Mobiilsus kutseõppes reaal- ja virtuaalmaailmas

2. okt. 2020 Karmen Trasberg, Tartu ülikooli kutseõpetaja õppekava programmijuht; Ismail Mirzojev, Tartu kutsehariduskeskuse kutseõpetaja - Mobiilsus kutseõppes reaal- ja virtuaalmaailmas kommenteerimine on välja lülitatud
Mobiilsusprojektis pöörati tähelepanu ka virtuaalsele rändele olukorras, kus pandeemia sundis õpirändajaid oma õpingut katkestama. FOTO: TÜ

Tartu ülikooli ja Tartu kutsehariduskeskuse eestvõttel viidi läbi kaheaastane Erasmus+ koostööprojekt õpirändest. Selle tulemusena töötati välja e-õpiobjekt, mille peamine sihtrühm on kutsekoolide õppurid ja õpetajad.

Jõudsime õpirände teema juurde kolm aastat tagasi, märgates, kui vähe on praegu õpetajaks õppijate hulgas mobiilseid üliõpilasi. TÜ-s tervikuna käib õpirändes vaid ca 2% üliõpilastest aastas (270 üliõpilast 12 000-st), samal ajal on kutsehariduse õpiränne palju hoogsam (ca 4% õpilastest ja 15% õpetajatest).

Kui ülikoolis on õpiperiood välismaal tavaliselt 3–12 kuud, siis kutsekoolid lähetavad nii õpilasi kui õpetajaid julgelt ka lühematele õppevisiitidele, praktikale ja töövarjuks. See on ka igati loomulik, sest mobiilsusprogrammidel on üha suurem osakaal individuaalses õpitees. Samuti on väliskogemus oluline erialase identiteedi ja arengu toetamisel.

Sõltumata sellest, kas me räägime lühi- või pikaajalisest või koguni virtuaalsest mobiilsusest, on väljakutse see, kuidas olla valmis eri kultuuride kohtumiseks ühes klassiruumis. Kuidas elada sisse uude kultuuri, õppida ja kinnistada võõrkeelt ja erialaterminoloogiat, võtta vastutus oma elu praktilise korraldamise eest ja harjuda uues rütmis töö- ja õppimiskultuuriga.

Miks üldse õpirännata?

Õpirändega kaasneb isiklik areng ja ülekantavate oskuste treenimine – õpiränne võimaldab harjutada muutustega toimetulekut, eksperimenteerida ja panna ennast proovile uues olukorras.

Õpiränne võimaldab täiendada eriala- ning õpetamisoskusi. SA Archimedese uuringuaruande järgi on kutseõpetaja kõige suurem võit nüüdisajastatud õppemeetodid ja interaktiivsed materjalid, mille kasutamisjulgust õpirände kogemus toetab.

Õpiränne kinnistab erialast võõrkeeleoskust. Olukorras, kus meil on nii palju koostööprojekte ja ühisõppekavade võimalusi, on erialane keeleoskus ja rääkimisjulgus võti.

Õpiränne annab võimaluse kogeda teistmoodi õpi- ja töökultuuri. Kuidas suhtutakse aega, kokkulepetesse, reeglitesse, töö- ja klassiruumi distsipliini – kõik see on õpirände kogemuse osa.

Mobiilsuse kavandamine

Et õpiränne oleks mõtestatud ja eesmärgipärane, on esmalt oluline välja selgitada õpirändaja arenguvajadused õpirände vormist lähtuvalt. Õpetajad hindavad kolme võimalikku õpirände vormi: kursustel osalemine, töövarjuks või õpetamas käimine – just õpetamine ja töövarjuks olemine võimaldavad kokkupuudet reaalse töömaailmaga ja vahetuid kontakte võõrustajaga.

Õpirände projekti planeerimine ja kirjutamine sunnib analüüsima õpetajate pädevusi ja küsima, mida kool konkreetse õpetaja olemasolevate pädevuste kohta teab, mida eeldab ja kuidas ületada nendevahelist lõhet. See võimaldab kavandada õpirännet, mis vastab kõigi asjaosaliste ootustele. Sama on õppijaga. Ka siin on põhjust küsida, milliseid õpiväljundeid konkreetne õpirände vorm toetab ja kus on mobiilsusega kaasnev lisandväärtus kõige suurem.

