Parimaid praktikante oli tänavu rekordarv

Eesti tööandjate keskliidu (ETKL) konkursile „Praktik Cum Laude“ laekus sel aastal kandidaate rohkem kui varem – 57. Parimad selgitati välja neljas kategoorias, lisaks sai sotsiaalmeedias hääli publiku lemmik.

„Eesti tööandjad on hariduse usku ja hea haridus peab käima käsikäes praktikaga,“ lausus ETKL-i tegevjuht Arto Aas. Tööjõukriisis, mis on Eesti probleem, on ettevõtjatele üha tähtsamad erialase väljaõppega praktikantide oskused ja töötahe. Nagu ütles Aas, on praktikantidest tööl reaalselt kasu ning tulu mõlemapoolne. Tubli praktikant saab tööandjalt tööpakkumise või kutse tulla uuesti. „Praktika on väga oluline osa erialasest väljaõppest ja me soovime, et paljud noored võtaks selle suhtumise omaks,“ soovis Aas.

Tänavu tõsteti esile õppureid, kes olid praktikal siseministeeriumis, SA Maarja Külas, AS Ericsson Eestis ning Eesti Energias.

Vastutusrikas töö keerulisel ajal

Kutseõppekandidaatidest tunnustati parimaks praktikandiks Tartu KHK-s IT-süsteemide nooremspetsialistiks õppiv Andreas Tigasing. Viluste põhikooli lõpetamise järel oli tema ainus valik kandideerida Tartusse IT-d õppima. Enda hinnangul on tal koolis väga hästi läinud.

Võrus polnud praktikanõudeid täitvaid kohti just laialt valida. Pealegi on seal paljudes ettevõtetes vähe töötajaid, mistõttu juhendajat leida pole kerge. Lihtne polnud ka siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusesse (SMIT) praktikale saada ja seepärast oli Andreas oma võimaluse üle väga tänulik. „Praktikale pääsemiseks tuleb edukalt läbida nii ametiteadmiste test kui ka taustakontroll. Minu eesmärk oli see koht endale saada ja tegin kõik, mida suutsin, et nii ka läheks,“ rääkis Andreas.

Praktika oli seotud politsei-, piirivalve- ja päästeameti infosüsteemide haldamisega. Aeg osutus keeruliseks, sest riigis oli eriolukord. Praktikajuhendaja Martin Morel kiitis noormehe erialaoskusi, kohusetundlikkust, koostöötahet ja visadust. Andrease arvates on praktikandil oluline pühenduda tööle ja anda endast maksimum.

SMIT pakub praktikavõimalusi nii IT-süsteemide eriala õpilastele kui ka veebispetsialistidele Võrus ja Tartus. Tartu KHK kursusejuhataja-praktikakoordinaatori Hellika Ivanov-Simsoni sõnul võtab SMIT vastu motiveeritud ja kohusetundlikke õppijaid ning õpilastel on ettevõtte praktikajuhendajate kohta rääkida ainult kiidusõnu. Noored rõhutavad, et nad tunnevad end seal täisväärtuslike meeskonnaliikmetena.

Ivanov-Simsoni sõnutsi hindavad tööandjad praktikanti, kes on teinud teadliku erialavaliku, on motiveeritud, koostöövalmis, hea suhtleja, julge, hakkaja, iseseisev, aga ka meeskonnamängija, kes oskab näha suurt pilti ja on vastutustundlik. „Andreasel on kõik need omadused olemas,“ ütles Ivanov-Simson. Tema sõnul võib õpilane, kes on valmis võtma praktikal vastu uusi väljakutseid ja arendama oma oskusi, saada sealt ka hea idee lõputööks ja võimaluse seda teostada.  

Andreas rääkis, et sai praktika käigus arendada koolis õpitut, omandas uusi IT-teadmisi ja muidki oskusi, nagu näiteks ajutiste piiripunktide ülesseadmine kriisiolukorra ajal. Tal oli väga toetav ja sõbralik meeskond, kellelt sai abi küsida, kui mõni takistus tekkis. Kõige rohkem meeldis noormehele, et iga päev oli erinev, ta ei teadnud oma ülesandeid ette ja seetõttu ei muutunud praktika üksluiseks.

