Tempokas saatesari tutvustab kutseõppe ameteid
Hetk enne saate lõppu. Saatejuht Sander Rebane teab võitja nime ja kuulutab selle kohe välja. 
Parimad restoraniteenindajad Vahur Aasaküla (Olustvere TMK), Cristiine Rannala (Haapsalu KHK) ja Annabel Kuusik (Tallinna teeninduskool). 
Mehhatroonikud on koos saatejuht Sander Rebasega stardivalmis.
Võistlus on alanud, põhiülesande täitmiseks on aega kaks ja pool tundi.
ETV saade „Noor meister“ on ekraanile jõudnud. Eelmisel laupäeval startis tänavuse saatesarja esimene osa, kus tutvustati restoraniteenindaja elukutset. Ees on veel kuus saadet, kus igaühes näeb kutsekoolis õppivaid noori ühel erialal võistlemas.
Möödunud laupäeval said televaatajad näha restoraniteenindaja ameti nippe, võlusid ja väljakutseid. Need avanesid tänu kuuele võistlevale kutseõppurile, kes kaamerate ees rahu ja enesekindlust säilitades andsid õhtusööki serveerides endast parima. Kolm neist jõudis finaali täitma üllatusülesannet. Tegutseti näitlejast saatejuhi Sander Rebase taktikepi järgi. Teda toetas kaassaatejuht Piret Krumm.
Pingeline võistlus kaamerate ees
Saatesarja jooksul näeb kutsehariduse seitsme eriala parimaid õppijaid oma tulevase ameti oskusi proovile panemas üsna tavatus õhkkonnas. Võistluspinget kruvivad kaameramehed jt võttegrupi tegelased, kelle töö on kõike põnevalt jäädvustada. Saate sotsiaalmeedia- ja kommunikatsioonijuht Kauro Tafitšuk avaldas, et telemeeskonda kuulus üle 20 inimese ning aktiivselt tegi saadet kaasa kuni veerandsada asjaosalist.
Samasugune saatesari oli esmakordselt teleekraanil möödunud aastal ETV2 kanalil. Tookord välja jäänud erialad võeti vaatluse alla tänavu. Võttegrupp alustas tööd oktoobris. Enamik erialasid filmiti kutsekoolides Tallinnas, Järvamaal, Rakveres ja Kehtnas, vaid restoraniteenindajate võistlus toimus Tallinna lillepaviljonis ja majutusteenindajad olid võistlustules Tallinna hotellis Hektor. Kokku osales võistluses 18 kutsehariduskeskust enamasti kahe võistlejaga, kuid oli ka erandeid, näiteks mehhatrooniku erialal võtavad Tallinna tööstushariduskeskusest mõõtu neli õpilast.
Igas saates on võistlus kahes osas: esmalt tuleb noortel täita põhiülesanne ja seejärel ootab üllatusülesanne. Viimase juurde kuulub iga kord ka üllatuskülaline, keda võib olla isegi mitu, nagu olid esimeses saates lauljad, keda võistlejail tuli teenindada. Üllatuskülalised on saladus, kuid Kauro Tafitšuk kergitas saladuskatet, teatades, et eeloleval laupäeval vaadatavas mehhatroonikute kutsevõistluses on üllatuskülaliseks Jarek Kasar. Tempokalt kulgevas pooletunnises saates saavad sõna ka võistlejad, näeme neid võistlustules ja kuuleme kohtunike kommentaare.
Saate eesmärk on tutvustada noortele vaatajatele eri kutseerialade sisu ja võlu ning julgustada kutsekoolis õppima. Mulluse saatesarjaga võrreldes on tänavu tehtud uuendusi, kuid põhimõte on jäänud samaks: Eesti parimad kutseõppijad võtavad mõõtu kahes erialases ülesandes.
Saatejuhtki õppis uusi nippe
Saatejuht, Pärnu Endla teatri näitleja Sander Rebane kommenteeris oma rolli saatejuhina: „Elu kutsekoolis tundub tõepoolest huvitav. Olin vägagi üllatunud, kui head tingimused enamikus koolides valitsevad. Tekkis tunne, et võiks kunagi ka ise miskit uut õppima minna.“
Eriti üllatasid Sander Rebast mehhatroonika ja ehituspuusepa eriala. Esimesest erialast polnud näitleja varem midagi kuulnudki ja teine lihtsalt huvitas teda kõige enam. „Õppisin mitu uut nippi,“ tunnistas Rebane.
„Aga väga tore on ka saatejuhi roll, sest eks mul endalgi tuleb veel seda kõike õppida ja kaameratega harjuda,“ kommenteeris Rebane ja tundis rõõmu, et kogu meeskond on olnud erakordselt professionaalne ja täpne. „Hästi korraldatud ja läbi mõeldud projekt. Ja väga vajalik, sest kutsekoolidega kipub kaasas käima miski kummaline stigma. Loodan, et saade suudab seda arvamust muuta ning noori edaspidi rohkem just kutsekoolidesse suunata.“
Tafitšuk rääkis, et võistluste filmimine kulges üsna ühtemoodi. Keerukaks muutsid töö kõik viimase hetke segadused, probleemid ja muudatused, nagu filmimisel ikka kipub juhtuma: kas jäi saatekülaline hiljaks või haigestus mõni võttemeeskonna liige, kas tuli kedagi kiiresti asendada või sundis võttepäeva pikkus võttegraafikut ringi mängima. Tafitšuki jutu järgi on kõik n-ö huvitavamad kaadrid nagu tavaliselt eetritagune materjal, mis ei tähenda, et valmis saade koosneks vaid igavatest kaadritest. Osa saateapsakaid lubas kommunikatsioonijuht postitada sotsiaalmeediasse.
Niisiis on homme, laupäeval taas põhjust klõpsata telepuldi nupp ETV kanalile. Tulevaste mehhatroonikute võistlus on salvestatud Tallinna tööstushariduskeskuses, kus oma oskusi näitasid Ida-Virumaa ja Võrumaa KHK, Tallinna mehaanikakooli ja Tallinna tööstushariduskeskuse õppurid, kokku kümme noormeest.
Saatesarja loomist ja võistlusi korraldas HARNO, rahastas Euroopa struktuurifond.
Milliseid erialasid saatesari „Noor meister“ tutvustab
- 28.11 – mehhatroonikud,
- 05.12 – laotöötajad,
- 12.12 – ehituspuusepad,
- 19.12 – IT-administraatorid,
- 26.12 – ehitusviimistlejad,
- 02.01 – majutusteenindajad,
- 09.01 – finaalsaade.
Idee pole paha, kuid pigem jääb mulje, et saates osalejad nüüd küll Eesti parimad ei ole.
Eksitakse liiga palju või ei tulda ülesannetega toime ja need kommentaarid mida võistlejad jagavad pole küll profi tasemel. Võistlejaid on käputäis ja mõnel juhul tekib küsimus, et kas tõesti peaks üldse koolis käima, et sooritada näiteks laotöötaja lihtlabaseid ülesandeid.
Viimases saate ehituspuusepad ei suuda ülesandega toime tulla ja toovad vabanduseks, et arvutama ka pidi! Pigem see saade on siiamaani jätnud mulje, kui saamatud meie kutsekoolide õppurid on. Võibolla teeks õppurid ilma pingeta asju hoopis teisiti, kui saatest välja paistab. Samas jääb mulje, et võitja on juba saate alguses teada, sest kui vaadata palju mõni eetriaega saab, siis pole palju vaja oletada, kes võidab – isegi kui võitja eksib tunduvalt rohkem.
Edu teile ja loodetavasti ei tehta seda saadet ainult linnukese ja raha pärast.