Võrulastel on plaanis rajada noorte tehnoloogiakeskus

16. okt. 2020 Hille Lillemägi Võrumaa KHK puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse Tsenter turundusjuht - Võrulastel on plaanis rajada noorte tehnoloogiakeskus kommenteerimine on välja lülitatud

Oktoobris täitub viis aastat ajast, mil Võrumaa kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus Tsenter kolis avarasse ja inspireerivasse uude majja. Võrumaa KHK direktor Tanel Linnus vaatab viiele möödunud aastale tagasi ja räägib tulevikuplaanidest.


Võrumaa KHK direktor Tanel Linnus näeb oma kooli tugevust selles, et kool on kasulik oma piirkonna praegustele ja tulevastele ettevõtjatele. Foto: Võrumaa KHK

Mida on Tsenter kooli osana selle viie aasta jooksul juurde andnud või ära võtnud?

Kohe võib öelda, et ära ei ole võtnud midagi. See ilus ja aastaid kestnud projekt on meie piirkonnale ja kogukondadele väga palju juurde andnud. Eelkõige on Tsenter teadvustanud just puiduvaldkonna ettevõtjatele, et üksi toimetamine hästi edasi ei vii. Võib õnnestuda lühisööst, aga pikas perspektiivis ettevõtted päris üksi toime ei tule.

Tsenter on viinud terve hulga ettevõtjaid kokku ühise arusaama juurde, et koostöö on see, mis annab tulevikus neile võimaluse paremini oma ettevõtlusega hakkama saada, ja on tugevasti suurendanud arusaamist, et ettevõtluse ja hariduse koostöö on praegu ja ka tulevikus hädavajalik, selleta jääme jänni.

Kas Tsentri roll peaks olema ettevõtjate hetkeprobleeme lahendada või peame olema sammu tänasest ees ja pakkuma tulevikulahendusi?

Minu arusaamise järgi peame mõtlema ette – peame mõtlema viis, kümme aastat ja kui meile tarkust antakse, siis isegi rohkem ette. Samas ettevõtjad mõtlevad oma hetkeprobleemidele ja olemegi dilemma ees, kuidas asju selliselt lahendada, et ettevõtjate päevaprobleemid oleksid teataval määral lahendatud ja lahendatavad ning kuidas süstida neile seda mõistmist, et vaja on uute ideede ja arusaamade abil tegelda ka valdkonna arenguga. Kuna meil on vähe suuri ettevõtteid, siis on väikeettevõtete osakaal, kes tulevikku kuigivõrd ei vaata, suhteliselt suur.

Tsentri üks tegevus on muu hulgas uue põlvkonna suunamine. Kas õpilasfirmade toetamine ja noorte ettevõtlikkusse panustamine võiks olla tulevikus kompetentsikeskuse üks põhisuundadest?

See väärib arutamist. Ma arvan, et noorte ettevõtluse juurde toomine ja nende ergutamine ei ole ainult ühe väikese kooli, vaid võiks olla kogu riigi ülesanne. Kui tahame ettevõtlikke inimesi juurde saada, siis peame noortele maast madalast selgeks tegema, kust tuleb see raha, mida me iga päev kasutame, kust tulevad need meeletud mugavused siin maailmas meie ümber ja kust tuleb kindlustunne, mis meid ümbritseb. Tegevuste ja teadvustamise kaudu suudaksime ettevõtlikkust ergutada.

Kompetentsikeskusel on kahtlemata suur roll selles, et oma valdkonnas noorte ettevõtlikkust edendada. Ma usun, et tulevikus püüavad ettevõtjad ise kaasa lüüa noorte ettevalmistamises oma valdkonnas, püüavad tuua enda juurde ärksaid noori, kes tahavad ettevõtlusega alustada. Siis oleks kompetentsikeskuse ülesanne eelkõige leida koostöös ettevõtjatega need noored, et nad tootmise käigus ja ettevõtluse igapäevaelus suudaksid välja mõelda midagi, mis on suunatud ülehomsesse päeva.

Kas Tsentri teisele korrusele võiks ehitada midagi innovatsiooni ja noortega seotut?

See oleks väga hea mõte. Noortele tehakse muudkui noorteklubisid ja -keskusi. Aga on vaja ka kohta niisugusele tõsisele suunale, nagu on noorte ettevõtlus ja tootearendusega seotu, kus inimesed võiksid gruppides kokku tulla ja oma mõtteid teostada, nagu toimub häkatonidel.

Kui meil õnnestuks maha müüa mõte, et suudaksime siin, Väimelas, Võrumaa kutsehariduskeskuses kompetentsikeskuse teisel korrusel niisuguse keskuse luua! See oleks jälle üks unistus, mille võiks järgmise nelja-viie aasta jooksul teoks teha.

Mida saaksime ise teha selleks, et taastada rakenduslik kõrgharidus Väimelas?

Eks meie ülesanne on leida sõpru ja partnereid, kes aitaksid meil muuta seda otsust, mille minister Jaak Aaviksoo 2012. aastal vastu võttis. On selge, et õpilaste ja üliõpilaste üldarv on Eestis langenud ja ülikoolide vahel käib meeletu võitlus üliõpilaste pärast.

Ma usun, et meil on kaks teed. Kõigepealt, kuna meil on üks vähestest kutseharidussüsteemi koolidest, kus toimub viienda taseme õpe, siis neil, kes õpivad pärast gümnaasiumi lõpetamist siin kuni kaks ja pool aastat, arvestataks seda õpet õpingute jätkamisel bakalaureuseõppes. Teine tee, mis tuleb kindlasti ka riigikogu kultuurikomisjonis jutuks, on viienda taseme kutseõppe nimetamine kutsekõrghariduseks, mis olekski sisend akadeemilisse kõrgharidusse. Need kaks võimalust aitavad haridusteel tupikut vältida ja võimaldavad normaalse ning sujuva ülemineku ühelt haridustasemelt teisele.

Kas on veel mõni oluline mõte lisada?

Riigi kutseõppeasutused peavad täitma omaniku, s.o haridus- ja teadusministeeriumi käske ja kuulama keelde. Kooli tugevust näitab see, et tullakse toime piirangutega nagu meil rakenduskõrghariduse kaotamine. Me leiame uusi sihtgruppe, uusi ideid, uusi arusaamu, kuidas olla kasulik oma koolituste ja tegevustega nimelt sellele piirkonnale, kus me eksisteerime. Võrumaa kutsehariduskeskus on tugev selle poolest, et on leidnud oma väljundid. Oleme leidnud endale väga palju koostööpartnereid, et oma tegevust laiendada. Ja me oleme päris heas seisus.