KOOLIVÕRK: Õpilaste arvu märgatav vähenemine ei peegeldu koolivõrgu optimeerimises

27. nov. 2020 Heiki Raudla peatoimetaja - Kommenteeri artiklit

JÄRVA- JA RAPLAMAA KOOLIVÕRK: KESK-EESTIT PAINAVAD ÄÄREMAA MURED.

Järva- ja Raplamaa koolivõrku ootavad ees samasugused väljakutsed nagu kaugemate maanurkade hariduselu: õpilaste arvu vähenemine, õpetajate vananemine ja muutused töökeskkonnas. 

Haridus- ja teadusministeeriumi prognooside kohaselt ootab nii Järva- kui Raplamaad järgmise 15 aasta jooksul ees põhikooliõpilaste arvu umbes sama suur langus, kui on toimunud viimase 15 aasta jooksul: Raplamaal jääb võrreldes praegusega vähemaks umbes viiendiku ning Järvamaal ligi kolmandiku võrra põhikooliõpilasi.

Gümnaasiumiõpilaste puhul on pilt teistsugune: kui Raplamaal on oodata õpilaste arvu kasvu, siis Järvamaal jätkuvat langust, kuigi vähemal määral kui seni.

Milliseid järeldusi teevad sellest Järva- ja Raplamaa koolipidajad?

Järva valla kolm gümnaasiumi

Koolivõrgu ümberkorraldamine on ühe põhitegevusena välja toodud Järva valla arengukavas 2018–2025. Järva vallavanem Arto Saar tõstab oma valla koolivõrgu suurima kitsaskohana esile kolme gümnaasiumiharidust pakkuva kooli pidamise. Need asuvad Aravetel, Järva-Jaanis ja Koerus ning nende töö ümberkorraldamisest Järva vald alustabki. Nendes kolmes gümnaasiumis õpib kokku vähem õpilasi kui Türi või Paide gümnaasiumis. Järva valla gümnaasiumides on umbes poole vähem õpilasi õpetaja kohta kui Eestis keskmiselt.

Gümnaasiumiharidusega näib Järva vallas olevat keeruline lugu: laste arv väheneb ning transpordivõrk ei toeta koolide koostööd gümnaasiumihariduse andmisel. Vallavanema sõnul on nendele probleemidele mitu lahendust, kuid lõplikku otsust pole veel tehtud ning seega ei saa välja öelda ka lõplikku lahendust. „Arvestades õpilaste arvu ja hariduse riiklikke suundi, ei jagu meil õpilasi ka ühe korraliku gümnaasiumi jaoks,“ tunnistab Saar.

Järva valla õpilaste arvu ja eelistusi mõjutab ka Paides tegutsev riigigümnaasium. Arto Saare sõnul käib juba praegu Paide riigigümnaasiumis 18 Järva valla õpilast ning kokku õpib väljaspool valda 96 õpilast. „Seega võib öelda, et mõju on ning ilmselt suureneb, kui valmib gümnaasiumi uus hoone,“ nendib ta.

Eelkõige näebki vallavanem koostööd Paide linnaga gümnaasiumihariduse andmisel. Samas olgu täpsustuseks öeldud, et Paides on riigigümnaasium, mitte kohalik. Peale selle, kui rääkida üldse hariduskoostööst, siis on tema sõnul kindlasti koostööpartner ka Järvamaa kutsehariduskeskus.

2019. aasta kevadel valmis omavalitsusel kohaliku haridusvõrgu analüüs, mille järgi otsustab koolivõrgu üle vallavolikogu, võttes arvesse nii riiklikke suundumusi kui kohalikke olusid. Järva valla eesmärk on, et kõigis haridusasutustes rakenduks õpikäsitus, mis toetab iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut, arendab õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust. Muudatused on vaja teha laiemalt koolikultuuris. „Vaja on suurendada nii õpetajate kui õpilaste koolirõõmu, muuta koolijuhtimise kultuuri avatumaks,“ ütleb vallavanem. „Oluline on kaasata kohalikku elanikkonda.“ 

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %72,4
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %6,9
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %97,1
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)20,8

Paide linn: ümberkorraldused tehtud

Paide linna hariduse peaspetsialist Enn Lehtpuu märgib linna hariduselus ära mitmeid kitsaskohti. Üks nendest on eripedagoogide ja aineõpetajate puudus. See on Eesti üldine probleem. Kui ebapiisav õpetajate järelkasv on probleem kõigis Järva- ja Raplamaa omavalitsustes (ja tegelikult igal pool Eestis), siis kahe maakonna ja Eesti keskmise võrdluses on see kõige teravam Paide linnas, kus 97% õpetajatest on üle 30-aastased.

