„Noored kooli“ kasvatab juhiks

„Noored kooli“ Facebooki-lehele ilmus juuli lõpus sõnum: „12. lennu vilistlane Karel Alliku valiti Sindi gümnaasiumi direktoriks!“ Vaid lühike aeg uues ametis, on see olnud noorele mehele täis õppimist ja tegutsemistahet nii nagu ka eelnevad seiklusrikkad aastad maailma eri kontinentidel.“

„Karel on võtnud endale eesmärgiks luua Sindi gümnaasiumist jätkusuutlik kogukonnakool, kus koolipere väärtustab enesetäiendamist ja meeskonnatööd. Õnnitleme Karelit uue ameti puhul ning soovime temale edu kogukonnakooli loomisel,“ soovitakse FB-sõnumis. Karel Allikul on „Noored kooli“ vilistlaste seas veel kuus ametikaaslast.

Noore mehe rännakud

Lõpetanud maaülikoolis kalakasvatuse bakalaureuseõppe, küpses diplomand Allikul kohe plaan veel kaks aastat õppida. „Et kui muud ei saa, siis saan magistripaberi ja aeg ei ole raisku läinud,“ meenutab ta toonast otsust. Tänavu juulis selgus, miks oli vaja magistriharidust – see diplom oli nõutav koolidirektoriks kandideerimisel.

Karel Alliku teekond koolijuhiks ei kulgenud otse kursil Pärnu-Tartu-Pärnu-Sindi, vaid läbi eksootiliste paikade. Kõigepealt suundus diplomeeritud kalakasvataja Austraaliasse sihiga kogeda seda, mida elu toob.

„Kuigi mul oli magistriharidus, siis seal õppisin ma seda, kui oluline on olla normaalne inimene, luua häid sidemeid ja suhelda,“ ütleb Alliku. Sellise kogemuse saamist välismaalt peab ta oluliseks. Tänu kängurumaal tekkinud isiklikele kontaktidele ja suhtlusele õnnestus tal saada väga hea töö ja koos kohalikega reisides näha seda mandrit rohkem, kui tavaliselt seal töötades nähakse. Austraaliast tõi ta kaasa põhimõtte jääda igas olukorras mõistvaks ja suheldes viisakaks, ning seda järgib ta suhtluses nii õpilaste kui õpetajatega.

Austraalia järel suundus Karel Alliku Amazonase vihmametsa Prantsuse Guajaanas, kus nii töö kui loodus pakkusid põnevaid kogemusi. Džunglis tuli olla toeks turistidele, hoolitseda majutuskohas teenuste toimimise eest ning koguda metsast taimi, kuivatada ja teele saata. Sealt tuli vajalik oskus oma aega õigesti planeerida.

Hotellist kooli

Pärnu Rannahotelli vastuvõtulauas töötamises polnud eksootikat, kuid oli Kareli sõnul siiski vahva. Ent see töö päädis vastu talve koha koondamisega. Olles tööl Rannahotellis, kuulis ta, et „Noored kooli“ on väga hea juhiks kasvamise programm, kandideeris ja osutus vastuvõetuks. „Mind köitis mitte õpetaja, vaid liidri osa selles,“ ütleb Karel Alliku.

Õppides õpetajaks töötas Alliku kaks aastat Pärnu Tammsaare koolis, kus osa on keelekümbluse ja osa venekeelsed klassid. See oli tema sõnul põnev aeg talle endale ja ka koolile. Alustanud vanas koolimajas, tuli remondi tõttu poole aasta pärast kolida asenduspinnale. Tagasi tuldi majja, mis oli täis uusi tehnoloogilisi võimalusi, nagu nutitahvlid jm. Ning siis algas koroonaaeg.

„Neli erilaadset kogemust kahe aastaga: vana koolimaja, asenduspind, uus koolimaja ja distantsõpe. Kõik neli poolaastat olid erinevad. Oli väga hea ja põnev avastada, kuidas olla õpetaja,“ ütleb Alliku tagasi vaadates.

