Suurim väärtus on hoolivad ja usaldusväärsed inimesed meie ümber
„Töö lastega on minu meelest kõige tähtsam maailmas, sest siin kasvavad tulevased ühiskonnaliikmed: arstid, poliitikud, juristid, programmeerijad, tulevased lapsevanemad – kõik olulised ja vajalikud inimesed meie ümber,“ ütleb Ülavere. Fotod: erakogu
Väärtustest räägitakse palju nii meedias, poliitikas ja ka haridusvaldkonnas. Väärtuste tähtsust rõhutatakse strateegilistes dokumentides, kus tähelepanu juhitakse sellele, et aastate pärast sõltub meie ühiskond paljuski just nendest väärtustest, mida me praegu lastele õpetame.
Oma doktoritöös uurisingi Eesti lasteaedade juhtide, õpetajate ja lastevanemate väärtusi ning nende hinnanguid väärtuskasvatusele, sest täiskasvanute enda väärtused, arusaamad väärtuskasvatusest ning isiklikud lapsepõlvekogemused mõjutavad oluliselt laste väärtuste kujunemist. Iga täiskasvanu õpetab lastele väärtusi nii teadlikult kui ka alateadlikult, sest lapsed kogevad ja õpivad väärtusi, mis väljenduvad nende igapäevaelus.
Kui räägitakse väärtustest, siis räägitakse sellest, mis on inimeste jaoks elus tähtis. Maailma üks tuntuim väärtuste uurija Shalom H. Schwartz ütleb, et väärtused on mõõdupuuks, mida inimesed kasutavad oma tegevuste valimiseks ja õigustamiseks ning inimeste, sealhulgas iseenda ja mitmesuguste sündmuste hindamiseks, ning otsustatakse, mis on õige või vale, hea või halb. Väärtused on lahutamatult seotud emotsioonidega ning nad võivad inimeste jaoks olla erineva tähtsusega, mõni väärtus võib olla väga oluline ühele inimesele, samas teise jaoks on see vähem oluline või hoopiski tähtsusetu. Väärtuste suhteline tähtsus juhib inimeste tegevust ning paneb aluse suhtumisele ja käitumisele.
Väärtusi võib vaadelda ka kui ühiskonna peegelpilti, mis näitab inimeste prioriteete tervikuna, milles omakorda võib näha eri gruppide väärtuste erinevusi. Ühiskond muutub inimeste väärtusprioriteetide survel ning samas on inimesed mõjutatud ühiskonnas kehtivatest väärtustest.
Millised alusväärtused on olulisemad ja millised vähem olulised?
Oma uurimistöös kasutasin Schwartzi personaalse väärtusportree küsimustikku, mille abil selgitasin, millised alusväärtused on pedagoogide ja lastevanemate jaoks olulisemad ja millised vähem olulised. Alusväärtused koondavad sarnase motivatsioonilise eesmärgiga väärtused, näiteks alusväärtus „tegutsemisvabadus“ hõlmab iseseisvust, loovust, vabadust, julgust ning oma eesmärkide valimist. Alusväärtused toimivad inimeste elus juhtpõhimõtetena ning neid tunnustatakse igas ühiskonnas.
Küsimustik koosnes 57 lühikesest sõnalisest portreest, kus kirjeldatakse inimeste eesmärke, mille poole nad püüdlevad. Vastajal tuli iga kirjelduse puhul anda hinnang, kuivõrd on kirjeldatud isik tema moodi. Uuringus osalenud 978 lasteaiajuhti, õpetajat ja lapsevanemat hindasid 19 alusväärtusest kõige kõrgemalt hoolivust ja usaldusväärsust. Kõrgelt hinnati ka turvalisust, tegutsemisvabadust, head mainet ning traditsiooni. Madalamalt hinnati hedonismi, alandlikkust, domineerimist ja jõukust. Kui vaadelda teistes riikides sama metoodikaga tehtud uuringute tulemusi, võib öelda, et meie lasteaedade pedagoogid ja lastevanemad väärtustavad enam traditsiooni ning vähem hedonismi ehk nautlemist. Hedonismi vähene väärtustamine võib tuleneda eestlastele omasest kultuurist, kus elu nautimist on ajaloos pigem taunitud ning muretsemine on enamasti olnud esikohal. Ehk peaksime siinkohal arutlema, kuivõrd peame vajalikuks, et meie ühiskonnas oleks heaolu ning elust rõõmu tundmine enam väärtustatud ning kuidas saaksime seda muuta, sest need küsimused on tihedalt seotud inimeste tervisega. Iirimaa lasteaedade õppekavas on näiteks eraldi peatükk „Heaolu“, kus antud küsimustele olulist tähelepanu pööratakse.
