peale andekas. „Vanematele olen nõu andnud, et laps ei peaks enne 14. eluaastat ühele kindlale alale spetsialiseeruma, vaid proovima erinevaid alasid. Olen kõrvalt kuulnud, kuidas ema sunnib viieaastast tütart iluvõimlemises käima, tekitades temas sellega pigem vastumeelsust ja trotsi. Laps ütlebki, et kui ta vanemaks saab ja tohib ise otsustada, ta enam trenni ei lähe. Laps, kes on katsetanud erinevaid spordialasid ning kellel on eeldused olemas, leiab ühel hetkel oma ala.“

Liikumisõpetaja kohtub iga rühmaga kaks korda nädalas ning kasutab liikumistegevuseks ettenähtud aega võimalikult sisukalt. Sporditundi tulevad lapsed ja õpetaja alati spordiriietes ning tund on õpetaja arvates korda läinud siis, kui lapsed naha märjaks saavad. Et lasteaia suurel õuealal on ruumi joosta ja mängida, tegutsetakse praegu peamiselt õues. Lisaks on lasteaial oma matkarajad, kuhu liikumisõpetaja rühmadega võimalusel kaasa läheb. Käiakse Kadrioru pargis, Maarjamäe kandis Mäe tänava matkarajal, samuti Pae pargis, kus lapsed puid-põõsaid-taimi tundma õpivad ning vahepeal jooksumänge teevad.

Harjutamine teeb meistriks

Iga kuu püüab Mari-Ann Järve korraldada lasteaias mõne liikumisürituse. Näiteks kasvas spordipäevast välja sportliku mänguasja nädal, kui mänguasja asemel tuleb igal lapsel võtta lasteaeda kaasa spordivahend. „Lapsed on toonud huvitavaid asju: isa korvpalli, vanaisa poksikindad, hantlid, vibu ja nooled,“ muheleb õpetaja. „Pall ja hüppenöör on kõige tavalisemad asjad. Mõnel lapsel neid ei ole ning pere on pidanud vajalikuks need hankida. On hea, kui vanemad hakkavad mõtlema, et kodus võiks olla ka sportlikke mänguasju.“

Liikumisõpetaja on korraldanud jalgrattapäevi, kus kõigepealt tutvutakse liiklusmärkidega ning siis läheb sõiduks. Eelmisel sügisel toimus lehelabürindi jooks: lapsed võtsid ise rehad kätte ja aitasid mahalangenud lehtede vahele rajad riisuda. Talvel tehakse talisporti. „Niipea kui lumi maha tuleb, ajan lasteaia õuele rajad sisse ja algab suusakool,“ räägib õpetaja. „Vanematel, kes soovivad, et laps suusatama õpiks, olen palunud talle suusad kaasa panna. Vahel võtan suusatajad kokku ja käime sõitmas ka kaugemal. Kindluse ehitamine ja lumepallivise kuuluvad samuti talviste tegevuste juurde. Pallivise on lastel kõige nõrgem ala ning seda tuleb õppida ja harjutada.“

Otse loomulikult õpivad mudilased tegema kukerpalli ja proovivad visata hundiratast. Kummikeksu hüpates on hea kõrgushüpet treenida. Lasteaias on toimunud toredaid sportlikke üritusi, nagu isadepäeva tähistamine jäähallis, kus nii isad kui ka lapsed olid uiskudel, kabeturniir ning palli, tõkkejooksu ja hüppenööri meistrivõistlused. Hüppenööriga hüppamise rekord Tuule lasteaias on praegu 127 sulghüpet minutis.

„Tore on vaadata, kuidas lapsed ka õues omavahel olles kogu aeg tegutsevad: jooksevad, ronivad, mängivad jalgpalli või liikumismänge,“ on liikumisõpetaja rahul. „Just nii see peabki olema.“

Mari-Ann Järve 2008. aastal alustatud blogist „Sport Tallinna Tuule lasteaias“ saab lugeda, kui palju põnevat ta aastate jooksul lastega koos ette on võtnud. See on nagu ajaveeb, kust ka vanemad teada saavad, mis parasjagu toimub.

