Türi uus põhikool – valla sajandi ehitis

9. okt. 2020 Silja Ratt Järva Teataja ajakirjanik - Türi uus põhikool – valla sajandi ehitis kommenteerimine on välja lülitatud
1. septembril külastas Türi põhikooli vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes jagas seal aabitsaid. Kaljulaidiga koos istub Türi põhikooli trepil direktor Ervin Jürisoo. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja / Scanpix

Türi põhikooli pere jaoks algas tänavune kooliaasta teisiti: üle mitmekümne aasta alustasid kõik üheksa klassi kooliteed ühes ja samas, Wiedemanni tänava majas. Vastvalminud moodsat koolimaja koos spordihoonega kutsutakse Türil sajandi ehitiseks.

Türi põhikooli direktori Ervin Jürisoo sõnutsi ei mäletagi ta aega, mil algklassi- ja põhikooliõpilased poleks Türil eraldi majades asunud. Ta arvab, pool sajandit on kindlasti lahus õpitud.

Kaks maja ei asunud teineteisest väga kaugel, aga natuke keerulisemaks see koolipere elu siiski tegi. Mõnikord ei saanud kedagi telefoni teel kätte ja tuli teise majja joosta. Ühe maja õpetajad hoidsid paratamatult rohkem omaette, kuigi oldi üks kollektiiv. Ka õpilaste ühtsustunne oli eraldi majades õppides märksa väiksem.

Nüüd, mil õpilased-õpetajad on saanud veidi üle kuu aja ühes majas toimetada, on muutused Jürisoo kinnitusel silmaga näha ning kokku kolimisega seotud hirmud osutunud alusetuks.

Direktor tõi näite, et kui enne oli probleem, et algklassimajas oli väga vali lärm, siis uues majas tundub olukord paranenud olevat. Jürisoo usub, et vanemad õpilased distsiplineerivad nooremaid. Samuti on väikestel uues majas võimalus söögivahetundide ajal koolimaja kõrval asuvas spordihoones jooksmas käia ning üleliigne energia seal ära kulutada. Kartus, et uudishimulikud ja jooksuhimulised algklassilapsed jäävad suurematele kooli peal jalgu, ei osutunud samuti tõeks. Suured ja väikesed saavad omavahel hästi läbi.

Ka õpetajad on varasemast ühtsemad. Nüüd on neil võimalus omavahel rohkem suhelda, alustades kooliasjade arutamisest ja lõpetades sünnipäevade tähistamisega.

Uut maja oodati ammu

Kui Jürisoo umbes seitse aastat tagasi Türi kooli juhtima asus, oli remondivajadus juba päevakorral. Direktor märkis, et jõudumööda on aastate jooksul remonti tehtud, kuna uue maja ehitamine oli alguses küsimärgi all.

Algklassimajas pandi viimaste aastate jooksul kõikidesse klassidesse uued põrandad ja ka uus mööbel. Eelmises põhikoolihoones oli samuti mööbel vahetatud ning jõudumööda remonti tehtud, kuid üldjoontes oli maja siiski vana ja väsinud.

Vana maja ainsa plussina tõi Jürisoo välja suured klassiruumid. Kui vanas majas olid need ligi 70-ruutmeetrised, siis uues koolis tuleb leppida 48-ruutmeetristega. Keeleklassid on veelgi väiksemad.

Arutelud, kas ehitada uus maja, remontida vana või kolida põhikool hoopis Türi gümnaasiumiga samasse majja, kestsid aastaid. Lõpuks otsustati, et uus maja tuleb ehitada kesklinna Wiedemanni tänavale. Kultuurimaja, lasteaed ja muusikakool ei jää uuest majast kaugele.

Võimla otsustati rajada otse kooli kõrvale. Jürisoo märkis, et mäletab juba 2000-ndate alguses, Türi linnavalitsuses töötamise ajast juttu, et vana võimla ei õigusta ennast enam. Lõpuks, 20 aastat hiljem on linn endale uue spordihoone saanud.

Jürisoo meenutab, et rahastamisotsust tuli samuti tükk aega oodata. Ta mäletab, et vaatas pidevalt valitsuse istungite protokolle, kus oli päevakorras koolimajadele raha eraldamine, kuid otsuse tegemist lükati mitu korda edasi. Kui lõpuks positiivne otsus tuli, oli kergendus suur.

