OECD pakub uueks kümnendiks oma haridusnarratiivi

2015. aastal algatas OECD projekti „Haridus ja oskused 2030“, kaasates aruteludesse ka osalevate maade õpilasi.

Eesti õpilasesinduste liit on selles OECD projektis kaasa löönud veidi üle poole aasta. Selle aja jooksul on selgeks saanud, et projekt on musternäidis, kuidas kaasamist läbi viia. Suur rõhk on pandud õpilaste ärakuulamisele ning nendega arutlemisele ning sellel on peamiselt kaks eesmärki: muuta praeguste õpilaste õpiteekonda paremaks ning tekitada õpilastes huvi hariduse põhiküsimuste vastu juba koolis õppimise ajal, et kindlustada nii ka õpetajate järelkasvu. Teame ju omast käest, et õpetajate järelkasvuga on probleeme.

Õpilasi kuulatakse ja tsiteeritakse

Kui tihti juhtub, et Hollandi printsess Laurentien või OECD hariduse ja oskuste direktoraadi direktor Andreas Schleicher üle võrgu küsivad, mida õpilased hariduse olukorrast arvavad ning millist perspektiivi just nemad näevad? Aga E2030 on andnud õpilastele võimaluse kaasa rääkida, ning oluline ei ole see mitte seepärast, et uhkete positsioonide ja ametinimetustega kiidelda, vaid põhjusel, et E2030 protsess ilmestab hästi seda, et ka õpilaste arvamus hariduselu kujundamisel on oluline.

Eestist projektis osalenud õpilastele on olnud eriti sümpaatne, et eespool mainitud nn olulised inimesed ei pea paljuks tsiteerida ka õpilasi, kui nende argumendid või mõtted on tsiteerijaga kooskõlas. Oleks ju lihtne presenteerida õpilaste mõtteid enda omadena, kuid see ei läheks kokku projekti üldeesmärkidega ja seepärast soosib E2030 keskkond õpilasi väga. Selguse huvides olgu öeldud, et nagu muud ühiskonnagrupid, ei ole ka õpilased homogeenne seltskond, mistõttu on ka E2030 projekti raames tunda eri kultuuride ja lähenemiste erinevusi, mis vahel kutsuvad esile põhimõttelisi debatte. Aga see ongi kogu protsessi juures huvitav, sest muidu ei ole riikidevahelisel diskussioonil teab mis mõtet.

Selgelt suurimat kõlapinda projektis saab see, kuidas ja miks me õpime ning õpetame. Küsimused „kuidas“ ja „miks“ õpetada muutusid eriti aktuaalseks pärast koroonakriisi, sest riikides korraldati hariduselu eriolukorra ajal väga erinevalt. Kuid see on ka E2030 eelis: riikide erinev probleemide lahendamise strateegia annab võimaluse omavahel kogemusi vahetada ning üksteist abistada.

Erinevad lähenemised koroonakriisi ajal

Meile kui õpilasesinduste liidu esindajatele hakkas silma see, kui erinevalt riigid distantsõppeks valmistusid. Riikides, kus üleminek distantsõppele tähendas rahulikku uue olukorraga harjumist ja kohanemist, tundsid õpilased, et nendega on õppeprotsessis arvestatud, neid on kuulatud ning nende antud tagasisidet on olulisel määral arvesse võetud. Samas tunnistavad nad, et distantsõppe alguses ei olnud õppetöö tavapäraselt intensiivne ja nad pole kindlad, kas see võib hiljem õppeedukust mõjutada.

Seevastu riikides, kus distantsõppele mindi üle järsku, tekkis palju segadust ja õpilased tundsid kogu protsessi vältel ärevust ning olid mures oma tuleviku pärast (eriti puudutas see lõpuklasse, kellel olid ees tulevikku määravad arvestused). Milline lähenemine oli lõppkokkuvõttes õigem, ei olegi vast oluline: pigem on väärtuseks hoopis teadmine, mida emma-kumma süsteemi valimine endaga kaasa tõi, sest nüüd, kriisi kordumisel, saab sellest teadmisest lähtuda.

Kuid loomulikult oli ka äärmuslikke näiteid: mõnes Aasia riigis oli suur probleem see, kuidas keskustest väga kaugel asuvates asulates üleüldse mingisugust digiõpet läbi viia, sest seal polnud elektritki, levist ja internetist rääkimata. Vaevalt selline probleem lähitulevikus Eestit kimbutab, kuid sellest näitest näeme, et distantsõpe ei olnud paljudes maades digiõpe. Siit edasi saame küsida, kas Eestiski peaks olema distantsõpe ainult digiõpe. Kui natuke loovamat lähenemist rakendada, leitakse kindlasti ka muid võimalusi.

Põhjalik ettevalmistus

Õpilasliidule on väga sümpaatne ka kohtumiste-eelne ettevalmistusperiood. Vähemasti Eestis on enne uusi arutelusid E2030 osalejate seas koosolekud, kus antakse ülevaade eesootavast ning samal ajal arutatakse, milliseid mõtteid võiks Eesti välja pakkuda. Meeldivaks teeb selle protsessi just see, et kuna arutelus on esindatud kõik huvipooled, kes hariduselus kaasa löövad, siis on juba E2030-ks ettevalmistumine huvitav ja tulemuslik. Lisaks aitab see kaasa asjaosaliste dialoogi tekkele, et kummutada arusaamad, justkui õpetajad ja õpilased ei tohiks läbi saada ja koostööd teha või kui on probleem, siis on arvatavasti just riik selle probleemi haridussüsteemi istutanud.