Liikumisõpetaja tähtis roll

Tuule lasteaia direktor Marian Vares ütleb, et lasteaias on sporditegemise vaim kõrge tänu väga professionaalsele spordiõpetajale, kes naudib seda, mida teeb. „Ta veab innustunult kogu seda spordiasja eest ja kaasab ka kõik teised. Ma ei kujuta ette, et lasteaias liikumisõpetajat ei oleks. Liikumine on lapse arenguks väga tähtis ja kust mujalt kui lasteaiast saab laps enne kooliminekut spordi vallas esimesed teadmised ja mängulise ettevalmistuse.“

Direktor on märganud, et laste füüsiline aktiivsus, liikumine ja õues olemine muutub ka lastevanemate jaoks iga aastaga üha tähtsamaks. Ja ehkki võistlusmoment kuulub asja juurde, on laste enda jaoks tulemustest tähtsam osavõtt. Olgu tegu hüppenööri meistrivõistluste või teatejooksuga ümber maja – need on erilised päevad lasteaia igapäevaelus, mida väga oodatakse.

Lasteaias on ka liikumisringid. Üldfüüsilise treeningu ringi viib läbi liikumisõpetaja ise, lisaks saab osaleda judo- ja lastejooga ringis, kus lapsi treenivad oma alal pädevad ja kogenud treenerid. Judo-trenne viivad läbi Barra spordiklubi treenerid Juhan Mettis ja Steven Rothberg, lastejooga treener on Regina Herodes. Direktor ütleb, et lasteaedadele ringide pakkujaid on palju, paraku ka neid, kelle jaoks see on rohkem äri. „Uuest aastast hakkab Tallinna linn õnneks kontrollima, et inimestel, kes lastele treeninguid läbi viivad, oleks treenerikutse,“ selgitab direktor. „Professionaale on lasteaeda raske leida, seepärast ongi mul väga hea meel, et me tänu õnnelikule juhusele sellised inimesed leidnud oleme.“

Ka õpetajad teevad sporti

Viimasel ajal on liikumisharrastusest haaratud ka personal. Sedagi direktori sõnul tänu liikumisõpetajale. „Eelmisel aastal hakkasime osalema rahvaspordiüritustel, millest kasvasid välja Lasnamäe linnaosa lasteaednike ühised spordiüritused. Käisime koos uisutamas, spordiklubis ja Tondiraba kergliiklusteel, kus igaüks võis liikuda oma vahendiga ja omas tempos: kes jooksis, kes kõndis, kes sõitis rulluiskudel või rattal, kes tegi kepikõndi. Tänavu septembris käisime linnaosa lasteaedade kolleegidega Reidi tee promenaadi avastamas. Plaanis on metsamatk.“

Eelmisel õppeaastal koostatud Tuule lasteaia spordistendilt on näha, millist spordiala lasteaia töötajatest keegi on harrastanud või harrastab. Tuli välja, et kaks kolmandikku töötajatest teeb midagi: käib tantsimas, ujumas, jõusaalis, spordiklubis, jooksmas, jalutamas, rattaga sõitmas. Üks õpetaja on olnud nooruses kabemeister, tema hakkas oma rühmaga kaberingi tegema ja lõpuks korraldas kabeturniiri. Kõige ekstreemsemaid spordialasid harrastab direktor Marian Vares ise. Terve eelmise hooaja tegeles ta taliujumisega ning on ära proovinud ka langevarjuhüpped. Ta ütleb, et tegi seda soovist end proovile panna, ning koges, et enda piiridest üle astuda on ühtaegu hirmutav ja vabastav.

Sportimistingimustega lasteaias on direktor pigem rahul. „Kui unistada, võiks majas olla praeguse ühe asemel kaks saali: muusikasaal ja spordisaal, mis annaks rohkem võimalusi. Samas, kui võrrelda mõne kesklinna lasteaiaga, kus õueala koosneb liivakastist ja mururibast, on meie lastel mängu- ja jooksuruumi palju. Kõigile lastele meeldib joosta ja enamasti enne õuest tuppa ei tulda, kui ümber maja on tiir ära tehtud. Seepärast arutasimegi koos liikumisõpetajaga tänavust Tallinna maratoni lastejooksu kavandades, et üks ring ümber maja joosta on laste jaoks juba liiga lihtne. Lasime neil joosta kaks ringi, sest medali saamise nimel tuleb ikka pingutada ka.“

Põlva Lepatriinu lasteaia spordinädal „Õuelust annab reipust ja rõõmu“

Kui ma liigun õues, siis mul tervis püsib põues.

