Nügige aga!

Autoritest

Raamatu „Nügimine: viis toetada valikuid, mis viivad tervise, jõukuse ja õnneni“ üks autoreid, Richard H. Thaler, sai 2017. aastal Nobeli preemia panuse eest käitumismajanduse (behavioural economics) arendamisse. Selles uuendusmeelses käsitluses kohtuvad majandus ja psühholoogia. Keskne teema on otsustamine.

Teine autor, Cass R. Sunstein, on hariduselt jurist, viljakas autor oma valdkonnas, olnud ametis Valges Majas USA presidendi Barack Obama ajal.

Raamatust linnulennult

Nagu tähelepanu köitev raamat ikka, algab seegi elulise näitega. Meie puhul väga sobivalt on näite tegevuspaigaks kool, täpsemalt koolipuhvet. Ja küsimus on, kuidas mõjutab laste toiduvalikuid pakutava paigutus osturuumis. Kuidas lapsed valivad, kui valida on saiakeste, näkside ja puuviljade-juurviljade vahel. Põhjalikult võetakse lahti kõik võimalused ja nii jõutakse selgitada raamatu põhimõisted ja seisukohad. Olulised mõisted on valikuarhitektuur ja libertaarne paternalism.

Koolipuhvetis on toodete (mingil viisil) paigutamine olemasolevale müügipinnale paratamatus. Valikuvõimaluste pakkuja ja paigutusotsustuste tegija on valikuarhitekt, tema kujundab valikute ruumi. Puhvetis saab tooteid paigutada kas juhuslikult või mingitest kaalutlustest tulenevalt. Kolm võimalikku viisi on:

• paigutame juhuslikult – las ostja leiab ise üles ja otsustab;
• paigutame majanduslikku tulu silmas pidades, tõstes esile tooted, mille läbimüügist tõuseb kõige enam tulu (näiteks tooted, mida on odav transportida, millel on pikk säilivusaeg jmt);
• paigutame, pidades silmas tarbija heaolu, nähtavale kohale tervislikuma (nii nagu me seda praegu mõistame) toidu.

Kõik, mis raamatus edasi tuleb, on põhimõistete tekkelugu ja täpsem lahtiseletus eri valdkondades (pensioniskeemid, tervisekindlustus, investeerimine, liiklus, loodushoid). Lisaks leiduvad kirjeldused valikuolukordade kogemisest valija seisukohalt ning valijatüüpide kirjeldused (täiuslikud valijad ehk econ’id ja pärisinimesed).

Raamatu sõnum näib olevat, et kuna inimesed on enamasti kehvad otsustajad, võiks need, kel on voli (kooli juhtkond, puhveti juhataja, linnavalitsus, riigi valitsus) kasutada oma parimat teadmist konkreetsest valdkonnast (toodud näites tervislik toitumine) seada valikud nii, et otsustajal oleks lihtne valida endale kasulikul moel. Sellisel viisil mõtleb libertaar-paternalistliku hoiakuga valikuarhitekt. Libertaarne valikuarhitekt jätaks kogu töö otsustaja enda teha, pakkudes talle võimalikult palju võimalusi. Paternalistlik valikuarhitekt kasutaks pigem oma võimu, et sundida otsustajale valikud peale (näiteks ei oleks koolipuhvetis üldse müügil komme ega saiakesi).

Tekst on nauditav, soojalt humoorikas, ka kirjutajate arvelt.

(Põhi)küsimused

1. Kuidas hinnata inimesi nende otsustusvõime ja otsuste teostamise võimekuse põhjal?
2. Kuidas (need eri tüüpi) inimesed otsustavad, millised on otsustusprotsessi olulised (sisemised ja välised) tegurid?
3. Miks osa otsustajaid ei järgi otsustamisel oma (tegelikke) huvisid?
4. Kuidas otsustajad tajuvad ennast ja ümbritsevat tegelikkust vildakalt, ekslikult?
5. Kuidas saab otsustaja vältida kallutatust ja vildakaid otsuseid?
6. Kes ja kuidas saab toetada otsustajat temale (pikas ajalõigus) kasulike valikute tegemisel valikute korrastamise (valikute hulga, vaikimisi valiku, valikute paigutuse) kaudu?

(Põhi)väited

1. (Tänapäeva keerulises maailmas) ei saa me läbi valimata.
2. Valikute tegemine on keeruline protsess.
3. Valikut mõjutavad mitmesugused sisemised ja välised tegurid.
4. Inimesed erinevad oma valikute tegemise võimekuse poolest.
5. Majandusteoorias on seni lähtutud teatud ideaalsest inimese mudelist (homo economicus), kel on
   1. täiuslik kognitiivne võimekus (mõtlemisvõime, mälu),
   2. täiuslik enesevalitsemine,
   3. täiuslik informeeritus.
6. Selliseid täiuslikke inimesi ei ole olemas, vaid on päris inimesed, kes on oma otsustes kallutatud, ekslikud, oma valikute teostamises ebajärjekindlad.
7. Ekslik taju ja mõtestus + ebatäiuslik informeeritus ja kognitiivne piiratud võimekus toovad otsustajale kaasa kasutuid või ka kahjulikke valikuid.
8. Kallutatuse allikaiks on näiteks kahe mõtlemise süsteemi rakendamise proportsioonid:
   1. automaatsüsteem,
   2. reflektiivsüsteem.
9. Neist kahest mõtlemissüsteemist on kuri peidus automaatsüsteemis, mis toimetab ökonoomsuse põhimõttel (kiiresti, vähema vaevaga), rakendab rusikareegleid (heuristikuid) ja koos kallutatusega annab viletsaid tulemusi.
10. Siiski on optimismiks põhjust.
    1. Valikute esitamise viis mõjutab valiku tegijat.
    2. Valikuarhitektid saavad toetada inimesi neile kasulike valikute tegemisel ehk nügida.
    3. Otsustajad ise saavad, olles teadlikud, seista vastu (kiirete, mõtlematute otsuste) ahvatlusele.
11. Neid põhimõtteid on võimalik rakendada enamikus inimelu valdkondades.

Raamatu toel saab hooliv, libertaar-paternalistliku hoiakuga valikuarhitekt nügida oma valdkonna otsustajaid neile kasulikus suunas, korrastades otsustamise keskkonda nii, et häid valikuid oleks lihtne teha, ent jättes neile samas valikuvõimaluse.