Probleeme teades saab luua õpilaste heaolu soodustava koolikeskkonna

Ülevaade rahvusvaheliste uuringute tulemustest

Artiklis antakse kokkuvõtlik ülevaade koolinoorte uimastitarvitamisega seotud suundumustest kahe uuringu viimase andmekogumise põhjal. 2019. aastal avaldati „Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine, 2017/2018. õppeaasta uuringu raport“ ning 2020. aastal avaldati „Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15−16-aastaste õpilaste seas“. Mõlemat uuringut korraldatakse üle Euroopa regulaarselt juba üle 20 aasta.

2019. aastal avaldatud uuring keskendus 11−15-aastaste koolinoorte tervisekäitumisele, sh noort ümbritseva elukeskkonna, sotsiaalmajanduslike ja suhetega seotud teguritele. Värskemas, 2020. aastal avaldatud uuringus keskenduti Eesti kooliõpilaste tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise esinemisele ning nende uimastite tarvitamisega seotud käitumistele ja hoiakutele.

Põhjalikumad ülevaated uuringutest leiab TAI kodulehelt www.tai.ee.

Uuringud näitavad, et 11–15-aastaste koolinoorte hulgas on vähenenud sigarettide suitsetamine, kuid sagenenud huuletubaka tarvitamine. Kasvanud on laste arv, kes ei ole kunagi elu jooksul tarvitanud alkoholi, ent viimase kuu jooksul on tarvitanud alkoholi 39% noortest ehk sama palju kui 2015. aastal. Iga kolmas koolinoor on proovinud mõnd narkootilist ainet, kusjuures levinuim narkootiline aine noorte hulgas on kanep.

Tervise arengu instituudi (TAI) läbi viidud kooliõpilaste uimastite tarvitamise uuringute põhjal võib nentida, et aastate jooksul on vähenenud õpilaste hulgas sigarettide suitsetamine. Võrreldes 2015. aastal tehtud uuringuga oli 2019. aastal Eesti kooliõpilaste seas sigarettide suitsetamine langenud 60%-lt 48%-le. Samuti on vähenenud vähemalt kord elu jooksul vesipiipu tarvitanud noorte osakaal: 46%-lt 2015. aastal 27%-le 2019. aastal.

Seevastu e-sigarette tarvitanute osakaal on mõnevõrra kasvanud, seda eriti poiste hulgas, 55%-lt 61%-le. Samuti on suurenenud huuletubaka tarvitamine, eriti tüdrukute seas, 13%-lt 20%-le. Oluline on märkida, et huuletubakas ehk rahvakeeli mokatubakas ei ole tavasigaretist ohutum, nikotiini mõju on sarnase tervist kahjustava toimega.

Kuna huuletubakat saab tarvitada üsna märkamatult, teeb osa noori seda ka kooliruumides või isegi klassitunni ajal. Õpetajatel ja teistel noori ümbritsevatel inimestel on seda raske märgata ning aidata tarvitajat sellest loobuda. Abiks saavad olla kooli muu personal, kaasõpilased ning lapsevanemad.

Oluline on kehtestada omavahelised kokkulepped uimastivaba (kooli)keskkonna loomisel, mida ühtmoodi mõistetakse, järgitakse ja regulaarselt meelde tuletatakse. Kokkulepete sõlmimise protsessi on oluline kaasata ka lapsevanemad, et nii koolis kui ka kodus järgitaks sarnaseid väärtusi.

60% õpilastest ei ole kunagi tarvitanud alkoholi, 39% aga on teinud seda viimase kuu jooksul

11−15-aastaste koolinoorte seas on kasvanud nende õpilaste arv, kes ei ole kunagi elu jooksul tarvitanud alkoholi (60% küsitletutest 2018. aastal). Seevastu 15–16-aastastest üle kolmandiku (39% 2019. aastal) oli tarvitanud alkoholi viimase 30 päeva jooksul ja see ei ole muutunud võrreldes 2015. aastaga (38%). Kord nädalas (vähemalt kolm korda viimase 30 päeva jooksul) tarvitasid 15–16-aastased alkoholi sarnaselt 13% nii 2015. kui ka 2019. aastal. Ligi kolmandik (32%) noortest on purjutanud ehk tarvitanud alkoholi suures koguses ühel joomiskorral viimase kuu jooksul ja kolmandik (34%) on olnud purjus vähemalt korra elu jooksul.

