Õpetajate Leht 6. novembril

Probleemist on hakatud vähemalt rääkima

Riigikogu kultuurikomisjon tellis õpetajatelt, koolijuhtidelt ja -pidajatelt ettepanekuid, kuidas muuta praegust kriisiolukorda, kus tegevõpetajatest ja järelkasvust on suur puudus. Ettepanekud olid põhjalikud. Pakutud lahendustest on ajalehes välja toodud enim esitatud.

Emakeele õpetus harib tervet inimest

Katrin Kalamees-Ruubel leiab, et Eestis saab emakeeleõpetust senisest targemini korraldada, et noored jõuaksid hea keeleoskuseni. Seetõttu on üldhariduses tema hinnangul oluline normkeele valdamine. Kogu ühiskonna jaoks on tähtis, kas tööellu või haridustee järgmisele astmele jõuab noor, kes oskab oma emakeelt sel määral, et ütleb seda, mida tahab, mitte seda, mida ta keeleoskus võimaldab.

Peab olema riigimehelikkust ja haaret, et õpetajate järelkasvu teemaga tegeleda

Õpetajate aineühenduste võrgustiku koordinaatori Madis Somelari arvates peab jaguma õpetajate järelkasvuga tegelemiseks riigimehelikkust. „Kirjutades Eesti kooli praegusest olukorrast ja prognoositavast tulevikust, ei ava me õpetajaskonna murekohti, vaid kõneleme sellest, millist tulevikuühiskonda me koos loome. Olukord, kuhu me oma õpetajate järelkasvu puuduses oleme jõudnud, on meie ühiskonna enda tegevuse tagajärg ning tohutu probleemi lahendamine vajab erakordselt suuri muutusi terve ühiskonna hoiakutes,“ leiab ta. Nii aineühendused, Eesti haridustöötajate liit kui ka kultuurikomisjoni liikmed on Somelari sõnul tõdenud, et praegu puudub õpetajate karjäärimudel.

Ellujäämise kunstid ‒ kohanemine uues reaalsuses

„Tundub, et mõtestame hariduses toimunud muutusi pigem korralduslike kui sisuliste muudatustena, kuid kas eriolukorra peale sunnitud korralduslikud muudatused suunavad meid mõtlema ka õppesisu muutmise vajadusele?“ kirjutab Eesti alushariduse juhtide ühenduse juhatuse esimees Heda Kala.

Lasteaednike muutunud argipäev

Eesti lasteaednike liidu juhatuse esimees Evelin Sarapuu uuris lasteaedadest, kuidas saavad õpetajad hakkama uue reaalsusega ning milline on lasteaia argipäev COVID-19-ga.

Jana Torn: „Kõigile minu rühma lastele on meeldinud rahvalaule laulda“

Täpselt ei ole teada, kui paljud lasteaiaõpetajad kasutavad oma igapäevatöös eesti rahvapärimust: vanu rahvalaule ja jutte, vanasõnu, kõnekäände, mõistatusi, rütmi- ja liisusalme. Jänesselja lasteaia Lotte rühma õpetaja Jana Torn on seda teinud juba kakskümmend aastat.

Õpetaja Valve Peebul algas koolis kuuekümne kolmas aasta

Kui kümne aasta eest Põlvamaal Naha algkool suleti, joonistas üks laps mälestuseks tahvlile suure südame ja kaks roosi. 47 aastat Nahal töötanud Valve Peebu andis võtmed vallale üle, kurvastas, kuid koju jäämise asemel kandideeris Räpina ühisgümnaasiumi eripedagoogiks ja osutus valituks. Tänavu sügisest on märtsikuus 80. sünnipäeva tähistanud sarmikas ja särav Valve Peebu Ruusa põhikoolis eripedagoog ja teeb üks ühele õpet.

Kunstnik ja kunsti õpetamine

Miks on kunstnikuks õppinu hakanud õpetajaks, kuidas on läinud nende kahe ameti ühitamine? Kunstnik Margus Meinart analüüsis oma magistritöös Tartu kunstikoolide kunstnike-kunstiõpetajatega tehtud intervjuusid ja mujal maailmas samal teemal kirjutatut ning tutvustab, milliste järeldusteni jõudis.

Demokraatiatrennis pole higilõhna

Juba aasta aega on arvamusfestivali vedajad koolidesse läkitanud demokraatiatreenereid, kes teevad trenne, kus tugevdatakse demokraatia arenguks vajalikke „muskleid“. Nüüd algas Euroopa Parlamendi Eesti büroo toel treeningute teine laine.

Parimaid praktikante oli tänavu rekordarv

Eesti tööandjate keskliidu konkursil „Praktik Cum laude“ oli tänavu kandidaate 57, varasemast rohkem anti ka sotsiaalmeedias hääli publiku lemmikule.