Alekõrre kooli eripära on töökohapõhine õpe
Eestis on mitmeid koole hakatud kutsuma nende asutaja ja teeneka juhi järgi, olgu selleks siis Hugo Treffner, Jakob Westholm, Lauri Leesi või Märt Sults. Baltimaades ainulaadset Pärnu Saksa tehnoloogiakooli võib nimetada Alekõrre kooliks.
Saksa tehnoloogiakooli loomise idee algatas ja viis ellu tuntud haritlaste perest võrsunud Indrek Alekõrs, kes praeguseni on õppeasutuse direktor. Alekõrre sõnul seisneb selle kutseharidusasutuse tugevus ja erilisus töökohapõhises õppes ning soovis anda teadmisi ja oskusi väga mitmesuguses vanuses õppuritele.
Olete pärit haritlaste perest – isa oli kirjandusteadlane ja kriitik Richard Alekõrs, ema kunstiajaloolane Linda Alekõrs. Milliseid väärtusi hinnati teie lapsepõlvekodus?
Keskkond oli kultuurilembene. Hakkasin sellest kõigest ajapikku osa saama, algul polnud pereringis käsitletud teemad mulle just kõige huvitavamad. Ajapikku aga inimesed ja nende mõtted arenevad. Nii oli ka minuga. Süvenes veendumus, et suurim väärtus on haridus, kuigi see ei pruugi nii palju leiba anda, kui vaja on ja kui tahaks.
Ehkki õppimise ja kõrghariduse omandamise tähtsusest palju ei räägitud, võis sellist suhtumist pidevalt tunnetada. Kodus oli palju kunsti ja kirjandust, ka maale, millest nii mõnigi on saadud Tartu antikvaarist vanaisa Gustav Kangro kogudest.
Kaks maali on praeguseks jõudnud Sagadi mõisa. Pidime need ära müüma rahapuudusel, kuna isa vallandati töölt fabritseeritud poliitilise süüdistuse alusel. Ühes maalis on auk tänaseni. See tekkis siis, kui lapsepõlvesõbraga suusakeppidega vehklemist imiteerisime. Sellised killud käivad ikka eluga kaasas.
Lõpetasite Tallinna pedagoogilise instituudi füüsika erialal. Kas humanitaarteadused ei paelunud?
Algul kandideerisin riiklikku kunstiinstituuti arhitektuuri erialale. Sooritasin kõik sisseastumiseksamid, kuid jäin esimesena joone alla. Huvitav märkida, et viimasena pääses toona õppima praegune tunnustatud kunstnik, arhitekt ja poliitik Ignar Fjuk.
Kahe- või kolmeaastase armees teenimise hirm kiirustas uut õppekohta otsima. Sõprade soovitusel ja omal veendumusel otsustasin füüsika kasuks, sest tegemist on põneva valdkonnaga. Õpinguaastatesse mahub ka rokkansambel Teemandid Keila kultuurimajas. (Ansambel Teemandid loodi 1969. aastal, Indrek Alekõrs mängis seal rütmikitarri – toim.) Niisiis olid koos füüsika ja muusika.
Pärast kolmandal kursusel toimunud pedagoogilist praktikat tundsin, et õpetajatöö on minu jaoks üsna sümpaatne. Mind suunati Läänemaale Kasari kooli, kus oli autoriteetne ja energiline direktor Arnold Ilmjärv. Tema eeskuju motiveeris mind koolijuhtimise vastu huvi tundma.
2007. aastal lõpetasin Tartu ülikooli koolijuhtimise magistrina. Uurisin Pärnu Saksa tehnoloogiakooli loomiseni viivaid protsesse kutseharidussüsteemis Saksamaal.
Kuidas tekkis ja arenes Saksa tehnoloogiakooli loomise idee?