Usun, et traditsioonide kõrgelt väärtustamine tuleneb samuti meie ajaloost, kus on olnud mitmesuguseid aegu, kui eesti keele ja kultuuri jätkumine oli ebakindel. Kindlasti on positiivne, et Eesti lasteaedades käib igapäevaelu suuresti rahvakalendri tähtpäevade järgi ning traditsioonide hoidmine on tähtsal kohal.
Milliseid väärtusi peetakse oluliseks lastele õpetada? Kuidas toimub väärtuskasvatus?
Lastele soovitakse edasi anda sarnaseid väärtusi, mida ise kõrgelt hinnatakse. Ausus, tervis, abivalmidus, koostöö ja sallivus on need väärtused, mida uuringus osalenud pidasid kõige olulisemaks lastele õpetada. Kuid kuidas neid väärtusi õpetada, mismoodi näiteks õpetada sallivust või koostööd? Kindlasti ei piisa sellest, et ütleme lastele, et need on tähtsad. Mida sel juhul tähendab väärtuskasvatus? Hariduse ja kasvatuse sõnaraamatus on öeldud, et „väärtuskasvatus kitsamas tähenduses on protsess, mille käigus sisendamise, selitamise, arutluse ja refleksiooni abil kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtusi, ning laiemas tähenduses on see inimese väärtushinnangute, hoiakute ja iseloomu kujunemine tema keskkonna mõjul“. Seega on väärtuskasvatuseks mitmeid üksteisest sõltumatuid võimalusi, mis võivad esineda samaaegselt. Ühtpidi edendavad täiskasvanud teadlikult laste väärtuste õppimist, kuid teisalt annavad nad samal ajal neid edasi varjatult, sest rolli mängivad ka enda käitumine, emotsioonid, kõnemaneerid ning hääletoon ja žestid. Väärtused on paljuski seotud sellega, mida lapsed on praktiliselt kogenud.
Pedagoogide ja lastevanemate hinnangul toimub väärtuskasvatus nii õppe- ja kasvatustegevuste, isikliku eeskuju, igapäevase suhtlemise, mängude, traditsioonide kui ka rühma heade kommete ja reeglite kaudu. Minu jaoks oli ootamatu, et ankeedis esitatud küsimusele „Mille kaudu toimub väärtuskasvatus teie lasteasutuses?“ andsid nii pedagoogid kui lapsevanemad pakutud 25 vastusevariandist kõige kõrgema hinnangu rühma headele kommetele/rühmareeglitele. Heade kommete ja reeglite järgimine on väärtuste õppimisel kindlasti olulised, kuid samas tuleb reeglite puhul tähelepanu pöörata sellele, et tekiks arusaam nende vajalikkusest ning eelkõige sisemine soov kokkuleppeid järgida. Vajalik on teadvustada, et lapsi tuleb reeglite loomise protsessi kaasata ning lastega koos kokkulepete ja väärtuste üle arutleda.
Pedagoogide ja lastevanemate hinnangute põhjal ilmnes, et meie kultuurikontekstis on väärtuskasvatuses peamine, et lasteaias väärtustatakse eesti kultuuri ning tähtsal kohal on traditsioonid, sümbolid ja eeskujud. Oluline on, et pedagoogid tegelevad õppe- ja kasvatusprotsessis teadlikult väärtuskasvatusega ning loovad vastava keskkonna. Määrav roll on lastevanematel, kuna suur hulk väärtusi kujuneb kodus. Seega on uuringus osalejate hinnangul vajalik lasteasutuse ja kodu koostöö, mille aluseks on vastastikune austus ja usaldus. Koostöö oli ka lasteaia põhiväärtus, mida pedagoogid ja lastevanemad enim hindasid.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et inimeste väärtused ja vaated võivad erineda, kuid lasteaias tuleb saavutada teatav üksmeel. Pedagoogide ja lastevanemate hinnangul on tähtis, et lasteaias toimuvad arutelud, mille käigus selgitatakse välja peamiste väärtuste ühisosa ja räägitakse läbi nende erinevused.
Milline on hea ühiskond, milline on hea inimene?
Hariduse laiem eesmärk on õpetada lastele ühiskonnaliikmeks, eelkõige heaks inimeseks olemist. Ühiskonna ja hariduse põhilised küsimused on seotud väärtustega, mistõttu tuleb arutleda, millised väärtused väljenduvad heas ühiskonnas ning milliseid väärtusi kannab endas hea inimene.
