Uuring: Eesti lapsi ähvardab filmikirjaoskamatus

15. okt. 2020 - Kommenteeri artiklit

Eesti filmi instituudi (EFI) filmikirjaoskuse uuring näitab, et Eestis on suur vajadus filmiõppe järele varajases eas. „Peame näkku vaatama tõsiasjale, et samal ajal kui meie lapsed on ümbritsetud visuaalsetest mõjutajatest, pole me õpetanud neid pildikeelt mõistma,“ leiavad Eesti kinoliidu ja Eesti filmi instituudi juhid.
Eesti filmi instituudis valminud uuring „Filmihariduse lähtekoht Eestis“ tõi esile, et kui 80% lastest ja noortest veedab internetis aega just videoid vaadates, siis sellekohast haridust pakub praegu Eesti koolidest umbes 0,83%.
Uuringu andmed on kogutud õppeaastal 2018/2019, mil Eesti üldhariduskoolide nimekirjas oli 151 164 õpilast, filmi- või videoaineid õppis neist omakorda 1455. Seda on vähem kui 1%. Seejuures õpiti filmindusega seotud aineid vaid kolme kooli põhikooliastmes.
„Meie lapsi ümbritsevad igapäevaselt visuaalsed mõjutusvahendid. On protsesse, mida ei saa tagasi pöörata. Audiovisuaalsete teoste mõistmiseks ja mõtestamiseks vajalik vundament luuakse juba varases nooruses ja sellega tegelemine on ühiskonna vastutus. Kui me tahame, et noorsugu väärtustaks meie kultuuri ja keelt, analüüsiks, mõtleks ja teeks häid valikuid, peame varakult tegelema audiovisuaalse kirjaoskuse arendamisega. Samuti on üldhariduses ja mitteformaalses õppes üha rohkem vaja uusi kaasaegseid digitaalseid ja interaktiivseid õppematerjale, mis arvestaks eelmainitud meediumite kasvava osatähtsusega igapäevaelus,“ ütleb kinoliidu tegevjuht Kadri Vaas.
Tema sõnul teevad lapsed järjest enam ka ise videoklippe, kasutades selleks oma telefoni. „Paljud neist filmijuppidest jõuavad mõnele videoplatvormile, nagu Youtube või TikTok, need on äärmiselt populaarsed kanalid. Meil oleks võimalus noorte huvile tuginedes neid arendada, õpetada ja näidata samas ka filmikunsti laiemat pilti. Ehk teisisõnu hoolitseda publiku järelkasvu eest.“
EFI kirjaoskuse projektijuht, filmirežissöör ja -produtsent Mikk Rand tõdeb, et praeguses olukorras polekski võimalik lastele maast madalast filmiharidust pakkuda, selleks ei jagu inimesi ega erialast pädevust. „Eesti filmi instituut on viimased kolm aastat koos Euroopa kolleegidega välja töötanud nii teoreetilised kui praktilised töövõtted filmi kasutamiseks hariduses. Mida me vajame, on kohalik tugev kompetentsikeskus, mis pakuks filmialaseid koolitusi õpetajatele, aitaks välja töötada riikliku õppekavaga lõimitud filmihariduse ainekava ja näitaks lastele ja noortele kommertskino ja videoplatvormide toodangu kõrvale sisukaid filmiprogramme,“ lisab Rand, kelle sõnul tegutsevad paljudes Euroopa riikides just neid ülesandeid koondavad filmikeskused. „Eesti riigil on aeg mõista, et sellist keskust vajame ka meie.“
Sel sügisel esitas Eesti kinoliit koos Eesti filmivaldkonna esindajatega taotluse Eesti kultuurkapitali üleriigiliselt tähtsate ehitiste ideekonkursile. „Soovime riigi toel rajada Tallinna vanalinnas asuvasse Kinomajja mitmeotstarbelise filmikeskuse,“ kinnitab omalt poolt kinoliidu tegevjuht Kadri Vaas. 
Kultuurkapitali toetusega saaks aastaks 2023 rajada praeguse kinomaja ruumidese filmikeskuse, kus asuks kaks eri suuruses ja ajakohase tehnikaga sisustatud kinosaali, filmihariduskeskus ja laste filmistuudio. Eesti filmi instituudi juht Edith Sepp kinnitab, et filmikeskus ei ole pelgalt Tallinna koolidele mõeldud ettevõtmine. „Me tahame koostöös maakondlike kultuurikeskustega pakkuda üle Eesti filmi- ja haridusprogramme. Eesti filmi instituudi filmikirjaoskuse uuring näitab, et praegu on õpilastel võimalus õppida filmiga seotud aineid väga erinevad. Kui Tallinnas ja Harjumaal pakkus 2018/2019. õppeaasta seisuga mingit sorti filmiõpet 23 kooli, siis Hiiumaal ja Pärnumaal vaid üks, Saaremaal polnud uuringu koostamise ajal aga ühtegi filmiaineid pakkuvat üldhariduskooli,“ lisas Sepp.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!