Alkoholi tarvitamisega seotud käitumises poiste ja tüdrukute vahel suuri erinevusi ei ole ning võib öelda, et tüdrukud tarvitavad alkoholi sarnastes kogustes ja sarnase sagedusega. Murettekitav on, et tarvitatud alkoholiliikidest on siidri, veini ja õlle kõrval esikohal kange alkohol, mida oli viimase kuu jooksul tarvitanud 28% koolinoortest.

Lisaks pidas iga teine õpilane alkoholi kergesti kättesaadavaks. Alkoholi saadakse peamiselt sõprade, vanemate või tuttavate kaudu. Alkoholi kättesaadavuse kohta selgus uuringust, et ligikaudu veerandile õpilastest on pakkunud alkoholi lapsevanem ja 3% vanematest on oma lapsele ise alkoholi ostnud.

Vanematel võib olla ekslik arvamus, et noorele ise alkoholi pakkuda või osta on turvalisem olukorrast, kus ta hakkaks iseseisvalt eksperimenteerima. Uuringud aga on näidanud, et lapsed, kelle vanemad on kodus nendega alkoholi teemadel arutlenud ja alkoholi mittetarvitamise suhtes oma kindlat suhtumist näidanud, joovad teismelisena alkoholi vähem. Oluline on, et vanemad ka jääksid alkoholi tarvitamisele seatud piiridele kindlaks.

Selliseid kokkuleppeid saab õpetaja eestvedamisel arutada koos klassi lapsevanematega ja leppida kokku, et kõik klassi lapsevanemad lähtuksid sarnastest põhimõtetest ega pakuks või ostaks noortele alkoholi. Noore organism, sh aju, on alles välja kujunemas ning mida hilisemas eas mistahes uimastit proovitakse / tarvitama hakatakse, seda suurem tõenäosus on vähendada nende ainete kahju tervisele ja võimalikku probleemset tarvitamist, nt hilisema sõltuvuse väljakujunemist.

Mõnda narkootilist ainet on proovinud iga kolmas koolinoor, levinuim neist on kanep

Iga kolmas 15–16-aastane koolinoor on proovinud/tarvitanud mõnda narkootilist ainet vähemalt korra elu jooksul. Kanep on levinuim tarvitatud narkootiline aine. Sarnaselt alkoholiga on elu jooksul kanepit tarvitanud õpilaste osakaal mõnevõrra langenud. Siiski ei ole muutunud viimase 30 päeva jooksul tarvitanute ehk aktiivsete tarvitajate hulk ning on kasvanud nende arv, kes on tarvitanud kanepit sagedamini kui üks-kaks korda elu jooksul. Lisaks on mõnevõrra kasvanud uinutite ja/või rahustite tarvitamine arsti ettekirjutuseta (9%-lt 2015. aastal 15%-le) ning stimulantide tarvitamine.

Muret teeb, et õpilased hindasid narkootiliste ainete tarvitamisega seotud terviseriske madalamaks kui varasemates uuringutes (eriti kanepi osas) ja nende kättesaadavust kergemaks, mis omakorda võib mõjutada koolinoorte valmidust uimasteid tarvitada.

Tavapärast uimastihariduse andmist kooli inimeseõpetuse raames peavad kooliõpilased vajalikuks ning usaldusväärseks teabeallikaks, kuid märgivad, et lisaks leiavad nad uimastitega seotud infot veebisaitidelt ning sõpradelt. Internetist ja sõpradelt saadud teabe puudus on, et ei ole võimalik hinnata selle adekvaatsust.

Hea on tõdeda, et õpilased usaldavad terviseriskide teadvustamisel koolist saadud infot, kuid inimeseõpetuse raames edasiantavat toetaks veelgi enam tervise teemade sidumine ainetundidega, kasutades selleks mitmesuguseid meetodeid, nagu arutelud, ajurünnakud, suhtlemisoskuse harjutamine, rühmatööd jms sõltuvalt kooliastmest.

