Sõnal sabast: Krapp
Huvitav, kui palju on peale etno- ja leksikograafide veel inimesi, kes teavad, et „krapp“ tähendab karjakella. See on „puust v. plekist neljakandiline ühe v. kahe kõraga karjakell“, nagu kõlab „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ täpne määratlus, kusjuures „kõra“ tähendab tila. Teinekord on krapp veel „selline vahend müra tegemiseks, ka rahvaliku muusikariistana“.
Etümoloogid peavad läänemeresoome päritolu „krappi“ häälikuliselt ajendatud ehk kõlasõnaks – selle häälikuline koostis peaks jäljendama või vähemasti ligikaudu kirjeldama tähistatava karjakella kõla.
Kõnekeeles on „krapp“ märkinud ka valjuhääldajat või raadiot. Ülekande peamine alus on päevselge: just nagu karjakellal, on ka valjuhääldaja või raadio põhiline funktsioon tuua kuuldavale informatiivset heli. Ehk hakati raadiot krapiks nimetama veel ka sellepärast, et noored kandsid toona moodsaid transistorraadioid kaelas – just nagu lambad-lehmad-hobused karjakella.
Vähemalt üks tähendus on „krapil“ veel. Marahva Näddala-Lehhe 1825. aasta 47. numbris kirjutab Otto Wilhelm Masing kohvi peale pahandades, et kohv „rahha kottist pettab, ja kõhtu tühjaks jättab“ ning „üks maiuse lakke on; mis pitka peäle tervist vähhendab; rammu kautab, ja naesterahvast krappiks teeb, kui sedda ühheskous on rüpamas.“
Raamatus „Eesti ajakirjanduse algus“ (1966) toob Juhan Peegel Masingu „krappi“ tähenduseks ‘lobiseja, tagarääkija’. Ka Valve-Liivi Kingisepa äsjailmunud soliidsest „Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe“ sõnastikust“ leiame, et Masingul märgib „krapp“ klatšijat, tühja jutu ajajat. Sealsamas osutatakse August Wilhelm Hupeli sõnaraamatu teisele trükile (1818), kus „krappima tagga“ tähenduseks on ‘välja lobisema, taga rääkima’. ‘Lobiseja, tühja jutu levitaja’ on „krapi“ teisene tähendus ka „Eesti keele seletavas sõnaraamatus“, seda koos liitsõnanäitega „külakrapp“.
Krappe karjakellade tähenduses tänapäeval enam naljalt ei kuule. Krappidele-lobalõugadele satub aga üsna kergesti. Pange kas või raadiokrapp mängima ja kuulake, kuidas kaks poliitikut asjast räägivad.