Õpetades kõikides klassides, viimasel aastal esimesest üheksandani, nägi noor õpetaja, et õpilaste mured olid ühesugused, neist peamiseks nimetab ta madalat enesehinnangut, mistõttu ei juleta oma arvamust avaldada, eriti viimastes klassides. „Üks põhjusi, miks ma „Noored kooli“ programmi läksin, oli soov teada saada, mis juhtub lapsega, kes läheb rõõmsalt esimesse klassi ja siis seitsmendas või isegi varem enam ei soovi õppida, avastada, areneda.“

Jäänud lastega koju, sest abikaasa tahtis pärast teise lapse sündi tööle minna, ei püsinud pereisa kaua kodus, vaid kandideeris Sindi gümnaasiumi direktori kohale. „Ma ei saanud vastust sellele, mida otsisin „Noored kooli“ programmist. Kui oleksin saanud vastuse, ei oleks ma tagasi kooli jõudnud, aga pidin veel otsima,“ tunnistab ta.

Karel Alliku ütleb, et õpilastele peaks andma rohkem vastutust, et nad oskaksid valikuid teha. „Lihtne on öelda, et õpilased ei taha õppida ja areneda, aga kui me nende eest kõik otsused ära teeme, kas siis tahetakse üldse midagi ise otsustada?“ arutleb ta ja arvab, et lisaks vastutusele tuleks anda ka vabadust ja kohustusi. Iseseisvate otsuste ja valikuvõimaluste andmine algab kodunt, pisiasjadest, mida kas tehakse lapse eest ära või lastakse tal endal teha.

„Tuleb iseendasse vaadata ja küsida, miks meie lapsed on nagu lumehelbekesed,“ jätkab Alliku. „Sest me oleme nende eest kõik ära teinud. Lapsed on väga õppimisvõimelised, aga kui nende eest tehakse kõik ära, siis lasevad nad sel toimuda. Kui aga jätta lastele võimalus valida, on nad väga loomingulised. Me peame neile võimalust pakkuma, et nad saaksid võtta vastutuse ja olla ennastjuhtivad õpilased.“

Juhiks õppimise kaudu

Igaüks leiab „Noored kooli“ programmist endale sobivat, arvab Alliku. „Kes tahab õpetajaks saada, näeb seda võimalust. Mina nägin väga suurt võimalust, kuidas juhi ja inimesena kasvada.“ Karel Alliku näeb, et „Noored kooli“ programm kasvatab kogukonna juhte, annab inimesele väärtused, millega olla väga hea õpetaja ja eestvedaja. Programmi vilistlasena usub ta, et õpetajad, kes selle läbivad, muudavad oma eeskuju ja toetusega Eesti kooli kultuuri selliseks, nagu see võiks olla.

„Noored kooli“ vilistlasi seob tema sõnul justkui tsunftivaim – ühesugused väärtused ja arusaamad ning vastastikune usaldus. „Kui mul tuleb kooli meie programmi vilistlane, siis ma juba tean tema väärtushinnanguid, ja kui ta õpetajaks hakkab, on minu võimalus teda toetada. Seda ma praegu veel väga hästi ei oska, aga olen valmis õppima,“ tunnistab vastne juht.

Koolijuhiks kandideerimise julguse sai Alliku õpetajahariduse kõneisiku programmist, mis on ehitatud üles samal põhimõttel nagu „Noored kooli“. Selles osales üle Eesti eri vanuses aineõpetajaid, kellega kohtuti korra kuus poole aasta jooksul. „See oli kogukonna loomine,“ ütleb Alliku, „jagasime ideid, mõtteid, sain tuttavaks uute inimestega, kogusin kontakte, mis kestavad.“

Praegu õpib Sindi gümnaasiumi direktor koolijuhtide arenguprogrammis. 12 moodulist koosnev õpe kestab aasta. Alliku räägib innukalt lektoritest, kes on kogenud koolijuhid. „Nad on üle Eesti, väga erinevad, see on jälle kogukonna loomine,“ jutustab Alliku. Oma mentoriks on ta valinud Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktori Erli Aasametsa, toeks on igal õppival koolijuhil ka coach.

„Mulle väga meeldib, kuidas ministeerium töötab,“ räägib Alliku oma uuest õppeprogrammist. Ministeerium on välja mõelnud strateegia, aga ta ei jää ootama, et haridusjuhid ilmuksid kuskilt välja, vaid loodud on programm. Näidatakse, et ei pea ise kõike välja mõtlema, vaid tahetakse haridusjuhte ja nende saamiseks on programm, mille kaudu neid ka toetatakse. „Hariduses uue inimesena on väga mõnus olla, sa ei tea, mis kunagi oli või mis kogu aeg on olnud, sest seadused on uued,“ ütleb koolijuht, kes on oma uues ametis täis indu.

