Õpetajate Leht 30. oktoobril
Kui pikk peaks olema koolijuhi leib?
Tosina aasta eest muutis riigikogu koolijuhtide tähtajalised töölepingud tähtajatuks, et direktorid ei sõltuks niivõrd kohalikest omavalitsustest ja saaksid pikemalt ametis olla. Eelmisel aastal pakkus aga haridus- ja teadusminister Mailis Reps välja, et taas võiks kaaluda tähtajaliste lepingute sõlmimist. Sellele võimalusele osutab ka „Haridusstrateegia 2035“. Mida arvavad asjast koolijuhid?
„Noored kooli“ kasvatab juhiks
„Noored kooli“ 12. lennu vilistlane Karel Alliku valiti uue kooliaasta eel Sindi gümnaasiumi direktoriks. Alliku näeb selles programmis suurt võimalust, kuidas juhi ja inimesena kasvada.
Kõrvitsakuu – selle sügise suursündmus
Kes oleks osanud arvata, et mõnest kõrvitsataimest, mis Tartu Kannikese lasteaia meistrimees Ants kevadel kompostihunnikusse istutas, saab selle sügise suursündmus!
Palk koosneb paljudest osadest
Ülevaates Soome õpetajate häälekandja Opettaja oktoobrikuu artiklitest saame tutvuda põhjanaabrite õpetajate palgaarvestuse põhimõtetega. Näiteks on valla palgal töötavatel klassiõpetajatel viis palgarühma, kuid lasteaedades on töötasud seotud ametikoha nimetuse ja töö raskusastmega. Riiklik palgakorraldus aga põhineb töö raskusastmel ning tulemuslikkusel. Kuna õpetajate tasu koosneb põhipalgast, lisatasudest ja hüvitistest, soovitab Soome õpetajate ametiühing igal õpetajal täpselt uurida, milliseid lisatasusid tema töökohas määratakse ja kellel on õigus neid saada.
Autotehnika õppematerjal pälvis Kuldõuna tiitli
Ühe kolmest tänavu Eestisse tulnud hariduse Kuldõunast sai Pärnumaa KHK rahvusvaheline projekt, mille käigus valmis kuus autotehnikute eriala õppestendi. Ühises ettevõtmises osales kuus kutsehariduskooli, neist kolm Eestist. Koolid on oma õppematerjale koolitöö käigus jätkuvalt täiendanud.
Autotehnika erialal on tulevik põnev
Automaailmas käib kiire keskkonnasõbralike sõidukite arendamine. See nõuab autoeriala õpetavatel koolidel tempoga sammu pidamist. Tallinna tööstushariduskeskuse transporditehnika juhataja Raido Kruusik räägib, kuidas on muutnud selle eriala õpe. Kruusik arvab ka, et autotehnikud, kes sel erialal töötavad, vajavad täiendõpet, mida saavad kutsekoolid pakkuda praegusest rohkemgi.