Vaja on luua haridustöötajatele nüüdisaegne õpi- ning töökeskkond ja tagada motiveeriv ja konkurentsivõimeline töötasu,“ pakub ta välja võimaliku lahenduse. „Õpetajate järelkasvu tagamiseks tuleb parandada ameti mainet ja tõsta selle staatust.“

Lehtpuu sõnul peavad haridusasutused tulema toime muutustega ja rakendama tänapäevaseid metoodikaid. Selleks tuleb tema hinnangul muutuda avatumaks, kaasata kogukonda ja koostööpartnereid ning olla avatud ka teiste riikide positiivsetele kogemustele. „Kogukonnaga koostöö ja meetodid selle tegemiseks vajavad strateegilist planeerimist,“ leiab ta.

Samuti tõstab Lehtpuu esile, et haridusasutused peavad rakendama efektiivsemalt ja otstarbekamalt digitehnoloogiat. Oluline on uuendada haridusasutuste digitaristut, arendada õpetajate digipädevusi ja pakkuda neile haridustehnoloogilist tuge.

Paide linna haridusvaldkonna kitsaskoht on tema sõnul ka sobiva õpikeskkonna puudumine hariduslike erivajadustega õpilastele ja tugispetsialistide vähesus.

Kaks aastat tagasi toimus Paide riigigümnaasiumi loomisega suuremat laadi ümberkorraldus – kaks endist gümnaasiumi jätkasid põhikoolina. Paide linna koolivõrk põhihariduse osas on linnaametniku sõnul üsna optimaalne – kaks suhteliselt võrdset põhikooli linnas, üks 9-klassiline põhikool Roosna-Allikul ja Tarbjal 6-klassiline lasteaed-kool.

2019. aastal avatud Paide gümnaasiumis on kavas 2021. aasta sügisest viia õppetöö üle Posti tänava renoveeritavasse koolimajja. Praegu õpib Paide gümnaasiumis 119 Paide linna õpilast ja mujalt omavalitsustest 41. „Paide gümnaasium on kool, mis on kogu Järvamaa õpilastele avatud ja teeb koostööd naaberomavalitsuste põhikoolide ja gümnaasiumitega,“ märgib Lehtpuu.

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %92,8
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %2,9
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %98,8
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)11,4

Märjamaa ootab arengukava

Märjamaa vallavanem Meelis Välis nendib, et kahtlemata on elanikkonna vähenemine ja õpilaste arvu vähenemine koolides probleem ka Märjamaa vallas. Vallas on viis üldhariduskooli ning nendes õpib kokku 752 õpilast. Õpilaste jaotus koolides on ebaühtlane, väikseim on 19 ja suurim 582 õpilasega kool. „Otsuseid koolide sulgemise või ühendamise kohta tehtud ei ole,“ tunnistab vallavanem.

Gümnaasiumi olemasolu vallas on tema hinnangul oluline nii praegu kui ka tulevikus, sest õpilastel peab olema võimalus haridust omandada kodukoha lähedal. „Vald on panustanud koolihoone õpitingimuste parendamisse ja jätkab seda tulevikus,“ märgib vallavanem, kes sõnab, et Märjamaa gümnaasiumis põhikooli lõpetanutest üle poole jätkab õpinguid oma kooli gümnaasiumiastmes. Praegu õpib Märjamaa gümnaasiumi 10.–12. klassides kokku 81 õpilast.

Statistikast nähtub, et Märjamaa valla gümnaasiumilõpetajatest vaid pisut enam kui kolmandik jõuab kõrghariduseni ja tase on olnud sarnane ka eelnevatel aastatel.