Paljud varasemad uuringud tõestavad, et õpirände edukus on seotud ettevalmistava tööga. Need õppijad ja õpetajad, kes valmistusid õpirändeks põhjalikumalt, hindasid kõrgemalt saavutatud eesmärke ning jäid oma õpirände kogemustega ka enam rahule.

Kolmas oluline küsimus on, kuidas saadud kogemust pärast õpirännet kasutada. Kui see ei ole juba õppevisiiti kavandades detailselt läbi mõeldud, siis õpirändest tagasi tulles pole sellega enam aega ja motiivi tegeleda. Seetõttu tuleks õpikogemuse jagamine juba ette läbi mõelda ning luua seda toetavad formaadid (õpipäevik, blogi). Arvestada tuleb ju ka sellega, et õpirändes kogetut on vaja hiljem kohandada Eesti oludele ja õpitu ülekandmine ning mõtestamine on edukas siis, kui see algab juba õpirännet kavandades.

MOBVET-i projekt

Eelmainitud põhimõtetest lähtuvalt viisime Tartu ülikooli ja Tartu kutsehariduskeskuse eestvõtmisel läbi kaheaastase Erasmus+ strateegilise koostöö projekti MOBVET (Mobility For Vocational Education and Training). Projekti käigus selgitasime välja need barjäärid ja komistuskivid, mis on takistuseks õpirändele ja väliskogemusest õppimisele. Sellele teadmisele tuginedes lõime e-õpiobjekti, mis pakub praktilist tuge õpirände eel, ajal ja järel. Paindlikku ja interaktiivset keskkonda saavad kasutada nii kutsekoolid kui ülikoolid rahvusvahelise mobiilsuse jõustamiseks.

Lähtusime õpirände kolmeetapilisest toetusest: esiteks visandasime infomaterjalid ja tegevused mobiilsuseks valmistumisel; teiseks töötasime välja õpitekstid ja ülesanded kohanemiseks ja uue kultuuri õppimiseks välismaal olles ning kolmandaks keskendusime väliskogemusest õppimisele ja tagasisidestamisele uuesti kodus olles.

Leidsime, et mobiilsuse toetamiseks on oluline just mõtteviisi muutus, mistõttu alustasime õpirände kasuteguritest: mida võidan sellest mina kutseõppijana, üliõpilasena, õpetajana? Õppetekstide kõrval on praktilised harjutused, enesekontrollitestid, projekti kaudu õpirändel käinute edulood ja ka läbikukkumistest õpitu. Kuigi meie peamine sihtrühm on kutsekooliõpilased ja -õpetajad, püüame oma keskkonnaga toetada mõtteviisi muutust ja avatust ka õpetajaks õppijate hulgas.

Kevadel, kui paljudel õppuritel tuli õpiränne katkestada ja kiiresti koju naasta, hakkasime üha enam mõtlema virtuaalse rände toetamisele kutseõppes. Rahvusvahelist õpet saab kogeda ka kodust lahkumata. Seetõttu keskendusime veel rohkem just partnereid tutvustavale infole ja videotuuridele, samuti täiendasime õppematerjale enesehindamiseks mõeldud testide ja ülesannetega.

Väljatöötatud õpiobjekti katsetasid projektipartnerid Soomes, Ühendkuningriigis, Itaalias, Rumeenias ja Eestis. Tagasiside näitas, et digitaalsed lahendused võimaldavad õpirännet toetavat õpiobjekti mitmekesistada, muudavad selle õppija jaoks huvitavamaks ja õppe ajaliselt paindlikumaks. Märkasime ka, et juhitud ettevalmistus õpirändeks loob enam eeldusi rahuloluks õpirändega.

Lõpetuseks veendusime, et õpirände arenguteekond on sünergiline – eelnevad mobiilsuskogemused toetavad üksteist, üks õpiränne algatab järgmise, sest koguneb julgus, laieneb suhete ja partnerite võrgustik. Soovime head õpirännet meie loodud õpikeskkonna toel.


Vaata lisaks:

  • MOBVET https://mobvet.ut.ee
  • Mirzojev, I. (2020). Kasutajate hinnangud kutseõppe mobiilsust toetavale õpiobjektile. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.
  • SA Archimedes (2019). Eesti osalemine Erasmus+ üldhariduse Euroopa-siseses õpirändes 2014–2018 taotlusvoorude põhjal.