Jooksen, hüppan, mängin palli – see on minu tervisele kalli.

Matkan, ujun, teen rattasõitu, miski pole igavavõitu.

Nende sõnadega võib iseloomustada Põlva Lepatriinu lasteaiapere mitmekülgset spordinädalat. Suurte ja väikeste lepatriinukate häälestamiseks ja eelsoojenduseks toimus ühine väljasõit Taevaskoja matkaradadele juba 18. septembril. Lasteaeda jäid ainult sõimerühmade lapsed ja nemadki otsustasid, et jalutuskäik Intsikurmu on hea ja jõukohane algus sportimisele.

Spordinädalaks planeerisime lustlikke tegevusi igale nädalapäevale. Ka meie head koostööpartnerid ja sõbrad pakkusid omalt poolt põnevaid tegutsemisvõimalusi. Reibas nädal algas 22. septembril linnastaadionil Põlva spordikooli eestvedamisel toimunud Põlva lasteaedade laste jooksuvõistlusega. Tragid spordipoisid tõid sealt Lepatriinu lasteaeda ka mitu võidumedalit.

Rattapäeval, 23. septembril tuletas liikumisõpetaja Silvi lastele meelde rattasõiduks vajalikud tarkused. Kiivri õige kasutamise oskus ja kontroll pidurisüsteemi üle andis rohelise tule ohutuks rattasõiduks Vigurvända rajal, mis oli üles seatud suurele parklaalale. Lapsed olid väga tragid näitama enda teadmisi ja oskusi.

Jalgpalliklubi Lootose treenerid Indrek, Avo, Kaido ja Riina tervitasid 24. septembri pärastlõunal aiarühmade lapsi ja täiskasvanuid Lootose jalgpalliplatsil. Ees ootasid vahvad pallimänguülesanded neljas tegevuspunktis. Tund aega „trenni“ läks justkui linnulennul ja mitmed põnnid jagasid oma elamusi ja muljeid veel järgmiselgi päeval.

Pallipäev 25. septembril ja hüppepäev 28. septembril toimusid taas kord liikumisõpetaja juhendamisel ja rühmaõpetajate eeskujul lasteaia õuealal. Lusti ja rõõmu jagus seitsmes mängupunktis. Melu ja elevust tekitas lastele oma rühma tegevuspunkti leidmine. Kui asukoht leitud, asuti kribinal-krabinal ülesandeid täitma, et ikka kõik punktid saaksid läbitud. Sel päeval olid usinalt ringi sibamas ja mängudest osa võtmas ka lasteaia kõige pisemad. Hüppepall muutus sõimekate jaoks väga populaarseks ja õhtupoolikul enda õueplatsil mängides sai õpetaja lastelt korralduse otsida välja kõik pallivarud.

Spordinädala lõpetasime 30. septembril saalis muusika saatel võimlemise ja tänutseremooniaga. Iga rühma seinal ripub nüüd Eesti olümpiakomitee kujundatud tänukiri ning vahva ja tempoka spordinädala meenutuseks on igal lapsel EOK kingitud logoga punane seljakott.

Põlva Lepatriinu lasteaia tervisemeeskonna nimel
liikumisõpetaja Silvi Kurg

Tibutare lasteaed tegi spordinädalal peresporti

Värskes õhus liigub laps, kobedamaks saab ka paps!

Tabasalu Tibutare lasteaia õuealal peeti Euroopa spordinädala raames 23. septembri õhtupoolikul perespordipäeva.

Sissejuhatuse spordinädalasse tegi Tartus asuv Baltimaade suurim spordi- ja olümpiamuuseum, kes käis Tibutares külas, et tutvustada lastele Eesti kuulsaid sportlasi ja vanu spordivahendeid. Väikestel tibutarelastel oli uudistamist küllaga: nad õppisid seostama spordialasid ja spordivahendeid ning said teada, miks spordivahendid vanasti hoopis teistsugused välja nägid. Lapsed tutvusid tegevuse käigus spordialadega ja nuputasid, milline neist võiks olla nende enda lemmik. Liikumismänge mängides õppisid tulevased sportlased tunnetama keha ning panid proovile osavuse, kiiruse ja tähelepanuvõime. Samuti said lapsed teada, miks on tähtis enne trenni soojendus teha ja pärast trenni puhata.

