Õpetajate Leht 23. septembril
Kui vene laps õpib eesti koolis
Iga aastaga õpib järjest rohkem vene lapsi eesti õppekeelega koolides. Artiklis uuritakse, mida on eesti koolid sellest uuest olukorrast õppinud. Vene laste eesti koolis õppimist kommenteerivad riigikogu liige Signe Kivi ja Eesti 200 juhatuse esimees Kristina Kallas.
„Sõnajalaõie“ kiituseks
Tallinna Lasnamäe gümnaasiumi õpetaja Monika Sooalu tutvustab Mare Kitsniku uut vene koolidele suunatud eesti keele õpikut „Sõnajalaõis“. Õpikule annavad hinnangu ka vene õppekeelega Lasnamäe gümnaasiumi 11. klassi õpilased.
Mäng ei ole preemia, vaid õppimine ise
Eesti keele õpiku „Sõnajalaõis“ autor Mare Kitsnik selgitab, kuidas tavaliselt öeldakse õpilastele, et neil läheb keeleoskust kuskil kaugemas tulevikus vaja. Seevastu keelemängudes on keelt vaja osata kohe, mängimise ajal. Keele oskamine muutub mängus õpilasele teravaks vajaduseks ning sellises olukorras tahab ta kangesti kõigest aru saada ja ennast väljendada.
Parema tuleviku nimel on õpilastel minu tunnis raske
Anna Smertina-Mäeorg läheneb oma õpilastele Lasnamäe gümnaasiumis põhimõttel: raske õppustel, kerge lahingus. Tema eestikeelsetes bioloogia- ja loodusõpetuse tundides on algul kõvasti pusimist, pahameelt ja streikimistki, kuid varem või hiljem õpilased lepivad oma „imeliku“ õpetajaga ja hakkavad õppima. Eesti keeles. „Ma ei saa muuta tuhandete vene laste haridust, kuid saan seda teha vähemalt ühes koolis ja luua neile tulevikuks rohkem võimalusi,“ ütleb Anna Smertina-Mäeorg.
Oskusteave sõltuvust tekitavate häirijatega toimetulekuks
Tallinna ülikooli lektor Arno Baltin tutvustabNir Eyali ja Julie Li raamatut „Segamatu“ ning analüüsib, mis kasu saavad selle lugemisest õpetajad.
Kust see laps need sõnad võtaks?
TLÜ kasvatusteaduste instituudi doktorant Katrin Kalamees-Ruubel kirjutab, et kui lasteaiast kooli jõudnud laps pole oma keelelises arengus saanud ea- ja võimetekohast õpetust, on tehtud korvamatut kahju: ta on ilma jäetud võimalusest koolis ning edaspidigi edukas olla.
Õpetajate palku ei külmutanud koroona. Ikka valitsus
Riigikogu Reformierakonna fraktsioonil liige Liina Kersna kirjutab: „Õpetajate miinimumpalga viieprotsendine tõus maksab 10 miljonit. Kas riigis võiks olla see raha olemas? Kindlasti. Raha on alati prioriteetide küsimus. Näiteks kulutab valitsus 1,8 miljonit nn abielureferendumi korraldamiseks. Mis probleemi me sellega lahendame? Teatavasti on abielu mehe ja naise vahel sõnastatud juba perekonnaseaduses.“
Noa laev tuleb valmis teha enne veeuputust
Praeguses maailmas on üha raskem valida ametit kogu eluks. Keerulisemaks muutis olukorra ka kevadel puhkenud koroonaepideemia. Tööteed alustab põlvkond, kellest lõviosa ei suuda enam aktiivse tööelu jooksul oma õppelaene tagasi maksta.
Mees, kes tunneb kontrabasside hingeelu
Elupõline pedagoog ja kontrabassimängija, pool sajandit noori kontrabassiste koolitanud ja innustanud Kaupo Olt pälvis õpetajate päeva eel Eesti kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali ja Eesti muusikakoolide liidu pedagoogi tunnustuspreemia.
Õpirände kaudu saab unistusi ellu viia
Carlo Antonio Fogelberg lõpetas kevadel kokana Pärnumaa KHK. Viimasel kooliaastal õnnestus tal omandada teadmisi ja oskusi Belgias ja Hispaanias Michelini tärnidega restoranis. Edukas praktika välismaal tõi noormehel aasta õpiränduri laureaadi nimetuse.