Remondiaeg pani logistikuoskused proovile

Kui lõpuks tuli vanast koolimajast välja kolima hakata, puges aga ikka kurbus hinge. Jürisoo sõnul püüdsid nad siis õpetajate ja õpilastega mõelda uuele ja ilusale majale, kus ei jookse enam midagi läbi, pole katki, ei lagune ega ähvarda kaela kukkuda.

Vanast majast koliti välja kooliaasta lõpus maikuus. Tagantjärele peab Jürisoo seda väga õigeks otsuseks, kuna kuu aja pikkune nii-öelda prooviperiood aitas järgmiseks õppeaastaks ettevalmistusi teha ning katsetada, kuidas õppetöö asenduspinnal sujuma hakkab. Samuti sai ehitaja kohe mais lammutamisega pihta hakata.

Kuna Türi põhikooli klassid jagunesid remondiperioodil kolme maja vahel, oli logistilise poole paikasaamine väga oluline. Mõnel õpetajal tuli kolmes majas õpetada.

Ka lapsevanematel tuli mitme maja vahet käia, kuigi neid emasid-isasid, kellel on kolm last, kes kõik eri majades õppima sattusid, polnud kuigi palju. Jürisoo tõdes, et lõppude lõpuks on Türi siiski väikelinn, kus vahemaad ei ole suured, ning uue maja nimel võib ju natuke aega logistilisi ebamugavusi välja kannatada.

„Ma arvan, et üheski Eesti linnas või maakohas ei ole sellist vaba ruumi, kuhu 500 õpilast ajutiselt õppima panna,“ avaldas direktor.

Pedagooge hirmutas tema sõnul teadmine, et uus maja tuleb vanast tunduvalt väiksem. Eelmises hoones oli ruumi umbes 8000 ruutmeetri jagu, uues vaid 4200. „Aga kui maja juba valmis hakkas saama ja me seda vaatamas käisime, muutusid õpetajad rõõmsaks. Nad ütlesid, et ei ole viga, saab hakkama, maja on täitsa kooli moodi,“ meenutab Jürisoo muheledes. Ka klassiruumid ei tundunud enam nii tillukesed.

Värvi oli majja samuti juurde tulnud. Jürisoo kirjeldust mööda oli sisearhitekt esialgu planeerinud kõik seinad ja laed halliks jätta. Kooli personali soovil lisati siiski ka pisut valget ning Jürisoo hinnangul tegi see maja kohe hubasemaks.

Lisaks on majas palju värvilisi detaile rõõmsates toonides toolide ja aknaaluste istumiskohtade näol. Jürisoo nentis, et liiga kirjuks ei saa minna, siis oleks kool nagu pühademuna ja silmale väsitav.

Värvigammast tunduvalt suuremaks murekohaks oli direktori jaoks aga see, kas koolimaja ikka saab õigeks ajaks valmis. Veel viimastel nädalatel oli ta kahtlev, kuid ehituse eest vastutanud Merko töötas täisvõimsusel ning maja avati planeeritult 28. augustil.

Kriiditahvlid jäid minevikku

Kooliaasta alguseks valminud maja on ette nähtud kuni 600 õpilasele. Praegu õpib Türi põhikoolis 488 last, nii et vähemalt esialgu ruuminappust pole. Klassis on keskmiselt 18 õppurit ning kõiki klasse on kolm paralleeli.

Koos käibemaksuga läks uus maja maksma umbes 14 miljonit eurot. Selle summa sisse jäi ka uus mööbel ja kogu sisustus. Jürisoo tunnistas, et tänavu peab ütlus „kõik on uus septembrikuus” tõepoolest paika.

„Ruumi on vähem, aga mõnusa avaruse tekitavad aknad, mis meil igal pool on,“ täheldas direktor naerdes. Ta lisas, et ohtrate klaaspindade ees olevad ribakardinad on ilmselt koristajatele peavaluks, aga mis teha.

Vanast majast võeti kaasa väga vähe asju, näiteks eelmisel aastal soetatud arvutid. Neljale õpetajale tuli siiski uus arvuti soetada, sest nende omad ei ühildunud uue koolimaja moodsate tahvlitega.