Eesti paistab hariduse vallas rahvusvaheliselt silma, seda ka E2030 raames. Meil päris tavalised sotsiaalpedagoogid või arenguvestlused pakuvad suurt huvi teiste riikide poliitikakujundajatele. Ühelt poolt on see tunnustus seni tehtud tööle, kuid teisalt on suur võimalus Education Nationi brändi veelgi enam turundada, ning seda mitte pelgalt meie viimase aja uuendusi tutvustades, vaid meie haridussüsteemi kui ühte tervikut avades.

Samal ajal annab teiste riikide kogemustega tutvumine meile võimalusi oma võimekuslünki täita. Igatahes on OECD E2030 projekt oma mitmekesisuse tõttu eriline haridusalgatus, millest Eesti haridussüsteemil on ainult võita, aga ka anda ja panustada.

Projekti olulisimad märksõnad on muutuv tööturg, vajadused uute oskuste järele, õppe- ja ainekavade arendus ning koolide valmisolek muutustega kohaneda. OECD on pidanud ülimalt oluliseks, et projekti mõtete genereerimisesse oleksid kaasatud võimalikult paljud huvigrupid, kes haridusteemadega iga päev kokku puutuvad. Olenemata teemast või sündmusest on igast osalevast riigist oodatud osalema nii haridustöötajad, poliitikakujundajad, erasektor, aga mis meile, õpilastele, vast kõige tähtsam: oodatud on ka õpilased arvamust avaldama ja mõtteid jagama.

Projekti E2030 faasid ja foorumid

OECD algatas 2015. aastal tulevikuhariduse projekti „The Future of Education and Skills 2030“ (E2030). Eesti liitus projektiga 2015. aastal OECD tungival kutsel ja soovil. Projektis osaleb 30 riiki.

VISIOONIPABER. Projekti sissejuhatava dokumendina valmis visioonipaber TheFutureWeWant, mida kasutasid meie haridusvisiooni 2030 koostajad aastal 2019. Visioonipaberi väljatöötamisel lõid Eesti poolelt kaasa Eve Kikas (TLÜ), Maret Pihu (TÜ), Joosep Norma („Noored kooli“), Mari-Liis Nummert (TÜ), lisaks HTM-i ja Innove eksperdid, koolijuhid, õpetajad, õpilaste esindajad.

ESIMENE FAAS. Projekti esimese faasi tulemusena valmis õppimise raamistik Learning Compass 2030. Selles on eri riikide kogemustel põhinevaid soovitusi (mitte ettekirjutusi) õppekavade ajakohastamiseks, näiteks innovaatiliste õppimisviiside rakendamine, õppekavade ülekoormatuse vähendamine, väärtuskasvatuse ja õpilaste heaolu fookuses hoidmine, erilist rõhku soovitatakse aga panna matemaatika ja kehalise kasvatuse õppimise nüüdisajastamisele. Eraldi teemana on analüüsitud hariduse valdkonnas tehtud eksperimente ja nende kasutamise võimalusi.

TEINE FAAS. Projekti teises faasis koostatakse nn õpetamisraamistik Teaching Compass 2030. Eestist osalevad töörühmades Katrin Poom-Valickis (TLÜ) ja õpetajad ning õpilased Eesti koolidest. Projektiga liituvad mitmed kodanikuorganisatsioonid, nagu Tagasi Kooli, Asendusõpetajate MTÜ jt. Kaasatud on ka valitsusasutused, lapsevanemad, erasektori esindajad. Projekti teises faasis keskendutakse õpetajakoolituse õppekava nüüdisajastamisele, õpetaja ja koolijuhi tulevikuvisioonile ja professionaalsusele, aga ka õpetaja heaolule jms.

TALLINN FOORUM. Esimene globaalne foorum toimub 10.–12. mail 2021 Tallinnas. Eesti tutvustab siis meie koolide autonoomia kujunemise lugu, näidates, et sellele eelnes õpetajate-koolijuhtide ja üldsuse koolitamine ning ainekavade ajakohastamine. Samuti tutvustatakse meie distantsõppe kogemust ja e-õppevahendeid, õpilasfirmasid, meie õpetajate koostööd ning õpilaste/õpilasesinduste kaasamist otsustusprotsessidesse.

PARIISI FOORUM. Teine ülemaailmne foorum toimub virtuaalselt 8. ja 9. oktoobril Pariisis. Teemaks on õpilaste väljalangus ja heaolu. Arutletakse ka õppimist toetava keskkonna, õpetajate kompetentsuse jms teemal. Alateemad on õppekava ja hindamine, õpetaja roll põimõppe olukorras jms.

MOSKVA FOORUM. Kolmandat suurfoorumit võõrustab samuti virtuaalselt Moskva 24.–26.11.

Põhjalikum ülevaade projektist https://www.oecd.org/education/2030/E2030%20Position%20Paper%20(05.04.2018).pdf