Õpetajad ja koolijuhid, ootame teid tõenduspõhist täiendusõpet katsetama
Haridus- ja teadusministeerium, Euroopa Komisjon ja Briti Nõukogu on algatanud projekti, et täiendusõppe süsteemi mõningaid kitsaskohti lahendada. Koolid ja kohalikud omavalitsused on oodatud sellesse pilootprojekti kandideerima ja loodavaid töövahendeid katsetama. Lähem info www.britishcouncil.ee.
Raamatus „Liikumapanev jõud: mis meid tegelikult motiveerib“ kirjeldab Daniel Pink kolme inimese kaasasündinud psühholoogilist vajadust. Need on „milleski paremaks saada, olla oma otsustes vaba ja tunda oma töö tähtsust. Kui need on rahuldatud, oleme nii motiveeritud, produktiivsed ja ka rahul.“
Täiendusõppel on sama eesmärk: aidata õpetajatel ja koolijuhtidel oma töös paremaks saada ja oma tööga rahul olla. Õpetajal, koolijuhil, koolitajal, koolipidajal ja ka rahastajal on siinkohal ühine huvi, sest nad kõik soovivad, et õpetamine ja õppimine muutuksid koolis efektiivsemaks ning õpilased saaksid parema hariduse. Milles on siis probleem?
Miks koolitused tihti ei mõju?
Probleem on selles, et koolitustel õpitud lähenemised ei jõua meie kooliellu. Näiteks rahvusvahelisest uuringust TALIS selgub, et Eesti õpetajad tunnevad nüüdisaegse õpetamise põhimõtteid ja meetodeid hästi, kuid ei rakenda neid oma igapäevases koolitöös.
Koolituste rahastajat huvitab koolituste mõju. Missuguse hinnangu osalejad koolitusele annavad, see on rahastajale teada, kuid tal pole infot läbitud koolituste tulemuslikkuse kohta. Rahastaja enamasti ei tea, kui palju on õpilaste teadmised ja oskused tänu õpetajate koolitustel käimisele paranenud. Enamasti ei tea rahastaja sedagi, kas õpetajad koolitustel omandatud uusi teadmisi koolis üldse rakendavad. Lisaks ei vasta mõnigi koolitus õpetajate ja koolijuhtide vajadustele.
Ühesõnaga, Eesti täiendusõppe süsteemil on kitsaskohti, mis vajavad lahendamist, ja selle mõttega ongi HTM-i, Euroopa Komisjoni ja Briti Nõukogu projekt ellu kutsutud. Projektis püütakse koostöös rahvusvaheliste ekspertidega võtta ühelt poolt senisest rohkem arvesse õpetaja ja koolijuhi individuaalseid vajadusi, teisalt aga toetada õpetajate ja juhtkonna koolisisest koostööd, et aidata sel viisil kaasa uute ideede ja praktikate rakendamisele igapäevases koolitöös. Koostöös välisekspertidega uuritakse ka seda, kuidas saaks hinnata õpetajatele mõeldud koolitusprogrammide mõju koolide õpitulemustele.
Rahvusvahelisel projektil on neli peamist osa. Esiteks arendame välja tööriistad, mille abil õpetajad ja koolijuhid saavad oma isiklikke professionaalse arengu vajadusi analüüsida ja prioriteete paremini määratleda. Teiseks loome töövahendid koolitusprogrammide mõju mõõtmiseks. Ehk siis aitame õpetajatel ja koolijuhtidel analüüsida, kas nad on omandanud uusi teadmisi ja oskusi ning kas nad rakendavad neid oma igapäevatöös. Kolmandaks uurime, mis motiveerib õpetajaid ja koolijuhte end pikema aja jooksul täiendama. Neljandaks analüüsime, kuidas selgitatakse täiendusõppe süsteemis välja koolituse prioriteetsed teemad, kuidas neid teemasid rahastatakse ning mida selles osas saaks parandada.
Millisest täiendusõppest on kõige rohkem kasu?
Lühidalt ka sellest, missugustest üldisematest põhimõtetest selles rahvusvahelises koolitusprojektis lähtutakse. Inglismaal tegutsev Teacher Development Trust on paljude rahvusvaheliste uuringute põhjal sõnastanud, mis laadi täiendusõppest on õpetajatele kõige rohkem kasu* ehk siis milline täiendusõpe aitab õpetamise ja õppimise kvaliteeti parandada. Neid põhitingimusi on viis.
- PIKAAJALISUS. Õpetajad osalevad pikaajalistes programmides, mis vältavad kuus kuud või kauem.
- VARASEMAD KOGEMUSED. Koolitusprogrammides arvestatakse õpetajate varasemaid kogemusi ja nende unikaalseid vajadusi. Uusi ideid seostatakse varasemate kogemustega.
- KATSETAMINE KLASSIS. Õpetajatel on võimalus arutleda nii teooria kui ka praktika teemadel. Eksperdid näitavad ette, kuidas uusi praktikaid rakendada. Õpetajad katsetavad uusi praktikaid oma klassiruumis ja saavad sellele tagasisidet.
- OODATAV MÕJU. Õpetajatel on selge arusaam, milline on läbitava täiendõppe oodatav mõju nende õpilastele. Uute õpetamispraktikate mõju selgitavad õpetajad välja kujundava hindamise abil. Vajadusel teevad muudatusi.
- VÄLINE TOETUS. Õpetajad osalevad koolitustegevuses, milles peitub neile väljakutse ja mis aitab neil oma praktikat sügavamalt analüüsida. See eeldab välist toetust, sest muutused ei ole võimalikud ainult vanade tuttavate ringis, kelle seisukohad on ammu teada.
