Valminud on juhendmaterjal koolidele toidujäätmete vähendamiseks

14. okt. 2020 Evelin Piirsalu Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert - Valminud on juhendmaterjal koolidele toidujäätmete vähendamiseks kommenteerimine on välja lülitatud

Juhendmaterjali võib kasutada õppematerjaliks toiduraiskamise vähendamise ja vältimise teemal, kuid annab koolidele ka laiemaid teadmisi sellest, kuidas panustada jätkusuutlikku toitlustussüsteemi.

Toidu raiskamine on probleem, mis suureneb ühiskonna heaolu kasvades nii Eestis kui ka mujal maailmas. Toidu tootmiseks kasutatakse ohtralt ressursse, sealhulgas vett, põllumaad ja transpordikütuseid, samuti inimeste aega ja tööjõudu. Seetõttu on toidu raiskamisel nii negatiivne keskkondlik, majanduslik kui ka sotsiaalne mõju.

Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse uuringud näitavad, et suurtes kogustes toitu visatakse ära ka Eesti koolides. Igast koolitoidu portsjonist läheb ligi kümnendik raisku, mis teeb kõikide Eesti koolide peale kokku ligi 1400 tonni ehk 70 autokoormatäit söödavat ja kvaliteetset toitu aastas. Peamiselt läheb koolitoit raisku kahel põhjusel: toitu valmistatakse kas liiga palju või lapsed võtavad taldrikutele enam toitu, kui nad ära jõuavad süüa.

Toitlustamine koolides ja lasteaedades omab väga olulist rolli laste ja noorte toitumisharjumuste kujunemisel, muuhulgas toidu raiskamise vähendamisel. Seega saavad haridusasutused probleemi leevendamisse panustada mitmel tasandil. Nii saab kool süsteemselt panustada näiteks laste teadlikkuse tõstmisesse ja hoiakute kujundamisse.

Seda ilmestab hästi 2018/2019. õppeaastal koolidele suunatud kampaania „Kokkame koos!“, mida viisid läbi Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus ning iga päev ligi 22 000 õpilasele Daily nime all koolitoitu pakkuv Baltic Restaurants Estonia AS. Kampaaniaga sooviti parandada toiduraiskamise olukorda koolides ning tõsta õpilaste teadlikkust sellest, kuidas vähem toitu raisata.

Kampaania käigus kokati Eesti koolides ühiselt. Õpilased valmistasid koolikokkade abiga süüa, kasutades muuhulgas eelnevast toidukorrast üle jäänud toiduaineid. Nii prooviti näiteks keedukartulitest valmistada kartulivormi või tahkest sepikust magusat ahjurooga. Ühiskokkamistele eelnesid vestlusringid toiduraiskamise probleemist, põhjustest, kogustest ja võimalustest toiduraiskamise vältimiseks.

Kampaania jooksul läbi viidud ühiskokkamised olid hea näide sellest, kuidas lapsed innustuvad ning soovivad positiivse muutuse loomisesse panustada, kui neile eelnevalt probleemi tagamaid põnevalt ja põhjalikult selgitada. Sama oluline on luua lastele kohene võimalus aktiivselt olukorra parandamises kaasa lüüa, et saadud teadmisi rakendada ning kogeda muutuse loomist.

Kampaanias „Kokkame koos!“ on praeguseks valminud ka toidujäätmete vähendamise juhendmaterjal koolidele, kus pakutakse välja konkreetseid ideid, kuidas teemat laste jaoks atraktiivseks muuta nii igapäevases koolielus kui ka näiteks projektinädalate või teemapäevade raames. Lisaks annab juhendmaterjal nõu, kuidas toidujäätmete temaatikat eri õppeainetega siduda. Nii võib näiteks majandustunnis õpilastega arutleda toidujäätmetest kui ressurssi ja raha raiskamisest, looduse ja keskkonnaga seotud tunnis aga vestelda toidujäätmete teema üle põllumajanduse ja keskkonnamõju vaatenurgast.

Lisaks laste teadlikkuse tõstmisele saavad koolid üle vaadata söömise ja sellega kaasneva toiduraiskamise kui sotsiaalse praktika komponendid. Näiteks mõjutab toidu järelejätmist see, mis kell toitlustamine toimub ja kui tühi lastel kõht selleks ajaks on. Samuti on oluline tegur, kas lapsed saavad enne lõunat puhvetist snäkke osta või valida ise lõunaportsu suuruse.

Juhendmaterjaliga saab tutvuda siin.

Juhendmaterjal valmis Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse (SEI Tallinn) ja keskkonnaministeeriumi koostöös ning selle loomist toetas keskkonnainvesteeringute keskus. Materjal koondab muuhulgas „Kokkame koos!“ kampaania jooksul laste ja koolikokkade kogemused ja tagasiside.


Tark toidutarbimine koolis algab keskkonnahoidlikust ja läbimõeldud toiduhankest

Toidujäätmete vähendamise juhendmaterjalist leiavad koolijuhid näpunäited jätkusuutlike toitlustushangete koostamiseks. Nimelt saavad haridusasutused panustada jätkusuutlikku toitlustusse ka toitlustushangete kaudu, võttes fookusesse nii toidujäätmete vältimise teema, mahetoidu pakkumise kui ka toidu üldise kvaliteedi ja mitmekesisuse.

Jätkusuutlikkuse põhimõtete edendamist koolitoidu hangetes veab Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus projekti StratKIT kaudu, mille eesmärk on tuua hangetesse rohkem tervislikke valikuid ja ringmajanduse põhimõtteid.