Haldusreformi käigus ühines Märjamaa vald Vigala vallaga. Hariduselu ja koolivõrku puudutavaid kokkuleppeid on ühinemislepingus terve loetelu. Kaks olulist tingimust, milles lepiti kokku järgmiseks neljaks aastaks ja mis puudutavad koolivõrku ja gümnaasiumit olid järgmised: valla koolivõrku ei muudeta; lepinguosalised säilitavad Märjamaa gümnaasiumi munitsipaalgümnaasiumina ning nõustuvad sellega seotud kulude katmise ja vajalike investeeringute tegemisega sõltumata sellest, milliseks kujuneb munitsipaalgümnaasiumi rahastamise mudel riigi poolt.

Töö haridusvaldkonna arengukavaga (2022–2027) on algfaasis. Kava peaks valmima 2021. aastal.

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %81,6
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %4,9
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %94,5
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)13,9

Rapla valla kolm soovi

Rapla valla arengukavas aastani 2025 on hariduse valdkonnas välja toodud kolm suuremat prioriteeti. Üks neist on Rapla valla senise haridustaseme kvaliteedi säilitamine ja arendamine (alusharidus, põhi- ja üldkeskharidus, kutseharidus, huviharidus, täiskasvanuharidus, erivajadustega laste õpe), teine kodulähedane õppimisvõimalus ning kolmas hariduslike erivajadustega lastele vajalike tugiteenuste tagamine lasteaias ja koolis. Siinkohal olgu märgitud, et Rapla valla gümnaasiumilõpetajatest on kõrghariduseni jõudnud pidevalt rohkem õppijaid kui Eestis keskmiselt.

Kui 2017. aastal ühinesid Rapla, Raikküla, Juuru ja Kaiu vald, siis see olulisi sisulisi muudatusi hariduses kaasa ei ole toonud. „Seni on pigem parendatud õppekeskkondi ja töötatud välja ühiseid õigusakte,“ nendib Rapla abivallavanem Jüri Morozov.

Tänavu alustati tööd valla haridusstrateegia koostamiseks. Morozovi sõnul on kõige keerulisem seis praegu mitmesugust tuge vajavatele õpilastele toetuse ja abi tagamisega. Rapla vallavalitsuse koosseisu kuulub praegu kaks logopeedi ja eripedagoog, kes aitavad lasteaialastele vajalikke teenuseid tagada, nõustavad lapsevanemaid ja õpetajaid laste järjepideva arengu tagamiseks. „Koolides õppivate laste toetamiseks oleme püüdnud asutusi rahastada tugispetsialistide ja abiõpetajate / õpetaja abide tööle rakendamiseks,“ märgib Morozov.

2022. aasta sügisesse on planeeritud Kaiu hariduskeskuse avamine, seal hakkavad ühe katuse all õppima Kaiu piirkonna lasteaia- ja põhikooliealised lapsed.  

Morozov usub, et Rapla maakonna lapsed mahuvad õppima maakonna õppeasutustesse. Peale Rapla gümnaasiumi saab maakonnas keskharidust omandada Kohila ja Märjamaa gümnaasiumis. Rapla maakonnas asuvad kaks kutseõppeasutust – Kehtna kutsehariduskeskus ning Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool.

Tänavuse novembri seisuga õpib Rapla gümnaasiumis 180 Rapla valla noort. 1. septembril asusid pea pooled põhikoolilõpetajatest õppima Rapla gümnaasiumisse.

Tuleb välja, et kõigis Raplamaa omavalitsustes on kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis alla Eesti keskmise. Samuti teeb muret õpetajate vanus.

„Tallinna lähedus mõjutab kindlasti meie valla asutustesse õpetajate ja tugispetsialistide leidmist,“ leiab Morozov, kelle arvates ei suuda Rapla vald palgatingimustes pealinnaga võistelda. „Vaja on vallas välja töötada muud motivatsioonivahendid, et tekitada noortes huvi valla haridusasutustes töötamise vastu,“ leiab ta. „Valla haridusstrateegia väljatöötamisel tuleb seda probleemi kajastada.“

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %83,1
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %8,9
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %98,3
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)13,2

