Palga külmutamine viib streigini

9. okt. 2020 Reemo Voltri Eesti haridustöötajate liidu juht - Kommenteeri artiklit
Reemo Voltri.

Valitsuse, Eesti linnade ja valdade liidu ning Eesti haridustöötajate liidu (EHL) õpetajate palgaläbirääkimistel selgus, et õpetajate palka 2021. aastal ei tõsteta. Olukorra muudab veelgi halvemaks riigieelarve strateegia aastateks 2021–2024, mis ütleb selgelt, et järgmised neli aastat õpetajate töötasu ei tõuse. Eesti õpetajate esindusliit ei ole tulemustega rahul.

EHL on teinud Eesti Vabariigi valitsusele aastast aastasse ettepanekuid leidmaks vahendeid õpetajatele konkurentsivõimelise töötasu maksmiseks ja lahendust eesootavale katastroofile. Tervelt 40% Eesti õpetajast soovib lähima viie aasta jooksul ametist lahkuda (OECD, 2020). Mitmete uuringute kinnitusena on see tingitud suuresti palkadest, mis pole konkurentsivõimelised teiste kõrgharidusega spetsialistide töötasudega. Viimaste palgaläbirääkimistega on tekitatud olukord, kus õpetajate keskmine töötasu (võrreldes teiste kõrgharidusega spetsialistide keskmise töötasuga) langeb, mitte ei tõuse.

Valitsuse ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad rõhutavad, et õpetaja keskmine töötasu on 108% Eesti Vabariigi keskmisest palgast. Õpetaja töötasu tuleb aga võrrelda mitte Eesti keskmise palgaga, vaid eeskätt kõrgharidusega töötajate keskmise töötasuga, sest õpetajalt eeldatakse magistrikraadi olemasolu.

Teadaolevalt on Eesti kõrgharidusega spetsialistide keskmine töötasu ligi 20% kõrgem riigi keskmisest palgast. Palgakõneluste tulemusena hakkab Eesti õpetaja järgmisel aastal keskmiselt 10% vähem palka saama kui teised sama haridusega töötajad Eestis. Samuti on õpetaja miinimumtöötasu veerandi võrra väiksem kui kõrgharidusega töötajate keskmine töötasu.

Rahvusvahelise uuringu „Education at a Glance“ 2020 uuring tõi välja, et Eesti õpetajate ja koolijuhtide töötasu on ostujõudu arvestades nii OECD kui ka Euroopa riikide võrdluses eelviimasel kohal, edestatakse üksnes Lätit. Naaberriigis tegeletakse riigi tasandil aga aina jõulisemalt õpetajate väärtustamise ning konkurentsivõimelise palga tagamisega. See tähendab, et järgmisel aastal võib Eesti end juba viimaselt kohalt leida.

Vabariigi Valitsus ning haridus- ja teadusministeerium rõhutavad õpetajate töötasu tõusu, mis nende sõnul on olnud OECD riikidega võrdluses üks kiiremaid ja seda just protsentuaalselt. See on ainult näiline. Meie stardipositsioon võrreldes teiste riikide õpetajate palkadega on lihtsalt väga madal olnud. Kui väga madalale töötasule lisada juurde suur protsent palgatõusu, ei tähenda see veel, et on saavutatud hea või konkurentsivõimeline palk.

Protsentuaalne suur palga tõus ei tähenda veel suurimat palgatõusu eurodes. Näide: Eesti õpetaja töötasu miinimum oli 2016. aastal 958 eurot. Kui seda tõsteti 37%, siis tõusis palk 357 euro võrra (töötasuks kujunes 1315 eurot). Kui sama ajal tõsteti mõnes teises OECD riigis palka, mis on 3000 eurot (Soome õpetajate keskmise töötasu suurusjärk) ainult 15% (mis teeb palgatõusuks 450 eurot), siis millises riigis tõusis palk rohkem? Kas riigis X või Eestis?

Eestlased peavad end haridusrahvaks ja valitsuserakonnad räägivad haridusest kui prioriteedist. „Education at a Glance 2020“ uuringu tulemused räägivad kahjuks millestki muust. Eesti riigi kulutused haridusele on vähem tõusnud kui riigi kõik teised kulud. Eesti riigi hariduskulude protsent SKP-st on oluliselt alla Euroopa keskmise.

Näiteks Soomes on haridusse suunatav raha investeering. Soomes on ka majanduslikult rasketel aegadel mõeldud selle peale, mis tooks tulevikus majandusedu jälle tagasi. On saadud aru, et see on just haridus, ning ka rasketel aegadel panustatakse haridusse ja õpetajate palkadesse. Äsja lõppenud õpetajate palgakõnelused valitsuses paraku näitasid, et Eesti valitsuserakonnad suhtuvad haridusse teisiti. Tänapäeval on veel uskumatum tõsiasi, et erakonnad, kes praegu meie riiki juhivad, on arvanud, et mõistlik on õpetajate palgad lausa neljaks aastaks külmutada.

Kui valitsus jätab õpetajate palgad järgmiseks neljaks aastaks külmutatuks ja varasemalt lubatud õpetajate palgatõusu kavast kinni ei peeta, siis tuleb kas või streigiga kaitsta Eesti väga head haridust ning õpetajaid, kes on Eesti riigi eduloo garantii.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!