Kevadel lõpetab Andreas Tigasing Tartu KHK IT-spetsialistina ja soovib oma praktikakohta tööle saada. Kaugem plaan on edasi õppida ning praktikal saadud lisateadmised ja oskused on siis eeliseks.

Töökohapõhiselt õppides tuleb oskus aega planeerida

Töökohapõhise õppe parimaks praktikandiks kuulutati Katrin Reidla, kes õpib Tartu tervishoiu kõrgkoolis tegevusjuhendajaks ja oli praktikal SA Maarja Küla Tartu kogukonna majas. Seal alustas ta tööd juba kuu aega enne õpingute algust kõrgkoolis. Ta on lõpetanud Tartu meditsiinikooli laborivelskri, nüüdse nimetusega bioanalüütiku erialal ning on pikaaegse töökogemusega meditsiini vallas.

Maarja külas toetas ta tegevusjuhendajana intellektipuuetega noori täiskasvanuid nende igapäevategevustes. Tööandja sõnul oskas ta eriolukorras töötades oma selgitustega inimesi rahustada. Katrin Reidla ütles, et iga tööpäev oli talle pidupäev, sest Maarja külas oli rõõm töötada. Sealjuures üllatas teda, kui mõistlikud olid koroona ajal intellektipuudega inimesed.  

„Õppida pole kunagi hilja,“ arvas Reidla. Ta mõtleb juba sellele, milliseid koolitusi veel läbida, et töö tegevusjuhendajana oleks võimalikult tulemusrikas. Töökohapõhist õpet valides teadis ta, et kui sellel alal töötada, on vaja juurde erialateadmisi, ja kasuks on praktikabaas. „Kartsin algul, kas saan õppimise, töö ja perega korraga hakkama, aga nii töökoht kui pere olid väga suur tugisammas, et saaksin koolis käia,“ rääkis Reidla. „Õppisin ajaplaneerimist, sest kooliülesanded ja sellega seotu tuli alati õigeks ajaks esitada.“ Reidla rääkis, et nautis kooliaega, millele koroona kahjuks piirangud seadis.

Maarja küla juhatuse liige Ly Mikheim iseloomustas Katrin Reidlat inimesena, kel on elukogemus ning koolis omandatud teadmised ja oskused, mis on kaunilt seostatud tegevusjuhendaja igapäevatöös. „Ta hoiab südames elanike huvisid. Katrin on tõeline inimeste inimene. Ta märkab, mõistab soove, on motiveeriv ja toetav. Toetus võib erinevate elanike jaoks tähendada väga erinevat lähenemist, kuid ta leiab selle õige. Ta on kiire taibuga ja parasjagu kaval. Katrin tunnustab hästi tehtud asjade eest. Ta teenis tööle asudes kiiresti ära nii elanike kui kolleegide usalduse.“

Mikheimi sõnutsi on huumorimeel ja empaatiavõime tegevusjuhendajat toetavad isikuomadused ning selles töös on hinnatud inimesed, kes teisi inimesi väärtustavad. Töökohapõhise õppe valib tema sõnul inimene, kes tahab juurde õppida ja on õppides valmis küsima sisukaid küsimusi. Töötades ja puutudes kokku keeruliste olukordadega, adub inimene, kui oluline on praktiliste oskuste kõrval teada teooriat.

Mikheimi sõnul hinnatakse Maarja külas töökohapõhist õpet kõrgelt, sest see on praktiline ja heal tasemel. Küla tööperest enamik on varem omandanud muu, mitte sotsiaalvaldkonda kuuluva elukutse. „Nii tullaksegi meie juurde praktikale ja jäädakse tööle või omandatakse tegevusjuhendaja eriala töötamise kõrvalt,“ rääkis Mikheim.