Kohila maadleb ruumipuudusega

Kohila valla arengukavas kuni 2025. aastani koolivõrgu teema fookuses ei ole. „Kohila vallas ongi ainult üks munitsipaalkool,“ põhjendab Kohila vallavalitsuse haridusnõunik Meeri Ehandi. Tõsi, koolil on kaks tegevuskohta – Kohila gümnaasium asub Kohila alevis ja Hageris õpib üks komplekt algklasse. Hageri algklassihoone on ühenduses rahvamaja, noortekeskuse ja raamatukoguga ning need moodustavad heal sünergial toimiva pisikese kogukonna hariduskeskuse. 2013. aastal lisandus valda kristlikul väärtussüsteemil põhinev erakool – Kohila mõisakool. 

Kohila gümnaasium on Rapla maakonna suurim kool, kus õpib 916 õpilast. „Oleme säilitanud gümnaasiumiastme, sest meil on kasvav kool,“ selgitab Ehandi. „Pärast õpilaste arvu langustrendi lõppu 2010/2011. õppeaastal, kui koolis oli 693 õpilast, on õpilaste arv järjepidevalt kasvanud ning viimastel aastatel on kasv kiirenenud.“

Meeri Ehandi sõnul on Kohila koolide kõigis kooliastmetes üle kahesaja õpilase ning eelmisel aastal oli gümnaasiumiastmesse pääsemiseks konkurss, sest 9. klassi lõpetajaid oli 99 ning ühte lendu saab praegu vastu võtta ruumide mahutavust arvestades maksimaalselt 60 õpilast. „See on jätkuv suundumus, millega peame tulevaste investeeringute planeerimisel arvestama,“ nendib ta.

Suurimaks probleemiks peab ta ruumipuudust ning vajadust olemasolevaid hooneid renoveerida. „Õpilaste arvu kasvuga seoses ehitasime vaid valla eelarve toel gümnaasiumile uue algklassihoone ning korpuseid ühendava vaheehitise, mis valmis 2019. aasta kevadel. See leevendas olulisel määral ruumikitsikust koolis.“

Kuna valla elanikkond kasvab järjepanu, ei soovi vald Ehandi sõnul koolivõrku korrastada selle kokkutõmbamisega. „Jätkame keskhariduse andmist siin Kohilas,“ märgib ta. „Meil ei ole mitte ühtegi argumenti, mille põhjal saaks väita, et keskhariduse võimaldamine Kohila valla territooriumil ei oleks põhjendatud. Volikogu ja vallavalitsus on ühel meelel selles, et haridus on vallas prioriteet, ning jätkame kindlasti oma noortele ka gümnaasiumihariduse võimaldamist kohapeal.“

Meeri Ehandi peab Kohila hariduse murekohaks õpetajate pealekasvu. Üle poolte õpetajatest kuulub vanusegruppi 50+ ja vaid viiendik on alla 40-aastased. „Ühelt poolt on meil väga tugevad ja kogenud õpetajad, kuid kui noori õpetajaid on vähe, siis mingil hetkel võib tekkida olukord, kus piisavalt uusi õpetajaid ei ole võimalik korraga leida,“ nendib ta.

Tallinna lähedus ei pruugi olla tema hinnangul probleem, vahel võib see olla ka lahendus või võimalus – meil on väga hea rongiühendus Tallinnaga ja maanteed pidi Tallinnast välja suunal liikudes jõuab kiiremini tööle kui linnas ühest linnaosast teise. „Õpetajate jaoks ei ole probleem tulla Kohilasse tööle,“ märgib ta.

Kohila valla elanikud liiguvad iga päev peamiselt Harjumaa ja Tallinna suunal ning sealsetel omavalitsustel on sarnased probleemid. Koostöökohad Raplamaa omavalitsustega tekivad kindlasti siis, kui on õpilaste liikumist ühest piirkonnast teise.

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %80,6
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %6,5
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %98,3
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)5,4

Kehtna säilitab status quo

Kehtna valla arengukavas 2021–2023 ei ole koolivõrgu teemale erilist tähelepanu pööratud. Kas olemasolev on optimaalne ja muudatusteks puudub vajadus?

Kehtna vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalala abivallavanem Katrin Velleste: Praegu puudub vajadus muudatuste tegemiseks.

