Õpetajate Leht 20. novembril
Kes kaitseb ja turgutab direktori vaimu?
Seadus kohustab koolijuhti tagama oma koolis vaimse ja füüsilise turvalisuse. Aga kes kaitseb juhti, kes on sattunud pingelisse olukorda, mis sööb närvirakke ning võib väldata nädalaid ja halvemal juhul isegi kuid? Üle Eesti on olnud hulga juhtumeid, kus direktor on end äkki leidnud keset võitlusvälja ning kooli arendamise asemel tuleb tal tõestada enda professionaalsust ja sobivust ametisse. Õpetajate Leht paluski vestlusringi neli koolijuhti, kes on oma elust märkimisväärse tüki pidanud sellele kulutama.
Üldhariduse kättesaadavus on ohus
Arvestades, et õpetajate nooremates vanuserühmades pole juurdekasv olnud piisav, ei ole tulevikus lihtne leida pensionile jääjate asemele uusi õpetajaid.
Riigikontrolli värske raport osutas kurvale asjaolule, et täitmata töökohtade arv hariduses kasvab ja inimesi, kes võiksid neid täita, ei paista kusagilt.
„Avalike teenuste pakkumine ääremaal vajab ümberkorraldusi, ja seda raha, kuid ennekõike inimeste puuduse tõttu,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm aruande põhijäreldusi.
Jagatud juhtimine polegi enam utoopia
Peamine koolijuhtide stressiallikas on uuringute põhjal eri huvipoolte vastandlikud nõudmised, kirjutab mentor ja koolitaja Aivar Haller. Omavalitsus nõuab majanduslikku efektiivsust, õpetajad paremaid töötingimusi, õpilased rohkem vabadust ja lapsevanemad rohkem korda. Ei ole mõistlik panna kogu seda koormat ühele inimesele. Juba paarkümmend aastat harrastatakse mujal Euroopas kooli jagatud juhtimist. Kuigi see võib tunduda võimatu, on autoritaarse juhtimise ajastu läbi.
Jutuvestja ja koolitaja Piret Päär teeb kokkuvõtte eesti rahvajutu aastast. „Ei tea, kas tulenes see teemast – eesti rahvajutu uus elu ‒ või inimeste erilisest tundlikkusest, mille juured võivad peituda sügaval, koroona-aasta põhjustatud hirmudel, kuid tundsin inimeste erilist kokkusaamise tahet ja huvi nii rahvajuttude kui ka üksteise lugude vastu,“ kirjutab ta.
Suurim väärtus on hoolivad ja usaldusväärsed inimesed meie ümber
Tallinna Naksitrallide lasteaia direktor Pärje Ülavere uuris oma doktoritöös Eesti lasteaedade juhtide, õpetajate ja lastevanemate väärtusi ning nende hinnanguid väärtuskasvatusele, sest just täiskasvanute enda väärtused, arusaamad väärtuskasvatusest ning isiklikud lapsepõlvekogemused mõjutavad oluliselt laste väärtuste kujunemist.
Probleeme teades saab luua õpilaste heaolu soodustava koolikeskkonna
Tervise arengu instituudi uuringud näitavad, et 11‒15-aastaste koolinoorte hulgas on vähenenud sigarettide suitsetamine, kuid sagenenud huuletubaka tarvitamine. Kasvanud on laste arv, kes ei ole kunagi elu jooksul tarvitanud alkoholi, ent viimase kuu jooksul on tarvitanud alkoholi 39% noortest ehk sama palju kui 2015. aastal. Iga kolmas koolinoor on proovinud mõnd narkootilist ainet, kusjuures levinuim narkootiline aine noorte hulgas on kanep.
Nügige aga!
Tallinna ülikooli lektori Arno Baltini novembrikuu lugemissoovitus õpetajaile on Richard Thaleri ja Cass R. Sunsteni raamat „Nügimine: viis toetada valikuid, mis viivad tervise, jõukuse ja õnneni“. Teose toel saab nügida oma valdkonna otsustajaid neile kasulikus suunas, korrastades otsustamise keskkonda nii, et häid valikuid oleks lihtne teha, ent jättes neile samas valikuvõimaluse.
Kõrgharidusega õppijad kutseõppes – piiriületajad või piiride avardajad
Tartu ülikoolis kutseõpetaja eriala õppinud Nele Lang käsitles oma bakalaureusetöös väheuuritud valdkonda – kõrgharidusega õppijaid kutseõppes. Nagu tema tööst selgub, mõjutavad nemad hoiakuid koolides.
Kutse mängule. Mõnda uuematest eesti pildiraamatutest
Viimastel aastatel on pildiraamatud pidanud üha nutikamaks ja kaunimaks muutuma – eeskätt seetõttu, et tuleb võistelda kõikvõimalike ekraanidega. Tänu sellele on kätte jõudnud üleüldine pildiraamatu kuldaeg. Kirjanduse uurija Mari Niitra tõdeb rõõmuga, et ka viimaste aastate eesti pildiraamatusaagist nopib hulganisti nii sõna- kui pildimängulisi teoseid. Ühe suundumusena toob ta välja lastepärase joonistuslaadi laialdast kasutamist – justkui kriipseldatud, kohati üle kujutise ääre ulatuvad või vaba käega „plätserdatud“ värvipinnad. Lastepärane väljenduslaad tuleb väikesele lugejale otsekui poolele teele vastu – sellised pildid ei tekita aukartust, vaid kutsuvad kaasa tegema, kandes sõnumit: mina oskan ka!
Hääl on õpetaja kallis vara
Näitlejameisterlikkuse ja kõnetehnika õppejõud Rein Laos õpetab lapsi ja noori selgelt ja kõlavalt rääkima. Tema nõuandeid võtavad kuulda ka õpetajad ja täiskasvanute koolitajad.