Parim kõrgharidust omandav praktikant on Tallinna tehnikakõrgkoolis elektritehnika eriala õppiv Taavi Salum, kes oli viiendat korda, alati erinevas insenerirollis, praktikal AS-is Ericsson Eesti. Välistudengitest osutus parimaks praktikandiks itaallane Antonio Lustrissimi, kes õpib Tallinna tehnikaülikoolis keskkonnatehnikat ja juhtimist ning sooritas praktika AS Eesti Energias.

Sotsiaalmeedias jõudis parima tiitli nimetamine 125 000 inimeseni. Enim, 881 meeldimist kogus Sigrid Sikk, kes õpib Tallinna tehnikaülikoolis avalikku haldust ja riigiteadusi ning oli praktikal Swedbank Eesti AS-is.

„Praktik Cum Laude“ konkurssi korraldab ETKL koostöös HTM-i ja Harnoga. Projekti rahastavad Euroopa sotsiaalfond, Eesti riik ja ETKL. Kõige enam – 39 kandidaati – esitati tänavu kõrgharidust omandajate seast. 11 kandidaati olid kutseõppurid, neli töökohapõhise õppe läbijad ja kolm välistudengid.

Praktika on võimalus pääseda töömaailma

Hellika Ivanov-Simson, Tartu kutsehariduskeskuse kursusejuhataja – praktika koordinaator:

Praktikalt saadud kogemusi hindavad õppijad kõrgelt, sest see on hea võimalus saada jalg töömaailma ukse vahele ning siit võib alata erialane edulugu. Praktikakoha valikut ei saa jätta viimasele hetkele, kevadel tuleb arvestada, et sama kohta soovivad teistegi koolide, erialade ja haridustasemega õppijad.

Praktikakoha saamine pole mütsiga löömine – vestlusele kutsumiseks tuleb esitada sellised dokumendid, et tööandjal tekib huvi. Enne praktikale minekut peab mõtlema asjad läbi, uurima ettevõtte kodulehekülge, vormistama dokumendid, mis annavad ülevaate enda teadmistest ja oskustest, kirjutama informatiivse e-kirja. Siis on suurem võimalus, et kandidaati märgatakse.   

Kui vestlusele kutsutakse, tuleb olla valmis sooritama baasteadmiste testi ja/või proovitööd, kus oma suhtlemisoskuse ning analüüsivõimega silma jääda. Ei tohi karta demonstreerida lahendusi, mis juba õppetöö käigus tehtud. Viimane on eriti oluline põhiharidusega õppijatel, kel varasemat erialast töökogemust ette näidata pole, kuid kes koolis mitme projekti raames tehtut demonstreerida ja selgitada saavad. 

Õppija pole selles protsessis üksi – mentori ja õpetajate toel algavad ettevalmistused praktikale minekuks juba esimesel kursusel õpiteed kujundades, need saavad täiendust rakendustarkvara tundides, ettevõtlikkust ja suhtlemisoskust arendavad kogukonnaprojektid ja õpilasfirma või häkatoni kogemused. Kogu praktikaga seotud info koondub koolis praktikakoordinaatorile, kes hea töökogemuse pakkumiseks teeb tihedat koostööd õpetajatega.

Leidub ettevõtteid, kes pöörduvad kooli poole, et leida koostöös endale uus töötaja nutikate õppijate hulgast või anda praktikandile võimalus õppida tegijatelt. Koolil on kindlad koostööpartnerid, kes meie õppijaid juba pikka aega praktikale võtavad. Kuid IT-maailm ja -ettevõtted ning nende võimalused muutuvad aastati ja periooditi.

Oluline on, et ettevõttesse jõuaks varakult info kooli praktika aegadest ja ülesannetest. Siis saavad ettevõtted oma võimalusi kaaluda ja kooliga läbi arutada. Kooli ja ettevõtete koostöö loob vastastikuse usalduse ja avab meie õppijatele uusi võimalusi. Ühe praktikandi heast kogemusest võib saada alguse koostöö ja järgmiseks aastaks räägitakse läbi juba rohkemate praktikantide või mitme eriala praktikavõimalused.