Kuidas on lood õpetajate järelkasvu ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate olemasoluga? Kuidas mõjutab Rapla ja sealt edasi Tallinna lähedus?

Katrin Velleste: Õpetajate kohad Kehtna valla koolides on täidetud. Õpetajate keskmine vanus on viimastel aastatel alanenud, kuna valla koolidesse on asunud tööle noori õpetajaid. Enamikus vastavad meie õpetajad kvalifikatsiooninõuetele, probleeme on vene keele õpetajatega. Puudus on tugispetsialistidest. Rapla lähedus mõjutab meid pigem positiivselt – jagame õpetajaid, et nad saavad oma erialal täiskoormuse.

Gümnaasiumit pole Kehtna vallas olnud viis aastat. Kuhu suunduvad teie valla õpilased pärast põhihariduse omandamist edasi õppima?

Katrin Velleste: Peamiselt jätkatakse õpinguid Rapla riigigümnaasiumis, üksikud teevad ka teisi valikuid. Suur osakaal on ka kutseharidusel.

Milliseid muutusi hariduselus on toonud kaasa haldusreform?

Katrin Velleste: Kehtna valda lisandus haldusreformi järel üks põhikool – Järvakandi kool.

Kas ja millliseid ümberkorraldusi on oodata põhihariduses?

Katrin Velleste: Praegu plaanid puuduvad.

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %78,9
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %9,2
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %97,7
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)18,2


Raplamaa hariduse nõukoda

Raplamaal toimib omavalitsuste hariduskoostöö maakonna tasandil – nelja omavalitsuse koostööd koordineerib Rapla omavalitsuste liit, loomisel on hariduse nõukoda, millest võib olla tuge ühiste ettepanekute ja arvamuste kujundamisel seaduseelnõudele ja muudes hariduse valdkonda puudutavates küsimustes.

Raplamaal on kavas luua paindlik ühistegevuse struktuur, mis aitab kaasa hariduse eri suundade paremale ja kooskõlastatud rakendamisele. Eesmärk on ühildada eri koolipidajate ja asutuste tugevused ja luua koostöös ühine võimekus. Nõukoda kujundatakse alalise kollegiaalse struktuuriüksusena, mis ühest küljest esindab valdu poliitikarakenduste legitiimsete soovituste kujundamisel, teisalt teenindab Rapla omavalitsuste liidu juhatust ja täiskogu vastavate otsuste kujundamisel ja nende rakendamise üle järelevalve teostamisel. Koostöö alus on kohalike omavalitsuste ja riigi arengukavad, strateegiad, tegevuskavad, tööplaanid.

Nõukoja juurde moodustatakse neli valdkondlikku töörühma, mis annavad oma ekspertarvamuse arendusotsuste ja -tegevuste ettevalmistamisel: strateegilise juhtimise töörühm, kaasava hariduse töörühm, personaliarenduse ja õpetajate järelkasvu töörühm ning õmblusteta hariduse töörühm, mille ülesanne on koolide koostöö ja õpilaste paindliku koolidevahelise liikumise instrumentide ja juurutamise viiside väljatöötamine.


Kaia Iva: elanike vähenedes peab vähenema ka klasside arv

Kaia Iva.

Kaia Iva on Türi vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja.

Teda küsitles Silja Ratt (Järva Teataja).

Türi vallas tegutseb praegu viis põhikooli. On nende koolide pidamine valla elanike ja laste arvu arvestades jätkusuutlik?

Koolivõrgus on vältimatult vaja kohandusi teha üle Eesti, nii ka Türi vallas. Ühest küljest on argument valla elanike, sealhulgas laste arvu vähenemine. Seda oleme mõneti suutnud küll pidurdada, nii kvaliteetsete teenuste, hariduse mitmekesisuse ja hea kvaliteediga kui ka näiteks Türi vallas rakendatud kodusoetamise toetusega.

Teisalt on Eesti väheneva rahvaarvu juures vaja arvestada asjaoluga, et ka õpetajate ja teiste spetsialistide arv väheneb. Seega on kestliku kahanemise olukorras vaja teha ettevaatavaid ja tasakaalukaid otsuseid ka Türi vallas.

