Ühinemist võetakse loomulikuna
Üritasime koolide ühinemisel esimeseks aastaks nii vähe muuta kui võimalik. Õppekorralduse jätsime samaks – õppetöö toimub samadel nädalapäevadel, nagu oli varem. Kahjuks tuli vanast koolist kaasa ka see, et põhikooliõpilased käivad halvasti kohal, ja eriti õppeaasta lõpu poole juhtub tihti, et keegi tundi ei ilmu.
Vähendasime sel aastal kontakttunde ja suurendasime iseseisva töö tundide arvu, pakume rohkem individuaalkonsultatsioone. Viisime osaliselt sisse perioodisüsteemi: matemaatikat, eesti keelt ja kirjandust ning võõrkeelt õpitakse terve aasta, teisi aineid osa esimesel, osa teisel poolaastal.
Loodame, et õpilased saavad siis vähemalt mõne aine selgeks ning jõuavad tasapisi lõpuni. Praegu mahuvad põhikoolitunnid kahe päeva peale ära. Kuna palju õpetajaid töötab põhikohaga teises koolis, peame võib-olla aasta jooksul vahetevahel tunnid siiski kolme päeva peale jagama.
Ruumiliselt oleme kompaktselt koos, mis soodustab head õpikeskkonda ja -õhkkonda. Selleks õppeaastaks saime samal korrusel, kus meie õpperuumid asuvad, juurde õpetajate tööruumi, kus asub ka rühmajuhendaja/tugiisiku töökoht, nii et rühmajuhendaja ja õpetajad peaksid olema õpilastele nüüd veel paremini kättesaadavad kui eelmisel aastal.
Võrreldes vana HTG-ga pean HKHK plussiks paremini välja arenenud IT-keskkonda. Probleemiks on aga kutsekooli õppeinfosüsteem, mida me nüüd e-kooli asemel kasutame. Kutseõppeterminoloogia erineb üldharidusterminoloogiast, mis tekitab vahel segadust, valikkursuste sisestamine pole võimalik nii, nagu vaja oleks, individualiseerimine (nt koduste tööde andmine vaid teatud õpilastele) on keeruline jne. Loodame, et õppeaasta jooksul koos tuleva uue õppeinfosüsteemiga Tahvel muutub asi paremaks.
Õpilased tunnevad ennast uues kohas sama hästi kui vanas. Üldine rahulolu oli viiepalliskaalal 4,4, mis on umbes sama, kui oli viimasel õppeaastal iseseisvas koolis. Pole ka tekkinud probleem, et potentsiaalsed õpilased kooli üles ei leia. Reklaamitegevust on rohkem kui varem, selleks on kutsehariduskeskusel enam ressursse. Väidan, et Läänemaal on väga kiiresti muutunud harjumuspäraseks arusaam, et mittestatsionaarset üldharidust saab kutsehariduskeskuses.
Meil jätkub ka koostöö teiste Läänemaa koolidega, täiskasvanute koolidega ja rahvusvaheliste partneritega. COVID-19 on rohkem seganud kui liitumine kutsekooliga.