Parema tuleviku nimel on õpilastel minu tunnis raske

23. okt. 2020 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit
Anna Smertina-Mäeorg 2018. aastal „Noored kooli“ linnalaagris. Foto: Liina Lelov

Anna Smertina-Mäeorg läheneb oma õpilastele Lasnamäe gümnaasiumis põhimõttel: raske õppustel, kerge lahingus. Tema eestikeelsetes bioloogia- ja loodusõpetuse tundides on algul kõvasti pusimist, pahameelt ja streikimistki, kuid varem või hiljem õpilased lepivad oma „imeliku“ õpetajaga ja hakkavad õppima. Eesti keeles. „Ma ei saa muuta tuhandete vene laste haridust, kuid saan seda teha vähemalt ühes koolis ja luua neile tulevikuks rohkem võimalusi,“ ütleb Anna Smertina-Mäeorg.

Anna Smertina-Mäeorg on õppinud mõne aasta arstiteadust, läinud üle geenitehnoloogia erialale ja selles magistrantuuriõppes lõpuni jõudnud, kuid pühendumist nõudev, heitlik ja projektipõhine teadustöö teda siiski ei peibutanud. „Noored kooli“ programm pakkus aga just seda, mida noor naine ihkas: stabiilset tööd, võimalust näha noorte inimeste arengut, eluks vajalike oskuste kujunemist ja hoiakute muutumist.

Anna Smertina-Mäeorg ja „kabinetikaaslased“. Foto: erakogu

Kolme aasta eest saigi temast Lasnamäe gümnaasiumi bioloogia- ja loodusõpetuse õpetaja. Venekeelse kooli valis Smertina-Mäeorg sellepärast, et on ise vene perest pärit ja õpilasena kogenud eesti kooli üleminekul raskusi, eelarvamusi ja kiusamistki.

Eesti keele sai Anna Smertina-Mäeorg selgeks lapsepõlves vanaema juures teiste lastega mängides. Esimesed kaks klassi õppis ta Tartus vene koolis, kuid siis otsustasid vanemad tütre eesti kooli üle viia.

Üheksakümnendatel polnud see sugugi lihtne. Tuli murda läbi ametkondlikest tõketest. Et eestikeelset kirjakeelt tüdruk ei osanud ja aineteadmistes olid klassikaaslastega võrreldes erinevused, jäeti ta klassi kordama.

„Pingutasin kõvasti ja olin eas, kus aju on veel piisavalt plastiline, et keel taju järgi ära õppida, keegi ei tõlkinud ju,“ meenutab Smertina-Mäeorg.

Topeltkoormusest hullem oli aga kiusamine. Eelarvamusi ja diskrimineerimist oli ka õpetajate poolt.

„Ilmselt nad tahtsid head, aga see, mis välja kukkus, oli kohutav,“ ütleb Smertina-Mäeorg. Näiteks ei lubanud õpetajad tüdrukut etluskonkursile, sest ta rääkis aktsendiga. Mälestused teevad senini haiget, terve põhikooliaeg tundus katastroofina. „Olin lühike paks vene tüdruk Eesti koolis, prillidega õnnetus,“ nendib Smertina-Mäeorg mõrult.

Treffneri gümnaasiumis kohtas ta aga hoopis teistsuguseid inimesi, kellega tal olid sarnased väärtushinnangud, maailmapilt, huvid, eesmärgid. Ja asi muutus kardinaalselt.

„Tänu toredatele klassikaaslastele ja õpetajatele olen suutnud läbida pika tee, saanud eestikeelse üldhariduse ja väga kvaliteetse kõrghariduse. Olen tänulik, et minu ümber on olnud inimesi, kes mind toetasid,“ sõnab Smertina-Mäeorg.

Kas õpetategi vaid eesti keeles?

Õpetan eesti keeles viiendale-kuuendale klassile loodusõpetust ja alates seitsmendast klassist bioloogiat ning uurimistööde aluseid, sõltumata sellest, mis keeles nad uurimistööd kirjutavad.

Kui mõni õpilane ei saa aru, siis vene keeles ma ei selgita, eriti keelekümblusklassides. Kui 12. klassis on kehva eesti keele oskusega õpilasi, ei jää mul kahjuks muud üle kui üksikuid sõnu tõlkida. Aga põhikooliõpilane peab hakkama eesti keeles õppima. Kui tulevikus lähed mingit spetsiifilist eriala õppima, kohtad keerulisi sõnu, on ka eestlasel raske, kuid keegi ei istu tema kõrvale tõlkima.

Kui nad ütlevad mulle midagi vene keeles, vastan, et ei saa aru. Esimene aasta on keeruline, teine ka, aga siis läheb kergemaks.