Mis on Türi hariduselu peamised murekohad, millega tuleks kiirelt tegeleda?

Kuna Türil oleme juba pikalt analüüsinud ja rääkinud koolivõrgu muudatustest, siis nüüd on kriitiliselt vajalik otsused fikseerida, et hakata tegema praktilisi ettevalmistusi ning saavutada töörahu kõigis koolides. See on vajalik hea koostöövaimu hoidmiseks ning selleks, et kõik koolid saaksid täie jõuga pühenduda sisutööle. Iga samm haridusrindel on siiski kantud soovist, et meil oleks nii vaimu- kui ka rahajõudu panustada hariduse kvaliteeti ja lapsest lähtuvasse õpikäsitusse.

Türi valla arengukava aastateks 20212025 näeb muu hulgas ette Käru ja Retla-Kabala kooli muutmise kuueklassiliseks. Paljud kohalikud on sellele vastu ja näevad vaid kooli kolmanda astme sulgemise miinuspoolt. Mida head võiks nende koolide kuueklassiliseks muutmine kohalikele kaasa tuua?

11. novembril ütles riigikontrolör Janar Holm riigikogu ees: „Oleme Eestis jõudnud aega, kus tuleks ausalt inimestele tunnistada: kõikjal riigis harjumuspäraselt ühtlaselt ja ühetaolise kvaliteediga avalike teenuste pakkumine käib meile üle jõu. Ühetaolist kättesaadavust ei ole ammu enam võimalik tagada ja selle põhjus ei ole mitte ainuüksi raha, vaid selgelt ka inimeste puudus.“

Samadest argumentidest lähtuvalt tuleb ka meil tunnistada, et ühesugust haridusteenust ehk üheksaklassilist kooli pole meil üle valla võimalik pakkuda. Seega on vaja tagada, et pakutav, neis kohtades siis kuueklassiline kool, oleks tõesti heal tasemel, et meil jätkub sinna nii inimesi kui ka raha. Samas, 7.–9. klassi lastel, kes sageli püüdlevadki suurema iseseisvuse poole, on võimalik siirduda suuremasse kooli, kus avanevad uued võimalused.

Türi vald sai Türi põhikooli ehitamiseks riigilt toetust tingimusel, et kolmandat kooliastet mujal vallas koondatakse, kuid neid otsuseid pole praegu veel tehtud. Mida tähendaks Türi valla jaoks see, kui toetus tuleks riigile tagasi maksta?

Rahastustingimustes ei ole üldist kolmanda kooliastme sulgemise nõuet, seda kavandame kahes koolis alates 2022. aastast. Oleme oma tegevustega graafikus. Praegu oleme muudatused kirjutanud arengukavasse ning menetleme sellekohaseid arengukava täpsustusi. Konkreetsed koolipõhised otsused saavadki tulla alles pärast arengukava muudatusi.

Türi valla arengukavas (2020–2024) on välja toodud, et üks probleem valla hariduselus on haridusuuendusi toetava, motiveeriva palgasüsteemi puudumine haridusasutustes. Kas näiteks Käru ja Retla-Kabala kooli muutmisel kuueklassiliseks oleks võimalik maksta õpetajatele suuremat palka, et nende motivatsiooni tõsta, või oleks palgarahalt säästmine vallale pigem kokkuhoiukoht?

Ühegi muudatusega pole Türi vallas plaanis raha haridusvaldkonnast välja tuua, vaid leida valdkonna seest ressursse, et motiveerida paremat sisutööd, maksta enam neile, kes panustavad kooli arendusse, et rikastada õpilastele pakutavaid tegevusi olgu õppekäikude või uudsete õpivormidega.

Eesti hariduselu näib liikuvat sinnapoole, et ühes omavalitsuses üle kahe gümnaasiumi ei peeta. Ometi on ka Järvamaal omavalitsusi, kus gümnaasiume on alles lausa kolm (Järva vald) ja ka Türil oli veel kümme aastat tagasi kaks gümnaasiumi. Kohalikud on koolide sulgemisele või liitmisele enamasti väga vastu, isegi kui gümnaasiumihariduse andmine jääb piirkonda alles (nagu Türil). Mis võib olla selle põhjus, miks inimestel hariduselus toimuvate muudatustega nii raske leppida on?

