Tallinna keskraamatukogu soovitab: fookuses on keskendumisvõime
Cal Newport „Süvenemine: edule keskendumine hajusas maailmas“ (2019)
Autor on küll erialalt arvutiteadlane, kuid aastaid uurinud keskendumisvõime seost saavutatud tulemustega. Ta on veendunud, et sügava keskendumise võime on üha haruldasemaks muutuv oskus tänapäeva maailmas, kus tähelepanu hajutajaid – kõikvõimalikud nutividinad, ekraanid, sotsiaalmeediakanalid – aina lisandub, mistõttu töötegemine on muutunud pinnapealseks. Seega on süvenenud töötamine (autor kasutab selleks enda loodud mõistet deep work) üha väärtuslikum oskus, kuna selle abil saab luua sisukamat ja püsivama väärtusega tulemust – olgu need siis õpi- või töötulemused. Newport innustab lugejaid treenima oma mälu- ja keskendumisvõimet ning looma tingimusi süvitsi töötamiseks, väites, et see annab tulemuseks ka suurema rahulolu ja õnnelikuma elu. Raamatu teises osas tutvustabki ta mitmeid süvenenud töötamise praktikaid ja julgustab igaüht leidma endale sobivat moodust.
Anja Wikström „Ükski pere pole saar“ (2015)
Autori enese kogemustel põhinev raamat kirjeldab ühe Stockholmis elava ema, ühe pere elu lastega, kellel ilmneb ATH ja Aspergeri sündroom. Laste arengut jälgitakse alates tütre My sünnist kuni esimeste kooliaastateni. Autor kirjeldab detailselt raskusi argipäevas, tõrjutust sotsialiseerumisel teiste laste ja peredega nii lasteaias, koolis kui isegi oma suguvõsas, pidevat võitlust õiguse ja võimaluse eest saada abi. Igapäevased kaaslased on kõhklused ja vastuseta küsimused, lõpmatu väsimus ja meeleheide. Raamatut kirjutama on ajendanud soov kasvatada ühiskonnas mõistmist ja veendumus, et iga inimene on omamoodi eriline oma nõrkuste ja tugevate külgedega. Ning (viidates John Donne’ile) keegi ei peaks jääma eraldatud saareks keset elumere torme.
Marneta Viegas „Meelerahu muinasjutud: Aladdini võluvaip ja teised muinasjuttudel põhinevad meelerännakud lastele“ (2015)
Raamatuke sisaldab kümnete kõige tuntumate lugude ja muinasjuttude adaptsioone. Lood on üles ehitatud ja sõnastatud nii, et need julgustavad last sündmustele kaasa elama, nt kujutlema, kuidas mahe tuuleõhk paitab nägu, käed muutuvad kergeks ja meel samuti. Kujutlusvõime abil keskendub kuulaja niivõrd, et see avaldab mõju tervele kehale. Autori sõnul aitavad need lood lastel rahuneda ja lõdvestuda enne uinumist (nt kodus, lasteaias) või rahuneda koolitunnis. Õhkkond ja õpikeskkond paraneb, samuti laste keskendumis- ja kujutlusvõime, kuulamisoskus. Muinasjutud on ajatud ja universaalsed. Milliseid loo nüansse rõhutada ja kuidas lugu soovitud tulemuse saavutamiseks esitada, sõltub jutustaja vajadusest ja fantaasiast.