Kuidas oma arengusamme planeerida?
Kõigepealt peab õpetaja täpselt teadma, mida ta juba oskab ja mida ei oska piisavalt. Õpetajate eneseanalüüsioskuse arendamiseks luuakse selle rahvusvahelise koolitusprojekti raames tööriist, mis aitab nii alustaval kui ka kogenud õpetajal ja koolijuhil oma pädevusi detailselt ning tõenduspõhiselt analüüsida. Õpetajal on võimalik selle tööriista abil oma arenguvajadused konkreetsete sammudena selgelt määratleda. Vajaduste määratlemisel kasutab ta mõisteid „kompetents“, „tegevusnäitaja“, „alamtegevus“, konkreetne arengusamm. Kompetentsid ja tegevusnäitajad on sõnastatud üldhariduskooli õpetaja kompetentsimudelis**; alamtegevused ja konkreetsed arengusammud on kirjeldatud projekti raames loodavas töövahendis.
Õpetajate koostööoskuse edendamiseks on projekti raames loodavad töövahendid mõeldud kasutamiseks õpetajale ja koolijuhile koos nende kolleegidega. Koolisisene koostöö on hädavajalik, et muutunud õpikäsitust kogu koolis rakendada. Seni on olnud õpetaja pärast koolitusel käimist oma klassis enamasti üksi. Meie tööriista abil on võimalik koos ühe või kahe kolleegiga planeerida konkreetseid, haridusuuringutel tuginevaid arengusamme ja tegevusi, et uut ideed või lähenemist tunnis katsetada, arvestades seejuures kõiki piiranguid: õpilaste arvu, nende individuaalseid vajadusi, õppekava mahtu, eksamite survet jne.
Konkreetseid arengusamme võib ette valmistada koolitusprogrammi raames või koolis koostöös kolleegidega. Kui neid ideid koos ühe või kahe kolleegiga läbi arutada, on paremaid lahendusi lihtsam välja mõelda.
Rahvusvaheline ekspertide tiim on juba hakanud kirjeldatud töövahendeid looma. Peagi liituvad meie tiimiga kohalikud meisterõpetajad, kogenud koolijuhid ja ülikoolide esindajad. Siinkohal meie üleskutse õpetajatele, koolijuhtidele ja kohalikele omavalitsustele.
Olete oodatud kandideerima meie katseprojekti, et loodavaid töövahendeid järgmisel aastal (alates veebruarist) katsetada.
Saadud kogemuste põhjal on võimalik meie ekspertide tiimil neid töövahendeid edasi arendada. Paari nädala pärast on kavas veebiseminar, kus tutvustame katseprojekti täpsemalt. Täpsem info avaldatakse Briti Nõukogu Eesti esinduse ning haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel.
* https://tdtrust.org/about/work-and-evidence/
Projektist lühidalt
EESMÄRGID
- Õpetajatel ja koolijuhtidel on tööriistad, millega saab analüüsida oma professionaalse arengu vajadusi ja määratleda prioriteete.
- Loodud on töövahendid koolitusprogrammide mõju hindamiseks.
- Haridusjuhid on teadlikud võimalustest, kuidas täiendusõppe süsteemis paremini otsuseid teha.
- Koolid ja koolipidajad teavad, kuidas motiveerida õpetajaid ja koolijuhte ennast pikema aja jooksul eesmärgipärasemalt arendama.
EKSPERTIDE TIIM
- Harry Fletcher-Wood on Ambition Institute’i juhtkonna liige, õpetaja, koolitaja ja mitme raamatu autor. Tema tähelepanu keskmes on olnud kujundav hindamine.
- Josh Goodrich on õppeplatvormi Powerful Action Steps looja, mis aitab õpetajatel ja nende juhendajatel (ingl instructional coaches) professionaalse arengu prioriteete määratleda ja konkreetseid väikseid arengusamme harjutada.
- Eva Hartell on haridusteadlane ja õpetajate koolitaja Haninges Rootsis. Noore õpetajana oli Eva hariduslike teadusuuringute suhtes skeptiline, aga aja jooksul on just kujundava hindamise teemalised uuringud aidanud tal mõista õpetamise ja õppimisi seoseid.
- Ed Vainker on Reach Academy asutaja, kogenud õpetaja, koolijuht ja rahvusvahelise töökogemusega koolitaja. Aastaid tagasi alustava õpetajana koges Ed, et pidi osalema koolitustel, mis olid väga head, aga ei pakkunud talle seda, mida ta vajas.
- Priit Jõe on hariduskonsultant, endine koolidirektor ja SPIN-programmi arendusjuht.
- Artur Taevere on Briti Nõukogu hariduskonsultant, „Noored kooli“ programmi üks algatajatest, Heateo sihtasutuse asutaja.
KOLLEEGID!
Nii elu- ja TEADUSKAUGEID küsimustikke õpilastele ja vanematele ÕPETAJA TÖÖ hindamiseks (vt artikli lõpus 2.link) pole ma ammu-ammu näinud… Ärme siis imesta, et õpetajad lahkuvad üha töölt – pedagoogika ja professionaalse koolitamise asemele on tulnud labane turg! Ülimalt keerulise töö tegijaid hakkavad nii (emotsionaalselt!) hindama ju võhikud … Kuhu me jõuame?
Kumab ka läbi, et projektirahadega püüab Ühendkuningriik Euroopa Liidust (hm!) meelitada endalegi SOBIVAID inimesi … Anglosakside vana taktika! Tundub, et sõna VÄLISMAA on tänastele inimestele palju hullutavam, kui minu põlvkonnale.