See on ju hea märk, et haridus on eestlastele oluline teema. Igal asutusel on oma traditsioonid, vilistlased, oma organisatsioonikultuur. Selle hoidmine on väärtus. Kuid eks teisel kaalukausil on ka harjumus ja kindlustunne näiteks töökohaga seoses. Ning alati leidub ka mõni „heasoovlik“ teadja, kes ütleb et targemal juhtimisel poleks selliseid hirmkoledaid muudatusi küll vaja teha ja kui tema juhiks valda, maksaks ta õpetajatele kahekordset palka.

Arvestada tuleb, et tavapärane üheksaklassiline kodukool tundub lapsevanemale harjumuspärase ja turvalisena. Õpetamise sisu, eesmärke ja nüüdisaegset õpetamisfilosoofiat järgides on kolmandas kooliastmes aga noore arenguks vaja siiski sotsiaalset suhtlemist eakaaslastega ja suuremas grupis koostöö tegemise oskusi. Kolmandate kooliastmete koondumine annab palju rohkem võimalusi nii õppetöö kui õppetööd toetava tegevuse rahastamiseks.

Maapiirkondade elanikud ütlevad sageli, et maal koolipidamine ei saagi olla kasumlik tegevus ning omavalitsused peaksid koolide säilimise nimel olema valmis n-ö peale maksma. Kas ja kui palju Türi vald juba praegu peale maksab, et kõiki koole samas mahus toimimas hoida? Kui palju raha koolide ülalpidamisele näiteks aasta jooksul läheb?

Ma ei mõista, mida tähendab haridusele pealemaksmine. Hariduse korraldamine ongi omavalitsuse ülesanne, meie jaoks on see lastesse, meie inimestesse investeerimine. Tahame teha seda hea tulemusega, seepärast peamegi mõtlema, et iga kulutatud euro täidaks oma ülesannet parimal moel. Ja muidugi peame vaatama tervikut – kõigi teenuste rahastamine käib ühisest rahakotist ja vallaelanik ei ela hästi, kui oleme naabervallast endale meelitanud kahekordse palgaga õpetaja, kes annab erialatundi mõnele lapsele, kuid kui tee koolist koduni pole läbitav või kui vanaemale pole võimalik tagada vajalikku sotsiaalteenust.

Türi vald saab sel aastal riigilt tegevuskuludeks põhihariduse korraldamiseks 3,1 miljonit eurot ja ise lisame 1,7 miljonit. Gümnaasiumi jaoks on riigi toetus 450 000 ja vald lisab 330 000 eurot. 

Kahtlemata aga on maksumaksja jaoks kulu väikese kooli õpilasele pea kahekordne ning selle võrra tuleb kokku hoida suure kooli lapse ja õpetaja arvel.

Türi vallas on kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis kõrgem nii Järvamaa kui Eesti keskmisest (Türi 88,2; Järvamaa 83,3; Eesti 85,2). 30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses on Türi vallas 5,4%. Eesti keskmine on 10,7. Mis võiks aidata kaasa, et noored õpetajad asuksid rohkem maapiirkondadesse tööle?

Kogenud ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate suur osakaal ja noorte õpetajate vähesus on ühe mündi kaks külge. Mõistagi pingutavad meie koolijuhid, et hoida hea haridusega õpetajaid. Nähes, et õpetajate pealekasv on kidur, püütakse hoida olemasolevat õpetajaskonda. Kuid arusaadavalt on nii kooli jätkusuutlikkuse kui ka õpiõhkkonna jaoks vaja suuremat tasakaalu, st vajame igal juhul noori õpetajaid.

Üldisem osa lahendusest on see, millele viitas ka riigikontrolör: elanike vähenedes peab vähenema ka klasside arv, mille ette õpetaja astub. Kui varem oli maakooli klassis üks füüsikaõpetaja 15 lapse ees, siis nüüd viie lapse ette ju 1/3 õpetajat saata ei saa. Seega on vaja korraldada nii, et üks füüsik saaks ikka 15 lapsega klassis tundi anda.