Ma olen lõpetanud Tallinna Kadrioru saksa gümnaasiumi (endine 42. keskkool kui saksa keele süvaõppega kool). Pärnus töötasin kutsehariduse süsteemis. Kohtusin Pärnut külastavate sakslastega, kes tundsid huvi kutseharidusse investeerimise vastu. Saksa keele oskamine võimaldas tulemuslikult ja sügavamalt suhelda ning mind kutsuti Saksamaale. Seejärel esitleti protokolli eesmärgiga investeerida Pärnusse Saksa tehnoloogiakooli rajamisse. See oli 1999. aasta suvel.
Kooli loomisele pani aluse sama aasta 2. juulil toimunud kooperatsioonilepingu allakirjutamine Königs Wusterhauseni tehnoloogia- ja kutsehariduskeskuse ja Pärnu linnavalitsuse vahel. Koostöös linnavalitsusega leiti ametikoolile vajalik hoone. Oma nõusoleku andis ka haridusministeerium. Sakslaste investeeringu suurus oli ca 1 miljon Saksa marka. Kogu see ettevõtmine oli sakslaste rahaline ja vaimne panus Eesti kutseharidusse, omakasupüüdmatu abi tollal ja on praegugi.
Eesti kultuur on läbi põimunud baltisaksa kultuuriga. Kuidas sobib Eesti oludesse Saksa kutseharidussüsteem?
Sobib hästi. Saksa kutsehariduses on põhiline osa töökohapõhilisel õppel – nii praktilise õppe suuremal osakaalul kui teoreetilisel. Ka Eestis minnakse üle töökohapõhisele õppele.
Meie kooli elektri, elektrotehnika, turvasüsteemide, automaatika ja arvutikujundaja eriala õpilased leiavad alati huvitavaid ja silmaringi avardavaid võimalusi ettevõtetes praktiseerimiseks. Praktikandid on sellistes firmades oodatud. Aga nad on oodatud ka praktikale Saksamaal.
Kas ajaga kaasas käimiseks tuleb olla pidevalt valmis uute erialade toomiseks õppekavasse?
Kõik oleneb sellest, kui kiiresti aeg käib. Kui mõnes valdkonnas on tööjõu ülepakkumine, tuleb õpetatavates erialades muudatusi teha. On olemas ka programm, mis võimaldab prognoosida vajadust ühe või teise eriala inimeste järele nii üle-eestilisel kui ka regionaalsel tasandil. Üks hiljutine näide: arvestades ettevõtete soove, suutis Pärnu Saksa tehnoloogiakool asuda kiiresti koolitama tööstusettevõtete automaatikuid.
Mõnedki noored õpivad ülikoolides teatud perioodi ühte ja siis jälle teist eriala. Kuivõrd n-ö proovima tullakse Pärnu Saksa tehnloogiakooli?
Meie õpilastest moodustavad suurema osa need, kes on kuskil juba kõrvetada saanud, kas siis omandanud mujal kõrg- või kutsehariduse, millega pole olnud midagi peale hakata, või puudub neil üldse mingi väljaõpe. Mõnikord on õppimine pooleli jäänud perekondlikel põhjustel. Arvestades neid tegureid, tullakse meie kooli suuresti õppima kindlate plaanide ja eesmärkidega. Mõned leiavad siiski, et nende valik pole õige. Eks õppimine ongi elukestev protsess.
Kas Pärnu Saksa tehnoloogiakool sarnaneb selles mõttes Mauruse kooliga, et õppima võetakse väga erinevas vanuses inimesi?
Jah, nii see on. Kõige vanem õpilane on meil olnud ligi kaheksakümnene. Et tehnoloogiakoolis õpivad suuremas osas täiskasvanud, pöörame eelkõige tähelepanu erialasele väljaõppele. Nii-öelda kasvatusliku tööga tegelemine on tunduvalt tagasihoidlikum.
Kui palju on Pärnu Saksa tehnoloogiakoolis praegu õpilasi?
Püsivalt õpib sadakond. Kui arvestada eri kursustel osalejaid, tuleb kokku kolm- või nelisada. Lõime aasta tagasi e-õppe platvormi – Saksa digikooli –, kus pakume mitmesuguseid kursusi. Juhime Euroopa projekti, millega loome võimaluse täismahus distantsõppeks kehapuuetega inimestele. Sel ajal oli sellistest meetoditest juttu veel tagasihoidlikult. Praegu võime öelda, et valisime õige tee justkui teades ette, kui vajalikuks see ühtäkki osutub.