Ma ei öelnud algul, et olen venelane, aga nad said teada. Ja olid muidugi vihased, kuid mingi hetk leppisid, et olen see imelik õpetaja. Ma lihtsalt suudan kauem kannatada kui nemad.

Ju on siis õpetajaid, kes pole eesti keelega nii järjekindlad.

Kahjuks küll, sõltub muidugi klassi ja õpetaja spetsiifikast. Ma ei räägi ainult enda koolist, vaid üle Eesti keelekümblusest, kus tehakse igasuguseid asju. Kahjuks on neid, kes tõlgivad või teevad kokkuvõtteid eesti keeles. Minu meelest ei ole see õige taktika.

Olen otsustanud, et õpilastel peab olema minu tunnis raske. Parem olgu raske viiendas-kuuendas klassis, mitte ülikoolis või tööle minnes. Mida noorem sa oled, seda kergem on raskusi üle elada ja seda vähem teadmisi kaduma läheb. Kardetakse, et õpilased ei saa kõike selgeks. Võib-olla saadki kätte miinimumi. Aga parem jäägu teadmata, millised taimed kasvavad nõmmemetsas, kui et gümnaasiumis või ülikoolis jääb midagi omandamata. See on valikute küsimus. Mina saan õnneks autonoomselt otsustada, see on minu voli õpetades.

Üritan oma õpilastele selgeks teha, et eesti keeles õppimine ei ole neist eestlaste tegemise projekt, vaid annab neile tulevikuks lisavahendi, et nad ei peaks ülikoolis kannatama ja kogema esimesse loengusse minnes, et ei saa ühestki sõnast aru.

Eks nad kunagi saavad aru, miks on vaja keelekümblust ja õppida eesti keeles.

Kui raske teil endal esimesel tööaastal oli?

Väga raske. Kolmandal kuul istusin õppealajuhataja kabinetis ja ütlesin, et lähen ära, sest õpilased ei taha minuga õppida, kuna päris mitmele klassile õpetati varem vene keeles.

Keelekümblus oli meie koolis kehval järjel, aga uue juhtkonnaga on läinud palju paremaks. Mul on hea meel näha arengut, mida uued inimesed on toonud.

Kui läksin teisel aastal klassi, siis õpilased tegid tööd. Mõtlesin, mis juhtunud on. Eelmisel aastal ei rääkinud nad minuga ühtegi sõna ja nüüd toovad kuuldavale lauseid. Ju jõudis kohale, et pole mõtet minuga võidelda. Kahjuks ongi võõras keeles õppimisega nii, et mõnel settib aasta või kaks ja kolmandal aastal hakkab tulema. Mul on hea meel, et ootasin selle ära.

Mis aitas teid raskustest üle?

Tugi, mis ma sain programmist „Noored kooli“. Mul olid inimesed, kes käisid pidevalt tundides, nägid raskusi, andsid vihjeid, kuidas neist üle saada. Olid moraalseks toeks. Ma tean, et nad on alati olemas. Selle toeta oleksin poole aasta pealt loobunud. Sain oma tööd analüüsida ja mõistsin, et õpilased ei tee mu elu raskeks mitte seepärast, et ma neile ei meeldi, vaid neil on probleem. Oma oskamatust elavad nad niimoodi välja, et minul on raske. Ja nende viha minu vastu pole isiklik. Kui hakkasin asjast aru saama, läks mul kergemaks.

Teise aasta alguses nägin, et mul on olnud mingi mõju ja õpilased suudavad end väljendada.

Keskendun õpetamisel infomaterjalidega töötamisele rohkem kui teadmiste kogumisele. Näen efekti, et õpilased teavad juba graafikut vaadates, mis on seal kirjas, ega vaata vaid numbreid. Siis saangi aru, et mu süsteem töötab ja võib-olla ei olegi ma kõige hullem õpetaja.

Nüüd arendan õpilaste eneseanalüüsi ja õpioskusi, et nad ikkagi mõtleks, kuidas midagi õpivad. Kui küsida, miks nad õpivad, on ikka veel põhiline vastus: et saada hinnet. Mitte teadmiste pärast.

Mis teile praegu kõige raskem on?

Teadmiste eesmärgistamine – miks on midagi vaja. Tahaks jõuda selleni, et mingit teemat arutades tuletavad õpilased oma eelteadmisi meelde. Et neil oleks motivatsioon päriselt midagi teada saada, mitte ei õpiks nad hinde või viie euro pärast, mis ema on lubanud. Oleme teinud õpetajatega nalja, et äkki peaks kõigile viied panema ja pool raha endale võtma.

