Õpetajate palku ei külmutanud koroona. Ikka valitsus

Armastame Eestis mõelda ja öelda, et haridusvaldkond on meie prioriteet. Andreas Schleicher, kes on üle 20 aasta tegelenud OECD-s haridusteemadega ning tutvunud paljude riikide haridussüsteemidega, soovitab testida, kas haridus on riigis prioriteetne valdkond, küsides: „Milline on õpetaja staatus ühiskonnas ning kui palju talle palka makstakse?“

Uuringud ütlevad, et õpetajate hinnang oma ameti väärtustamisele on viimase viie aastaga tõusnud 13%-lt 26-le. Seega vaid veerand õpetajatest tunneb, et nende amet on väärtustatud.

Õpetajate miinimumpalk on sel aastal 1315 eurot, keskmine 1540. Valitsus ütleb nii tuleva aasta riigieelarve eelnõus kui ka nelja aasta riigieelarve strateegias, et eesmärk on hoida järgmised neli aastat õpetajate keskmine palk 1540 eurol. Samal ajal prognoosib valitsus 2021. aastast majanduskasvu – tuleval aastal juba 4,5% – kui ka keskmise palga kasvu.

Viis aastat tagasi seati riiklik eesmärk, et õpetajate keskmine palk peab jõudma 120%-ni riigi keskmisest. Viimasel neljal aastal on õpetajate palga miinimummäär tõusnud ligi 360 eurot. Näiteks 2018. aastal oli õpetajate keskmine palk 113% riigi keskmisest, 2019. aastal 112%.

Kas väärtustame õpetajat?

Juba käesoleva aasta eelarves prognoositi protsendi vähenemist, mitte kasvu. Kuna nüüd prognoositakse ka keskmise palga vähenemist, siis järgmise nelja aasta õpetajate keskmise palga suhe riigi keskmisesse palka on prognooside järgi selline: 2020. aastaks 108%; 2021. aastaks 108%; 2022. aastaks 103%; 2023. aastaks 98%; 2024. aastaks 95%. Ons meile siis haridus oluline?

Kusjuures, tuletame meelde, et keskmist palka saadakse tänu ületunnitööle. On õpetajaid, kes saavad palka ka üle 2000 euro, aga nemad annavad oma tervise hinnaga ka oluliselt rohkem kontakttunde. See ei ole jätkusuutlik, aus ega ka tervislik.

Ministeerium rõhutab, et õpetajate palgakasv on Eestis olnud üks kiiremaid OECD riikidega võrreldes. Tõsi. Kuid hoolimata sellest on Eesti õpetaja palk ikkagi üks kõige madalamatest OECD riikide seas. Vaid Lätis on õpetajate palgad madalamad, aga nemad otsustasid õpetajate palku tõsta ka majanduslanguse ajal. Ja samas oleme meie PISA tulemustes parimad.

Rahandusminister kinnitas esmaspäeval 2021. aasta riigieelarvet riigikogu suures saalis kaitstes, et valitsus ei ole külmutanud õpetajate palku neljaks aastaks – ta olevat seda teinud vaid tulevaks aastaks. Samas loen riigieelarve seletuskirja, kus nii leheküljel 77 kui ka 78 kinnitatakse ühemõtteliselt, et järgnevatel aastatel on eesmärk hoida õpetajate keskmist palka – nii alushariduses, üldhariduses kui ka kutsehariduses.

Kas uskuda ministri sõna või valitsuse kinnitatud eelarvet? Minu kogemus ütleb, et sõna ei maksa praeguses valitsuses punast krossigi.

Teadmiseks, et õpetajate miinimumpalga viieprotsendine tõus maksab 10 miljonit. Kas riigis võiks olla see raha olemas? Kindlasti. Raha on alati prioriteetide küsimus. Näiteks kulutab valitsus 1,8 miljonit nn abielureferendumi korraldamiseks. Mis probleemi me sellega lahendame? Teatavasti on abielu mehe ja naise vahel sõnastatud juba perekonnaseaduses.

Kokkuhoiukohti on

Pool miljonit on planeeritud pereväärtuste väärtustamise teavituskampaaniaks. Probleem olevat see, et demograafiaalane teadlikkus olevat liiga madal. Näiteks värske uuringu kohaselt ei tea 50% noortest, et Eestis sünnib liiga vähe lapsi. Ka peredele suunatud olemasolevatest teenustest ja toetustest ei olda piisavalt teadlikud. Ja seda parandab kampaania, mitte perede süsteemne teavitamine?

Meie riik on piisavalt rikas, et pidada ülal rahvastikuministrit, kelle eelarve on 20 miljonit eurot, millest üle viie miljoni läheb erakondade rahastamiseks. Selle ministri töö suudaks elegantse kergusega teha ära laste ja perede osakond sotsiaalministeeriumis, mille eelarve on muuseas 5,4 miljardit eurot. Rahvastikuministri ülalpidamiskulud on aastas 600 000 eurot. Kas see on ikka mõistlik riigijuhtimine ja maksumaksja raha kasutamine?

Kuus miljonit eurot jagatakse läbipaistmatult katuserahadeks. Olgu siinkohal meelde tuletatud miljoni euro suunamine 44-liikmelisele Jõgeva kogudusele kiriku ehitamiseks.

Juba nende kulude ärajätmisest saaks kokku ligi üheksa miljonit eurot. Kindlasti leiaks kokkuhoiukohti veelgi, kui oleks päriselt eesmärk õpetajate palka tõsta.

Lõpetuseks ka üks hea uudis tuleva aasta riigieelarvest. Kuigi haridusvaldkonna investeeringud vähenevad uuel aastal pea poole võrra, on siiski hea meel näha, et Tartu ülikooli õpetajahariduse uue õppehoone rajamist toetatakse 3,1 miljoni euroga. Kui saaks ka ülikooli rektori õpetajate lõpuaktusele, oleks taas väike samm õpetajate väärtustamisel astutud.