Koolijuht loob keskkonna

Mõtestades oma töö eesmärki, ütleb Alliku, et koolijuht loob keskkonna inimestele, kes koolis töötavad. „Mina toetan õpetajaid nii palju, kui ma suudan, ja nemad hoolitsevad laste eest. Ma pean õpetajaid usaldama. Ma tean, et nad teevad head tööd.“

Muutunud on kool, lapsed ja vanemad. „Peavadki muutuma,“ nõustub Alliku. „Ka meetodid, mis toimisid kolmkümmend aastat tagasi, enam ei tööta, maailm on hoopis teistsugune. Aga kui süüdistada, et kõik teised on muutunud, siis on vaja endasse vaadata: kas mind on toetatud piisavalt ja mida ma saaksin teha, sest maailm muutub ja areneb. Kui me ootame õpilastelt, et nad oleksid muutumisvõimelised ja koostööaltid, oleme neile kõige suuremad eeskujud.“

Haldus- ja koolireform on Sindis põhjustanud jutte gümnaasiumi säilimise või kadumise teemal. Direktori sõnul on gümnaasium nii valla kui kooli arengukavas sees. „Mina olen siia tulnud töökuulutuse peale, kus otsiti inimest, kes teeks Sindi gümnaasiumist väga hea gümnaasiumi. Selle nimel ma töötan,“ ütleb direktor. Kõige tähtsamaks peab ta seda, et koolis antav haridus oleks hea ja toetaks kogukonda. Kooliastet kaotada või alles jätta – kumbki otsus peab olema põhjendatud vastusega küsimusele „miks?“. „Ma näen suurepärast võimalust: siin saab muuta väga palju ja luua väga ägeda kooli,“ ütleb direktor Karel Alliku.

KÜSIMUS JA VASTUS

Mis kõnetas vallajuhte direktorikandidaat Karel Alliku puhul, et otsustasite tema direktoriks kinnitada?

Tori vallavalitsuse abivallavanem hariduse ja kultuuri alal Jana Malõh:
Karel Alliku visioon oli inspireeriv ja edasiviiv, rõhuasetus oli tugeva õppimiskultuuriga kogukonnakoolil, kus märgatakse ja toetatakse kõiki. Lisaks väärtustas ta koolitöötajate elukestvat õpet, mis on suureks eeskujuks õpilastele.

KOMMENTAAR

Noores õpetajas oli näha liidrit

Riho Alliksoo, Pärnu Tammsaare kooli direktor:

Programmi „Noored kooli“ vilistlane Karel Alliku töötas Pärnu Tammsaare koolis kaks aastat inglise keele õpetajana. Positiivse meelelaadiga inimesena sulandus ta kohe kooliperre, oli austatud kolleeg ja armastatud õpetaja.

Õpetajana on Karel mitte ainult mitmekesiseid, huvitavaid ja õpilasi haaravaid õppemeetodeid kasutav edukas õpetaja, vaid seisab iga õpilase eest, püüab neid mõista ja aidata. Võib öelda, et Kareli kreedo on „Präänik aitab enam kui piits“. Mõnikord ka sõna otseses mõttes.

Kolleegina on Karel viisakas, hea huumorimeelega ja tegus noor pedagoog. Tema algatusel toimusid koolis ühesõpetamist puudutavad arutelud. Nendes oli tema kreedo „Õpetajate koostöine õpetamine peab olema üles ehitatud õpetajate sisemisele tahtele ja võrdsele positsioonile, mitte juhiste andmisele väljastpoolt“.

Lisaks õppimisele programmis „Noored kooli“ läbis ta mitmeid koolijuhtide koolitusi. Nende kahe aasta jooksul oli tunda, et Karelist sirgub kooli liider.

„Noored kooli“ vilistlastest koolijuhid

• Indrek Lillemägi
• Grete-Stina Haaristo
• Reelika Turi
• Helen Sabrak
• Karel Alliku
• Fee Tamm
• Reigo Ginter