Õpilaste sotsiaalsete oskuste tase ei ole ajas muutnud ning on otseselt riskikäitumisega seotud

15−16-aastaste koolinoorte uuring annab lisaks noorte uimastitarvitamisele ülevaate koolinoorte sotsiaalsete oskuste tasemest ja selle seosest mitmesuguste teguritega. Sotsiaalseid oskusi võib pidada oskuste baasiks, mis on tihedalt seotud vaimsete võimetega, kuid ka uimastite tarvitamise ning muu antisotsiaalse käitumisega.

Võrreldes eelnevate uuringutega (2015 ja 2011) ei ole koolinoorte sotsiaalsete oskuste keskmine tase ajas palju muutunud. Samas kinnitavad tulemused, et sotsiaalsete oskuste tase on seotud noore riskikäitumisega. Madalate sotsiaalsete oskustega õpilastel oli kaks korda suurem oht hakata suitsetama nooremas eas ja saada igapäevaseks suitsetajaks, samuti ligi kaks korda suurem tõenäosus juua end nooremalt purju ning kuni kolm korda suurem risk tarvitada mõnda narkootilist ainet.

Lisaks selgus, et madalate sotsiaalsete oskustega õpilased olid viimase 12 kuu jooksul sattunud sagedamini tõsistesse vaidlustesse ning kaklustesse kui kõrgemate sotsiaalsete oskustega õpilased. Lisaks oli madalama sotsiaalsete oskuste tasemega õpilastel olnud viimase aasta jooksul sagedamini probleeme politseiga. Sotsiaalsete oskuste tase on seotud suhetega ehk madalama sotsiaalsete oskuste tasemega õpilased olid vähem rahul oma peresuhetega, aga ka suhetega sõpradega.

Õpetajat toetavad metoodikad ja programmid

Sotsiaalseid oskusi saab edukalt arendada õppekava abil. Õpetajate toetamiseks on välja töötatud mitmesuguseid metoodikaid, näiteks „Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile“. Samuti kasutatakse sotsiaalsete oskuste arendamist Eestis rakendatud ennetusprogrammides. Nende hulka kuuluvad näiteks VEPA (VEel PAremaks, ingl Good Behaviour Game), „Vaikuseminutid“, KiVa („Kiusamisvaba kool“) jne. Eestis kasutusele võetud või veel arendamisjärgusolevate ennetustegevuste kohta saab ülevaate TAI uimastiennetuse infolehelt.

Kokkuvõtvalt võib uuringutulemuste põhjal välja tuua nii häid kui ka halbu suundumusi, mis vajavad tähelepanu. Hea on tõdeda, et sigarettide tarvitamine on noorte seas langustrendis ning suurenenud on nende laste ja noorte hulk, kes pole kunagi tarvitanud alkoholi. Muret teeb, et iga kolmas noor on proovinud mõnda narkootilist ainet vähemalt üks kord elu jooksul. Koolinoorte sotsiaalsete oskuste keskmine tase pole ajas kuigi palju muutunud.

Kokkuvõtvalt võib uuringutulemuste põhjal välja tuua nii häid kui ka halbu suundumusi, mis vajavad tähelepanu. Hea on tõdeda, et sigarettide tarvitamine on noorte seas langustrendis ning suurenenud on nende laste ja noorte hulk, kes pole kunagi tarvitanud alkoholi. Muret teeb, et iga kolmas noor on proovinud mõnda narkootilist ainet vähemalt üks kord elu jooksul. Koolinoorte sotsiaalsete oskuste keskmine tase pole ajas kuigi palju muutunud.

Omades ülevaadet probleemkohtadest, saab keskenduda nende ennetusele, sealhulgas luua õpilaste arengut soodustavat koolikeskkonda.

Õpilaste arengu ja koolis edasijõudmise toetamisele ning uimastite tarvitamise ärahoidmisele aitab kaasa sotsiaalsete oskuste arendamine õppekavapõhiselt ning ennetusprogrammide rakendamine vajadustest lähtuvalt.

Varajane märkamine, sekkumine ning õigeaegne abi aitavad laste tuleviku seisukohalt ennetada uimastitega seotud probleeme. Vähem oluline ei ole ka vanemahariduse toetamine, seda eriti riskirühma kuuluvate laste vanemate puhul. Kahjuks ei ole üht kindlat ja ainuõiget lahendust, mis kindlustaks lapsele murevaba tuleviku, kuid ilmselgelt on koolil koostöös vanemate ja teiste osapooltega õpilase arengus märkimisväärne roll.