Muidugi on vaja kogu riigis hoida tähelepanu õpetajate palkadel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi õpetajaks õppimise vastu. Usun, et rahulikumas maapiirkonnas ei ole ka läbipõlemine nii kiire kui Eestis keskmisena. Türi vald mõistagi tahab olla atraktiivne elupaik ning haridusasutuste tööõhkkond ja sisu võiks olla see, mis meelitab ja hoiab.

Türi valla arengukavas (2020–2024) on ühe murekohana välja toodud ka see, et tugispetsialistide teenuse tagamine on piirkonniti ebaühtlane. Kas tulevikus on tugispetsialisti jaoks paratamatus, et tal tuleb hakata täiskoormuse kättesaamiseks sõitma mitme kooli vahet?

On vältimatult oluline, et spetsiifilise ettevalmistusega tugispetsialistid, näiteks logopeedid, eripedagoogid, psühholoogid, teeksid oma erialast tööd, mitte ei omaks tingimata ühes asutuses täit töökohta, mille jaoks vajadusel antakse näiteks ainetunde või „täidetakse mõnd auku“. Ka praegu jagavad head spetsialistid vajadusel end mitme õppekoha vahel, Türi vallas on vahemaad väikesed. Pigem annaks kolmandate kooliastmete koondumine võimaluse igale lapsele piisavalt aega pühendada ning töökoormuse kahanemist tugispetsialistidel küll karta pole.

Väga kõva häälega ei julge rõõmustada, kuid praegu oleme oma vallas suuremad mured tugispetsialistidega murdnud. Ka eelmisel aastal loodud ennetus- ja peretöökeskuse Türi Perepesa üks eesmärke on varajase märkamise abil võrgustikutöö ja keskse teenuse pakkumise kaudu anda tuge nii peredele kui haridusasutustele.

Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta) on Türi valla koolides 17,8 (EHIS), samas kui Eesti keskmine on 11. Kuidas tekib näiteks kolmanda kooliastme sulgemisel rahasääst, kui esimesed kaks kooliastet jäävad ikka samasse koolimajja?

Pea igas asutuses, nii ka koolis, on tööjõukulud kõige suurem kuluartikkel. Seega on kõige suuremad võimalused ressursse ümber tõsta just selles lõigus. Kuid mõistagi tuleb teha ümberkorraldusi ka ruumide kasutamises. Türil on selles häid kogemusi, kus kooliga ühe katuse alla on viidud kas raamatukogu või lasteaed. Eri avalike asutuste koondumine ja koolist tervikliku kogukonnakeskuse kujundamine on siin lahendus.

Türi linna 1926. aastal ehitatud väärikas koolihoone saab uue kasutuse raamatukogu ja vallamajana, vabanev maja müüakse. Aga mõistagi tuleb kaaluda ka mõne majaosa lammutamist, kui analüüs näitab selle otstarbekust ja kogukonnal hoonet või selle osa vaja ei ole.

Mis on Türi hariduselu viimaste aastate suurimad õnnestumised?

Türi piirkond on teinud läbi kaks omavalitsuste ühinemist, aastal 2005 ja 2017. On oluline, et koolide vahel on kujunenud välja head koostöösuhted ning konkureerimise juurest on jõutud arengut toetava koostööni. Sageli arutatakse koos konkreetse õpilase sobivaimat kooliteed, leitakse koos parim õppekoht, mis vastaks lapse vajadustele kõige paremini.

Hea näide on koolide traditsioonilised koostööpäevad ja seminarid, kus üheskoos mõnele võtmeprobleemile lahendusi otsitakse. Selles on tähtis roll valla haridusspetsialistidel, kes seda ühist tööd veavad.

Teiseks oluliseks märksõnaks pean õpilaste individuaalsuse arvestamist, seda nii andekuse toetamisel kui ka nõrgemate külgede järele aitamisel. Siin on oluline ka üldhariduse ja huvihariduse, haridus- ja sotsiaalvaldkonna koostöö. Püüdleme selle poole, et meie tegevuse keskmes on laps ning osapoolte ühise tööna loome talle sellise kasvukeskkonna, kus laps tunneb end turvaliselt ning kasvab terveks ja õnnelikuks kodanikuks.


Türi vald

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %88,2
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %5,5
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %98,9
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)17,8

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!