Räägin noortele, et bioloogiateadmised on seotud tervisega. Et kui satud kümne aasta pärast arsti juurde ja ta annab sulle bioloogilise ravimi, ei tunduks kõik sõnad võõrsõnad. Ja kui praegu loevad koroonateemalist uudist, saavad aru, mida PCR-test tähendab.

Gümnaasiumis töötame allikatega, õpime paar tundi teooriat ja siis vaatame teadusartikleid, et õpilased saaksid aru, et teema võib ka neid mõjutada.

Miks otsustasite pärast kohustuslikku kahte aastat kooli jääda?

Kui asjad liiguvad ja näed juba süsteemset muutust kooli tasandil, siis tahaks ära oodata hetke, mil oled rahul ja näed, et eesti keele õpe töötab päriselt väga hästi. Meil on väga lahe tiim, äge juhtkond, kellega annab asju teha ja näha, et olemegi 1300 õpilase elu muutnud. Niikaua, kuni on väljakutseid, on mul motivatsiooni tööd teha.

Mida olete varasemast elust õpetajatööks kaasa võtnud?

Head teadmised inimesest, biomeditsiinist ja geenitehnoloogiast. See võimaldab mul oma pikaajalist kava üles ehitada, et õpilased saaks midagi huvitavat teada.

Hästi palju on mind mõjutanud õpetajad. Tean, milline õpetaja ma olla ei tahaks, ja unistan, et jõuaksin mõne oma kunagise õpetaja tasemele. Näiteks põhikooli bioloogiaõpetaja õpetas meid lahedate, huvitavate mitmekesiste meetoditega terve aasta vältel.

Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Urmas Kokassaare tunnid olid küll loengu stiilis, aga kui palju ta meid inspireeris oma jutuga! Tahaksin osata seletada nii hästi, et kõik kuulavad ja ütlevad: kui uskumatult huvitav on see bioloogiamaailm.

Teeme „Kiusamisvaba kooli“ programmi. Olen õpilastele rääkinud, mida olen üle elanud ja mis tagajärjed on sellel olnud mu enesehinnangule, elule ja valikutele.

Kiusamine on probleem. Kõik õpetajad peaksid kõiki klasse jälgima ja ka vanemad peaksid jälgima suhteid kaasõpilastega. Ka ma ise õpin neid märke märkama.


Anna Smertina-Mäeorg

Õpingud

  • 2020–… Tallinna ülikool, gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja magistriõpe, bioloogiaõpetaja suund
  • 2018–2020 „Noored kooli“ programm (sh Tallinna ülikooli õpetajakoolitus)
  • 2016–2018 Tartu ülikool, geenitehnoloogia magistrantuur
  • 2013–2016 Tartu ülikool, geenitehnoloogia BSc
  • 2010–2013 Tartu ülikool, arstiteadus
  • 2007–2010 Hugo Treffneri gümnaasium
  • 1999–2007 Tartu kommertsgümnaasium
  • 1997–1999 Tartu slaavi gümnaasium

Töökohad

  • 2018–… Lasnamäe gümnaasium, loodusõpetuse, bioloogia ja uurimistööde aluste õpetaja, uurimistööde koordinaator gümnaasiumiastmes
  • 2016  Institut Génétique Biologie Moléculaire Cellulaire, arvutusliku bioloogia assistent / praktikant
  • 2013 vabatahtlik Prantsusmaal, kooliaia ehitamine
  • 2011–2013 Tartu ülikooli kliinikum, hooldaja


KOMMENTAAR

Lasnamäe gümnaasiumi õppealajuhataja  Oksana Joganson ja õpetaja Riina Otsepp:

Anna täiendab oma oskusi järjepidevalt ning jagab omandatud teadmisi koolitustel ka kolleegidele. Anna tugevused koolitajana on LAK-õpe, e-kursused, digipädevused ja õuesõpe. Märkimist väärib, et kevadise eriolukorra ajal ulatas Anna alati abikäe neile kolleegidele, kes vajasid tuge. Õpetades muukeelseid lapsi eesti keeles, väärtustab Anna kõiki keelekümbluse põhimõtteid. Õpetamisel pöörab Anna suurt tähelepanu õpioskuste ja üldpädevuste omandamisele ning eneseanalüüsile ja enda arengu hindamisele. Loodusainete tõhusamaks õpetamiseks teeb Anna praktilisi töid, sealhulgas keerulistel mikrobioloogia ja geneetika teemadel. Süvabioloogia teadmiste andmiseks on ta arendanud välja mikroskoopia valikkursuse gümnaasiumile. Anna initsiatiivil on kool liitunud „Rohelise kooli“ liikumisega.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!