Õhtusest spordipäevast võtsid osa nii suured kui ka väikesed tibutarelased, nende vennad-õed ja vanemad, et koos nautida liikumist ja sportlikke tegevusi. Spordipäev algas õues ühise soojendusvõimlemisega, edasi tuli läbida mitmeid alasid: täpsusvise tennisepalliga läbi rõnga, kotisjooks, palliralli ja saapavise vastu kurikaid. Laste ja vanemate ühistegevused pakkusid rõõmu, lusti ja võistluspinget kõigile. Eriti meeleolukaks kujunes isade jooksuvõistlus üle mäe pallide kandmisega. Spordipäeva lõpetas piknik, kus iga rühm kogunes oma terrassile, et üheskoos süüa tervislikke võileibasid, juua kuuma piparmünditeed ning vahetada spordipäeva muljeid ja emotsioone.

Suur tänu kõigile, kes Tibutare spordipäeva toimumisele õla alla panid!

Tibutare liikumisõpetaja Anna Sõõrd

Nõlvaku lasteaias tehti tervisesamme ja joosti maratoni

Tervise arengu instituudi soovitusel peaksid eelkooliealised lapsed liikuma päevas kokku vähemalt kolm tundi, sellest 60 minutit sellise intensiivsusega, mis paneb neid hingeldama ja higistama. Eriti oluline on, et liikumistegevused oleksid mitmekesised. Tallinna Nõlvaku lasteaed on tervist edendav lasteaed ning liikumine vaheldusrikkas keskkonnas on meile hingelähedane.

Tänavusel üleeuroopalisel spordinädalal osalesid Nõlvaku lasteaialapsed koos oma vanematega väga tublilt. Juba kolmandat aastat on lasteaia ümber maha märgitud umbes 400-meetrine ring ning loodud peredele võimalus veeta üheskoos aktiivselt aega värskes õhus. Kokku osaleski 82 perekonda, kes ühtekokku läbisid ümber lasteaia 705 ringi. Kokku kogunes nädala jooksul 282 tervislikku kilomeetrit. Kõige tublimad käijad olid 6–7-aastased Karu-Sellide rühma lapsed 303 ringiga, järgnesid 5–6-aastased Allikalapsed 152 ringiga ning 4–5-aastased Liblikad 111 ringiga.

Tänusõnad tublidele lastevanematele, kes sooritasid väärtuslikke samme ja veetsid tervislikult aega koos oma lastega! Kõik osalejad said mälestuseks diplomi ning kosutava terviseampsu.

Lisaks tervisesammude tegemisele osalesid Nõlvaku lasteaias lapsed ka Tallinna maratonil.

Maraton toimus sel aastal tavapärasest erineva olukorra tõttu virtuaaljooksuna, mis tähendab, et iga lasteaed korraldas selle talle sobival ajal ja kohas. Pakkusime ka oma lasteaia lastele seda suurepärast võimalust. Eelnevalt said lapsed kujundada endale sobivad rinnanumbrid ning maratonijooks võis alata. Et sportimine oleks nauditav ja meeldejääv, laulsime-tantsisime vahepunktides kaerajaani ning sooritasime võimlemisharjutusi. Kõik osalejad said kaela Tallinna maratoni medali ja diplomi. Mõne lapse jaoks oli tegu elu esimese medaliga, mida nad uhkusega kandsid ka veel nädal aega hiljem.

Tuleviku lasteaed korraldas omalt poolt 22. septembril Laagri piirkonna lastele vahva nutiseikluse, millest võttis osa ka Nõlvaku lasteaed. Meie tegevuspunktis „Tantsutunnel“ said kõik pered rõõmsalt kaerajaani tantsida. Lusti ja liikumisrõõmu oli küllaga! Tarkusekuu september inspireeris Nõlvaku lasteaia peret väärtustama veelgi enam liikumist ja sportlikku tegevust värskes õhus ning vabas looduses!

Sportlike tervitustega

Nõlvaku lasteaia tervise- ja liikumisõpetaja Meelis Mäekalle