Õpetajate järelkasvust läbi kutsehariduse prisma

30. okt. 2020 Haana Zuba-Reinsalu Eesti kutseõppe edendamise ühingu aseesimees, Luua metsanduskooli direktor - Kommenteeri artiklit
Haana Zuba-Reinsalu.

Riigikogu kultuurikomisjon kutsus 20. oktoobril Toompeale arutelulaua ümber paljud Eestis aktiivselt tegutsevad õpetajaid ja koolijuhte koondavad organisatsioonid, sealhulgas Eesti kutseõppe edendamise ühingu (edaspidi EKEÜ). Päevakorras oli Eesti haridusele strateegiliselt oluline küsimus: kuidas väärtustada ja tagada õpetajate järelkasv pikas perspektiivis?

Suures plaanis olid kõik ühendused samal seisukohal – Eesti õpetaja peab saama oma ametile väärilist töötasu, mis oleks konkurentsivõimeline nii Eestis kui Euroopas. Ühiselt toodi välja, et õpetajate karjäärimudeli väljatöötamine ja rakendamine vajab riigi tuge ning miinimumtasandil diferentseerimist. Teen allpool kokkuvõtliku ülevaate kutsehariduse fookustest, mille meie ühing kultuurikomisjonile ka edasi andis.

Kust leida häid õpetajaid?

Kutsehariduses on viimase 15 aastaga toimunud suured muutused taristu, õppe sisu ja õpetajate arendamises. Koole on vähem kui varem, kuid nende kvaliteet õppe korraldamisel on tunduvalt parem võrreldes varasemate aegadega. Paremas seisus on ka kutseõpetajate ettevalmistus, kuid paraku on koolid endiselt probleemi ees, kuidas ja kust leida heal tasemel kutseõpetajaid.

Kutseõpetajate koolituse lõpetanu on bakalaureuse- ja magistriõppekavadel viimase kümne õppeaasta andmetel keskmiselt 39-aastane. Kooli tulevad küpsed ja elukogenud õpetajad ettevõtlusest, kuid paraku ei jää üle poole neist õpetajana siiski kooli tööle. Ka lõpetamisele järgneval õppeaastal töötab kutseõpetajate koolituse õppekavadel lõpetanutest kutseõppeasutustes keskmiselt 36%. Viiendal õppeaastal pärast lõpetamist töötab kutseõppeasutustes õpetajana keskmiselt 35% (kuue õppeaasta keskmine).

Kõige keerulisem on leida õpetajaid spetsiifilisemate ja kõrgemalt tasustatud töökohtadega erialade õpetamiseks. Peamine põhjus, miks kutseõpetaja ametist lahkutakse, on selle ametikoha madal palk. Näiteks võib tuua IT-sektori, kus koolid ei ole suutelised palkama infotehnoloogia valdkonna kutseõpetajat, kuna puuduvad ressursid, et maksta talle selle sektori keskmist palka. Peale selle tuleb tõdeda, et õpetajatöö on ülimalt vastutusrikas, pidevas muutumises ja intensiivne ning riigi ettemääratud lühendatud, s.o 35-tunnisest töönädalast ei ole mõtet õpetajatöös rääkida – õpetajate tegelik tööaeg ulatub 50 tunnini nädalas.

Võimalikud lahendused

Ühe võimaliku lahendusena ebaõigluse vähendamiseks näeme õpetaja nädalakoormuse suurendamist samuti 40 tunnile. Lisanduva viie tunniga peab proportsionaalselt suurendama ka õpetaja töötasu, see viie tunni töötasu tuleb lisada praegusele palgale. Nii saame juba nüüd kohe tõsta õpetaja miinimumpalga Eesti keskmisest kõrgemaks.

Siinkohal on paslik märkida, et selle ettepaneku tegi EKEÜ kultuurikomisjonile ka 2017. aastal, mil riigikogus kutsehariduse teemadel arutleti.

Samuti on oluline luua riiklik töötasusüsteem, mis väärtustab õpetaja kutsetaset ning õpetajana töötamise staaži nagu mujal maailmas, sest hea õpetaja muutub suurepäraseks hindamatu kogemuse ja teadmiste pagasi tõttu.

Mõistlik on kehtestada õpetajate kutsetasemetele riiklikud miinimumpalgad, millele lisandub tasu õpetajana töötamise aja eest. Eeskuju saab võtta taasiseseisvumise järel kehtinud õpetaja töö tasustamise korraldusest.

Ka riiklikult toetatud nn vaba semester või aasta on hea motivatsiooni tõstmise vahend õpetajale, kellel kutsetaseme tõstmiseks või stažeerimiseks kodu- või välismaal täiskoormusel töötamise ajal aega muidu napiks. Sellised lahendused suurendavad õpetajate kutsekindlust, suunavad neid ennast täiendama ja motiveerivad koolis karjääri tegema.

Kutsehariduses on siiski veel üks õpetajatööd puudutav erisus, millega laiem üldsus tõenäoliselt kursis ei ole. Nimelt kestab kutsekoolis õppeaasta 40 nädalat. Üldhariduskoolis on see 35 nädalat. See tähendab, et kutseõpetaja teeb aastas õppijaga tööd ligikaudu 150 tundi rohkem. EKEÜ liikmed on arusaamisel, et kutsehariduse spetsiifikast lähtuvalt peab erialaõpetajate arvestuslik töötasu olema vähemalt 30 protsenti kõrgem kui üldhariduse õpetajal. See lihtsustab ka õpetajate värbamist kallimatele erialadele.

Koostöö ja tulevik

Kutseõpetajate ettevalmistamisel ja täiendkoolitamisel peavad praegused sellele valdkonnale spetsialiseerunud kõrgkoolid senisest enam koostööd ja ühisõpet korraldama teiste kõrgkoolidega, et integreerida ka erialavaldkonna teaduspõhist õpet pedagoogikaga. Kutsehariduse teemavaldkond peab olema läbivalt ka kõikide teiste õpetajakoolituse erialade koosseisus ning kutseõppeasutused saavad edukalt olla praktikabaasiks üldhariduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele (kutsekeskhariduse õppekavades on samuti üldaineid, mida õpetada).

Soovitame kultuurikomisjonis süsteemselt peale vaadata ja analüüsida kaasava hariduse senist toimimist ja selle tulevikku Eestis tervikuna. Kaasav haridus ei saa toimida igas koolis, vajalik on keskenduda piirkonniti mõnele koolile ja koondada sinna vajaliku ettevalmistuse saanud professionaalne tugipersonal. Iga kool pole võimeline korraldama heal tasemel hariduslike erivajadustega inimeste õpet, selleks puuduvad spetsialistid ja õpetajate väljaõpe. Olgu mainitud, et olemasolevate erikoolidega kutseõppeasutuste koostöö sujub.

Valitsus on järgmise aasta eelarvega, sh laenurahaga otsustanud suunata rohkelt ressurssi rohemajandusse ja ettevõtluse toetamiseks, mis on kahtlemata vajalik. Kuid ära ei tohi unustada Eesti tuleviku loojaid ja jätkajaid – haridustöötajaid. Valitsuse sõnum, et järgmised neli aastat õpetajate palka ei tõsteta, nullib tänase positiivse suundumuse, kus noored on hakanud õpetajaks õppima tulema.

Riigikogu saab eelarve menetlemisel teha tulevikku vaatavaid otsuseid, panustada maailma parimatele õpetajatele väärilise töötasu tagamisega, anda praegustele ja tulevastele õpetajatele kindlustunde ja tahte panustada laste ja noorte õpetamisele kogu oma energia.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!