„Kui tahvlite paigaldaja käis meile koolitust tegemas, ütles ta, et meil on Eesti Vabariigi kõige kaasaegsemad tahvlid,“ sedastas Jürisoo rahulolevalt.

Ta lisas, et mõni õpetaja on kurtnud kappide vähesuse üle, kuid tänapäeva tehniliste vahenditega pole suuri kladesid ega ülesandekogusid enam vajagi. Kogu materjali saab arvutist otse tahvlile kuvada. Magnettahvlile saab spetsiaalsete pliiatsitega ka kirjutada. Kriiditahvlid on minevik.

Vanast majast võeti siiski kaasa ka kuus pakki kriiti, mis sinna alles olid jäänud. Jürisoo sõnutsi mõtlesid nad maja haldusjuhiga need alles hoida. Kasvõi selleks, et näidata lastele, mis on kriit, millega alles mõni aasta tagasi põhiline tahvlile kirjutamise töö ära tehti. Pealegi saavad lapsed nendega kevadel asfaldi peale joonistada.

Jürisoo nentis, et moodne tehnika tahab häälestamist, aga õnneks on neil majas IT-inimene. Ühtlasi kiitis direktor pedagoogide õppimisvõimet.

„Ka need õpetajad, kes pole enam esimeses nooruses, õpivad väga tublilt moodsat tehnikat kasutama,“ avaldas Jürisoo.

Eriti hea meel on direktoril uue käsitöö- ja kodunduse klassi üle, mis on ruumikas ja täidetud moodsa köögitehnikaga. Võrdluseks: vanas majas oli kokanduse klass ehitatud vanast WC-st.

Ka tööõpetuse puutöö pingid on Jürisoo ütlust mööda väga moodsad ja kvaliteetsed.

Ruumipaigutuse puhul meeldib Jürisoole see, et majas on palju istumiskohtadega soppe ja nurgataguseid, kus saab soovi korral omaette olla, ning et kõik klassiruumid ei ole ruudu- või ristkülikukujulised. Mõni ruum on kolmnurkne, teisel on kumer sein.

Aatriumis olevate suurte treppide osas kartsid õpetajad alguses, et mis nendega küll peale hakatakse. Nüüd on treppidel aga istumispadjad ja aatrium on vahetunni ajal õpilaste lemmikpaik.

Nuriseda pole millegi üle

Tähelepanuta ei saa jätta ka koolimaja kõrval asuvat uut spordihoonet. Jürisoo sõnul käivad õpilased väga agaralt söögivahetundide ajal spordihoones. Mõni jookseb niisama, mõni loobib palli.

„Ühel päeval käisin seal igal vahetunnil ja vaatasin, et võimla oli tõesti kogu aeg õpilasi täis,“ täheldas Jürisoo.

Vahetundidel on avatud suur saal. Teisel ja kolmandal korrusel on maadlussaal ja võimlemissaal. „Võimalusi, mida seal teha saab, on palju. Anna ainult tuld,“ märkis direktor.

Jürisoo lisas, et staadion pole neil küll uhiuus, aga suvel tegid nad vana raja nii korda, kui vähegi andis. Praegu toimubki enamik tunde veel väljas, kuigi õpilased uudistaks juba hea meelega uues spordihoones ringi.

Õpilaste tagasiside nii koolile kui spordihoonele on Jürisoo teada ainult hea. „Uus maja on ikka uus maja,“ nentis ta.

Uue majaga kaasnevad sageli ka probleemid, kõik vajab veel sättimist ja kohendamist. Jürisoo ütles, et neil pole suuri murekohti ette tulnud.

Kuna ehituse lõpetamisega läks pisut kiireks, tuleb ventilatsiooni paar kuud täisvõimsusel tööl hoida, et majja liigset niiskust ei jääks. See pole Jürisoo sõnutsi aga apsakas, vaid remondijärgne paratamatus.

Ainuke asi, mida veel reguleeritakse, on valvesüsteemid. Need on koolil spordihoonega kahepeale ja peavad klappima.

Jürisoo loodab, et uus maja püsib võimalikult kaua ilus ja värske. Selleks võtsid nad koos õpetajatega kõik lapsed klasside kaupa ette ning rääkisid uuest koolimajast ja selle hoidmisest.