Kuivõrd püüate direktorina iga õpilase käekäiguga kursis olla?
Meil töötavad juhtõpetajad, kes lisaks õppe arendamisele teevad seiret. Nii saadakse ülevaade iga õpilase kohta. Minul on suurt töökoormust arvestades sellist sidet üsna keeruline saavutada ja hoida.
Küll aga jõuavad minuni ekstreemsed juhud siis, kui midagi on väga hästi või halvasti. Vahel on selleks ka teave, et praktikandil läheb ettevõttes silmapaistvalt hästi. Paraku on tulnud vastu võtta ka sõnumeid mõne firma pankrottiminekust või praktika katkestajast.
Kui kindlad on kutseharidusõppeasutuse lõpetajate võimalused erialale vastav töökoht leida?
Vastus on kahetine. Reklaam, et ühe või teise eriala omandamine tagab kindlasti töö, ei vasta alati tõele. Reaalsus ei pruugi seda kinnitada. Võib-olla see jutt kellelegi ei meeldi, kuid ehk võiks hotelli- ja turismimajanduse erialade õpetamist praegu mõneti pidurdada, sest selle valdkonna töötute armee on niigi suur.
Teine teema on see, et töökoha küll leiab, kuid iseasi, kui palju tööandja palka maksta tahab ja suudab. Paljudel juhtudel on lõpetanute soovid töötasule suuremad, kui tööandjad maksta tahavad või suudavad.
Olete juhtinud Pärnu linnavalitsuse haridusosakonda, koolidest Pärnu 4. keskkooli, Pärnu ametikooli, Sindi kergetööstuskooli. Kuidas oma tööperioodi Sindis iseloomustate? Tegemist oli ju kutseõppeasutusega, mis asus väikelinnas.
See amet andis põhjaliku ülevaate toonasest Eesti kutseharidussüsteemist, probleemidest ja kitsaskohtadest. Pean täpsustama, et Sindi kool oli samasugusel tasemel nagu kõik selle aja kutsekoolid.
Saksa kooli loomisega püüdsime luua uue kvaliteedi ja selle ka saime, kuigi mitte korraga ja mitte Sindis, sest omanikud otsisid kohta Pärnus. Sindi kergetööstuskool sündis päris uude keskkonda, mida siis alles nüüdisajastama hakati. Praeguseks on Sindi kergetööstuskool ühinenud Pärnumaa kutsehariduskeskusega, koolihoone, mis aastaid tühjana seisis, aga lammutatud.
Millal tähistatakse Pärnu Saksa tehnoloogiakooli aastapäeva?
Juubelipidustused on planeeritud 2021. aasta 31. augustiks.
Pärnu Saksa tehnoloogiakool
Pärnu Saksa tehnoloogiakool on sakslaste sihtasutusele Stiftung Bildung und Handwerk kuuluv erakutseõppeasutus.
Kooli tasemekoolituse õppekava on läbinud 832 õpilast (ühe- kuni 2,5-aastane õpe) ja tööalase täienduskoolituse üle 2000 õppuri.
Valdav õppevorm on tasemekoolituse töökohapõhine õpe, mille kohaselt läbitakse õppekavast 1/3 koolis ja 2/3 ettevõttes. Tehakse seda SA Innove ja HTM-i üleriigilise projekti toel.
Tegevuse algusest peale on kool olnud koordineerija mitmetes Euroopa projektides, sh välispraktika ja strateegilise tegevuse valdkonnas.
Kool avas digiõppe korraldamiseks allüksuse – Saksa digikooli –, mis pakub peamiselt e-kursusi.
Koolil on esindus Tallinnas – Saksa stuudio (Deutschland Studio) Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Kool on Saksa-Balti kaubanduskoja liige ja omab häid sidemeid Saksa suursaatkonnaga Eestis.