Oma töö teoreetilises osas tuginesin saksa filosoofi Jürgen Habermasi kommunikatiivse tegevuse teooriale, mille järgi saab ühiskonda vaadelda kahest eri vaatenurgast: elumaailm (Lifeworld) ja süsteem (System). Koolieelsed lasteasutused esindavad laste elumaailma osa, milles väärtusi väljendatakse, kogetakse ning õpitakse. Seadused, riiklik õppekava ja muud juhised esindavad lasteasutuste süsteemi.
Habermas on öelnud, et inimene on isiksus sellepärast, et ta kuulub kogukonda ning omandab inimestevahelise suhtlemise teel selle kogukonna käitumise, normid ja väärtused. Elumaailmas on oluline fakt, et vastastikku mõjutatakse üksteist (kõne)keele kaudu, mis omakorda teeb võimalikuks omavahelise aruka konsensuse saavutamise, sest inimeste ühtekuuluvus ühiskonnas on integreeritud normide ja väärtuste kaudu. Habermas rõhutab, et kasvav laps käitub ümbritseva suhtes peegeldavalt ning õpib oma kogukonnast, kuidas järgida kehtivaid norme.
Põhilised küsimused on aga elumaailma ja süsteemimaailma suhetes. Süsteemi vaatenurgast mõjutavad ühiskonda majandus ja õigussüsteem, mis on tugevalt reglementeeritud. Habermas juhib tähelepanu, et süsteemimaailm ei tohiks lahku minna inimlikust eetikast ja moraalist, sest elumaailma mõjutab süsteem ja ka vastupidi.
Ühiskonna vajadusi ja ootusi haridusasutustele kirjeldatakse seadusandluses, strateegilistes dokumentides ning õppekavades. Kuna koolieelne iga on oluline aeg, mil paljud väärtused kujunevad, siis peaksime mõtlema sellele, milliseid väärtusi koos teadmiste ja oskustega vajavad tänapäeva lapsed edukaks toimetulekuks tulevikus ja kuidas neid tõhusalt arendada.
Uuringus osalejate hinnangul on oluline, et koolieelse lasteasutuse õppekava kajastaks väärtusi ja väärtuskasvatust. Praegu kehtivas koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas neid eraldi välja toodud ei ole, samas on näiteks nii Soome kui ka Rootsi koolieelse lasteasutuste riiklikus õppekavas eraldi peatükina antud ülevaade ühiskonna peamistest väärtustest ning lasteasutuse ülesannetest väärtuste kujundamisel. Kindlasti ei ole võimalik teiste riikide õppekavades kirjeldatut otse üle võtta, sest arvestada tuleb Eesti kultuurikonteksti. Lasteaia õppekavas on vajalik väärtusi ja väärtuskasvatust kajastada nii, et kõik mõistaksid neid ühtemoodi. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas õpetada ühiskonnaliikmeks olemist, eelkõige heaks inimeseks olemist, sest suurim väärtus on hoolivad ja usaldusväärsed inimesed meie ümber.
Pärje Ülavere
Hariduskäik
- 2020 Tallinna ülikool, haridusteaduste instituut, filosoofiadoktori kraad kasvatusteaduste erialal
- 2003 Tallinna pedagoogikaülikool, pedagoogikamagister alushariduse pedagoog-nõustaja erialal cum laude
- 2002 Tallinna pedagoogikaülikool, bakalaureusekraad kasvatusteadustes
- 2001 Tallinna pedagoogikaülikool, eelkooli ja esiõpetuse eriala, lapsepsühholoogia lisaeriala
- 1992 Tallinna pedagoogikakool, koolieelse kasvatuse eriala kiitusega
- 1988 Kingissepa 1. keskkooli (Saaremaa ühisgümnaasiumi) põhikool kiituskirjaga
Töökohad
- Alates 05.11.2020 Tallinna Naksitrallide lasteaed, direktor
- 2018–2020 haridus- ja teadusministeerium, välishindamisosakonna ekspert
- 2012–2018 Keila Vikerkaare lasteaed, direktor
- 2006–2008 Tallinna pedagoogiline seminar, lektor
- 2003–2012 Tallinna Kikase lasteaed, juhataja
- 2002–2003 Pelguranna lasteaed, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal
- 1992–2002 Pelguranna lasteaed, õpetaja
“Hedonism”, “nautlemine”, “elust mõnu tundmine” ja “heaolu” on väga erineva tähendusvarjundiga. Vastus oleneb küsimuse sõnastusest.